Töötervishoid

P21 alusel töötamine võib sobida siis, kui inimene on pikaajalisel haiguslehel ega ole veel valmis tavapärases mahus või tavapärastel tingimustel tööle naasma, kuid võiks terviseseisundit arvestades teha ajutiselt kohandatud tööd.

Näiteks võib sobida väiksem töökoormus, lühem tööpäev, lisapausid, füüsilise koormuse vähendamine, sundasendite vältimine või ajutiselt kergemad tööülesanded.

Kohandatud tingimustel töötamine võib toetada järkjärgulist tööle naasmist, aidata säilitada tööharjumust ning hoida sidet töökoha ja kolleegidega.

Ei pea. Arst saab P21 lehe avamisel märkida lisainfo väljale tervisest tulenevad piirangud ja soovitused. Nende põhjal saab tööandja hinnata, kas tööd on võimalik kohandada. Tööle asumine eeldab siiski töötaja ja tööandja kokkulepet.

Kui kohandatud tingimustel töötamises kokkulepet ei saavutata või inimene terviseseisundi tõttu tööle ei asu, jätkub tavapärane haigusleht. Vajadusel tühistab arst P21 lehe ja väljastab töölt vabastava haiguslehe.

Ei pea. Raviarst märgib töövõimetuslehele inimese terviseseisundist tulenevad piirangud ja soovitused. Inimese vastutus on tööandjaga ühendust võtta ning võimalikud töökorralduse kokkulepped läbi rääkida.

Lisainfo väljale tuleb märkida inimese terviseseisundist tulenevad piirangud ja soovitused, mis aitavad tööandjal hinnata töö kohandamise võimalusi. Arst ei määra konkreetseid tööülesandeid ega korralda tööandja tööd.

Näiteks võib märkida vajaduse vähendada töökoormust, lühendada tööpäeva, võimaldada lisapause, vältida sundasendeid või füüsilist koormust, muuta tööaega või pakkuda ajutiselt kergemaid tööülesandeid.

Lisainfo väljale ei tohi märkida diagnoosi ega üksikasjalikke terviseandmeid. Väli on mõeldud funktsionaalsete piirangute ja soovituste kirjeldamiseks.

------

Näide 1. Kontoritöö

Sobib töötamine osakoormusega, esialgu 30 päeva 0,5 koormusega. Esialgu sobib töötamine kuni 4 päeva nädalas kuni 5-tunniste tööpäevadena, puhkepause võib teha tööpäeva jooksul individuaalse vajaduse järgi. Kaugtöö on meditsiiniliselt sobiv ja soovitatav. Terviseseisundi ja töökorralduse sobivuse hindamine 30 päeva pärast. Kui selline töökorraldus sobib ja seisund lubab, võib järgmisel hindamisel kaaluda jätkamist või koormuse tõstmist 0,75-ni. Kui tervis on taastunud, lõpetatakse kohandatud tingimustel töötamine ka varem.

Näide 2. Laotöö

Sobib töötamine osakoormusega (0,5 koormusega) kuni 6-tunniste tööpäevadena kuni 3 päeva nädalas. Vältida üle 7 kg raskuse käsitsi teisaldamist. Esialgne töökorraldus 30 päevaks, seejärel dünaamika ja töökorralduse sobivuse hindamine. Patsiendi sõnul on tööandjaga kokkulepe töökorralduse muutmiseks olemas. Sobivuse korral proovida koormavamaid ülesandeid tööpäeva lõpus rahulikumas tempos ning positiivse dünaamika korral võib koormust igapäevaste tööülesannete täitmisel ettevaatlikult suurendada tavapärase koormuseni olenevalt funktsiooni ja töövõime taastumisest. Töötajat on teavitatud vajadusest informeerida tööandjat viivitamata, kui tervisekaebused süvenevad. Samal ajal jätkab taastusravi.

Näide 3. Istuv töö tugivahendite vajadusega

Sobib töötamine osakoormusega (0,5 koormusega) kuni 6-tunniste tööpäevadega kuni 3 päeva nädalas. Võib vajada sobivama tööasendi kohandamiseks individuaalselt sobivat töötooli, jalatuge, tugipatju. Näidustatud on tugisukkade kasutamine. Vajalikud on korrapärased puhkepausid: 10 min igas tunnis, esimestel päevadel võimaluse korral isegi 5 min iga 30 min järel. Esialgne töökorraldus 30 päevaks, seejärel terviseseisundi hindamine ja otsus jätkamise, koormuse muutmise või lõpetamise kohta.

Näide 4. Kerget füüsilist koormust sisaldav töö

Valida üks järgmistest töökorraldustest:
– töötamine 50% koormusega igapäevaselt lühendatud tööajaga, või
– töötamine 50% koormusega vähendatud arvu tööpäevadega, 2–3 tööpäeva nädalas.

Lubatud kuni 3 kg raskuste käsitsi tõstmine 4 nädala jooksul ja kuni 7 kg raskuste libistamine/lükkamine/nihutamine. Vajalik 2 kuu jooksul rakendada teises üksuses, kus töö võimaldab istuda tunnis vähemalt 20 minutit. 30 päeva möödudes terviseseisundi hindamine.

Töötervishoiuarsti e-konsultatsiooni võiks kaaluda siis, kui näiteks perearstil on ebaselge, kas inimese töö ja terviseseisund omavahel sobivad või millised kohandused oleksid tervist arvestades mõistlikud. Töötervishoiuarst saab aidata hinnata töötingimuste ja terviseseisundi kokkusobivust ning toetada sobivate piirangute või soovituste sõnastamist.

Jah. Ka vaimse tervise murede korral võib kohandatud tingimustel töötamine sobida, kui see toetab taastumist ega halvenda inimese terviseseisundit. Otsustamisel tuleb lähtuda inimese seisundist, töö iseloomust, koormusest ja töökeskkonnast.

Kui inimese tervis halveneb, hindab arst seisundit uuesti. Vajadusel saab P21 lehe lõpetada ja jätkata tavapärase töölt vabastava haiguslehega. Kohandatud tingimustel töötamine peab olema ajutine ja tervist toetav ega tohi inimese seisundit halvendada.

P21 alusel töötamise ajal saab inimene tööandjalt töötasu vastavalt kokkulepitud töökoormusele ja tööülesannetele ning Tervisekassalt palgavahehüvitist.

Tööandja makstav töötasu peab vastama kokkulepitud töökoormusele ja tööülesannetele, kuid ei tohi olla väiksem kui 50% töötasust enne esmase haiguslehe algust. Tervisekassa hüvitab haigestumiseelse keskmise töötasu ja kohandatud tingimustel töötamise ajal tööandja makstava töötasu vahe.

Näiteks kui inimese haigestumiseelne keskmine töötasu oli 1200 eurot ja tööandja maksab kohandatud töö eest 900 eurot, maksab Tervisekassa juurde 300 eurot.

Oluline on selgitada, et P21 alusel töötamine aitab sissetulekut säilitada võimalikult suures ulatuses, kuid ei tähenda igas olukorras automaatselt täpselt 100% varasema sissetuleku säilimist.

Kohandatud tingimustel töötamist saab rakendada ühe või mitme tööandja juures. Inimene võib ühe tööandja juures töötada kohandatud tingimustel ja teise tööandja juures olla jätkuvalt haiguslehel, kui seal sobivat kohandatud tööd pakkuda ei ole.

Samuti võib inimene mõne tööandja juures jätkata tavapärastel tingimustel töötamist, kui terviseseisund seda võimaldab.

Inimene saab P21 lehe ajal kasutada puhkust. Puhkuse perioodiks arst P21 lehte ei lõpeta, lehed jätkuvad üksteisele järgnevana ja lehtede vahel ei tohi olla vahesid. Kui inimene kasutab P21 lehe ajal puhkust, märgib tööandja P21 lehele puhkuse perioodi ja maksab selle aja eest puhkusetasu. Puhkuse päevade eest Tervisekassa töövõimetushüvitist ega palgavahehüvitist ei maksa. Palgavahe maksmine P21 alusel jätkub pärast puhkuse lõppemist.

Inimesele väljastatakse tavaline haigus- või hooldusleht, mille töövabastuse periood ühtib osaliselt P21 lehega. Haigus- või hoolduslehe ajaks ei tohi P21 lehte lõpetada. Tööandja märgib P21 lehele koos vastavate perioodidega, et inimesel on haigus-  või hooldusleht. Selle perioodi eest maksavad tööandja/Tervisekassa inimesele haigus- või hooldushüvitist. Palgavahe maksmine P21 alusel jätkub tööle naasmisel pärast tavalise haiguslehe või hoolduslehe lõppemist.

Tööandja saab töö kohandamise ja tööle naasmise toe küsimustes pöörduda Töötukassa poole. Töökorralduse, töölepingu ja töötasu küsimustes nõustab Tööinspektsioon ning töövõimetuslehe ja palgavahehüvitise küsimustes Tervisekassa.

Töötukassa poole võib pöörduda siis, kui tööle naasmiseks on vaja lisatuge, näiteks töökoha kohandamist, abivahendit, nõustamist või tööalast rehabilitatsiooni. Töötukassa tugi võib olla abiks eelkõige olukorras, kus tööandjal on vaja praktilist abi töö kohandamiseks.

P21 lehe lisainfo väljale märgitud piirangud ja soovitused aitavad inimesel ja tööandjal paremini hinnata, millist tuge tööle naasmiseks võib vaja minna. Kui inimene või tööandja vajab tööle naasmiseks lisatuge, saab pöörduda Töötukassa poole.