Plaaniline ravi välisriigis
Tervisekassa kindlustatul on teatud kriteeriumite alusel õigus saada tervishoiuteenuseid välisriigis ning taotleda Tervisekassalt nende eest nii rahalist kui ka mitterahalist hüvitist.
Võimalused plaaniliseks raviks välisriigis:
A. Ravikindlustuse seaduse §271, lõige 1 alusel
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei ole Eestis võimalik osutada. Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Ravikindlustuse seaduse kriteeriumitest lähtuvalt peab välisriigis osutataval tervishoiuteenusel lisaks olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus, see on kulutõhus ja vastab ravikindlustuse eelarve võimalustele. Vajalikud dokumendid:
- Taotlus (vt eelloa taotlemine plaaniliseks välisraviks)
- Konsiiliumi protokoll
Taotluse menetlemisel lähtub Tervisekassa isiku taotlusest, konsiiliumi hinnangust ja ravikindlustuse seaduse § 271 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest.
Positiivse otsuse korral väljastab Tervisekassa dokumendi (garantiikiri või vorm S2), mille kohaselt võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis. Tervisekassa võib kaaluda Euroopa Liidu liikmesriigi eelistamist. Väljastatud garantiikiri või vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, kindlustus, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.
B. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenus, mida osutatakse Eestis, kuid mida ei ole võimalik osutada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul. Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Vajalikud dokumendid:
- Taotlus (vt eeloa taotlemine plaaniliseks välisraviks)
- Konsiiliumi protokoll
Taotluse menetlemisel lähtub Tervisekassa isiku taotlusest, konsiiliumi hinnangust ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatud kriteeriumitest.
Positiivse otsuse korral väljastab Tervisekassa dokumendi (garantiikiri või vorm S2), mille kohaselt võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikmesriigid). Väljastatud garantiikiri või vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus, kindlustus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.
Loe lähemalt plaanilise välisravi eelloa taotlemise kohta.
C. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL alusel (patsientide vaba liikumise direktiiv)
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kes soovivad neid tervishoiuteenuseid, mida on patsiendil õigus saada Tervisekassa kulul ka Eestis, saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelloata ei hüvitata.
Antud võimaluse puhul on tegemist rahalise hüvitisega. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on kindlustatu jaoks Eestis tasulised (näiteks täiskasvanute silmanägemist korrigeerivad laseroperatsioonid, väljaspool riiklikku immuniseerimiskava teostatavad vaktsineerimised jm) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud.
Nimetatud direktiivi alusel välisriiki ravile suundudes eelluba ei ole vaja taotleda. Esialgu tuleb patsiendil saadud tervishoiuteenuste eest kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist Tervisekassalt on võimalik taotleda pärast tervishoiuteenuste osutamist ning vajalike dokumentide esitamist. Tervisekassa hüvitab kulud tervishoiuteenustele vastavalt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelule ehk hinnakirjale, seega kui välisriigis on teenused kallimad, jääb osa kulust patsiendi kanda.
Välisriigis tervishoiuteenuste saamiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
