Digilahendused tervishoius
Mis on digilahendused?
Digilahendused ehk digitaalsed tervisetehnoloogiad on mobiilirakendused, programmid ja tarkvarad, mida kasutatakse tervisesüsteemis ning mis võivad olla eraldiseisvad või kombineeritud muude toodete või teenustega. Sellised lahendused on leidnud kasutust kogu tervisesüsteemis, alustades inimeste heaolu ja elustiili toetamisest ning lõpetades keeruliste diagnostika- ja raviseadetega.
Miks on digilahendusi tervishoius vaja?
Digitaalsete tervisetehnoloogiate kasutamine tervise-, aga ka sotsiaalsüsteemis on üks võimalus tagada ühiskonna jätkusuutlikkus olukorras, kus rahvastik vananeb, tervishoiutöötajaid napib ja ressursse pole piisavalt. Lahendused võivad aidata inimesel võtta enam vastust oma tervise eest, tervist ja elukvaliteeti säilitada ja parandada, tervisekäitumist mõjutada, aga ka protsesse tõhusamaks muuta, säästa tervishoiutöötajate aega ja hoida kokku tervishoiukulusid.
Miks on digilahendusi vaja hinnata?
Mistahes hindamine ja rakenduste kvaliteedi ühtsetel alustel kontrollimine kinnitab digilahenduste kasutajatele, nende soovitajatele ja rahastajatele digilahenduste kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Digitaliseerimise kiire kasvu tõttu on viimastel aastatel erinevates riikides hoogustunud regulatsioonide ja õigusraamistike väljatöötamine, mis võimaldaks digitaalseid tervisetehnoloogiaid ühtsetel alustel hinnata ja/või rahastada. Oma raamistikud on loonud näiteks Saksamaa, Belgia ja Ühendkuningriik.
Samas on eri raamistikud ja rahastamismudelid isegi Euroopas erinevad. Näiteks on mõned riigid valinud hindamiseks ja rahastamiseks esialgu ainult meditsiiniseadmeks kvalifitseeruvad mobiilirakendused, teised aga hindavad lahendusi laiemalt, kaasates nii ennetusliku iseloomuga kui ka keerukamad rakendused, mis kasutavad näiteks robootika ja tehisintellekti võimalusi.
Milline on Eesti kogemus digilahenduste hindamisega tervishoius ja kust sündis digilahenduste teejuhi mõte?
Eestis on viimase 20 aasta jooksul tervisesüsteemi teadlikult ja riigi algatusel digitaliseeritud ning sellesse tegevusse on kaasatud mitmesuguseid ettevõtteid, erialaseltse ja raviasutusi, kes ühe või teise valdkonna digitaliseerimist on juhtinud. Tervisekassa on digilahenduste efektiivsuse hindamise ja rahastamisvõimaluste kaardistamisega tegelenud alates 2019. aastast. Samal aastal muudeti ravikindlustuse seadust ja loodi innovatsioonifond, mille vahendeid on võimalik kasutada tervisesüsteemi arendamise eesmärgil, et toetada potentsiaalselt tervisesüsteemile kasulike teenuste arendamist ja mõju hindamist.
Aastal 2021 korraldas tervisekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursi, mille eesmärk oli kiirendada kasulike kaugteenuste kasutuselevõttu, testida selliste lahenduste tasustamist ja hinnata uudsete lahenduste mõju. Konkursi käigus sai korraldajatele selgeks, et enne tõenduspõhisuse ja majandusliku kasu hindamist on vaja veenduda digilahenduse efektiivsuses ja turvalisuses. Selles suhtes annab kindluse digilahenduse registreerimine meditsiiniseadmena. Lisaks on vaja hinnata infoturbe ja andmekaitsega seotud aspekte. Rahastamisotsuse tegemiseks on vaja digilahenduse mõju tõenduspõhiseid andmeid võrrelda senise praktikaga. Hindamist vajavatest aspektidest ülevaate saamiseks ja turuosaliste visiooni väljaselgitamiseks korraldas TalTech tervisekassa tellimusel 2021. aasta sügisel valdkonna osalistega töötubasid ja koostas raporti, mis rõhutas vajadust valdkonna arendamisega süsteemselt edasi tegeleda. Tervisekassa juhtimisel ja partnerite osalusel on valminud digilahenduste teejuht.
Inglisekeelne video digilahenduste finantseerimisest on nähtav meie Youtube´i kanalis.
Digilahenduste innovatsioonietapid
Digilahenduste arendamine on järjepidev mitmeetapiline protsess. Eri etappides on erinevad eesmärgid ja neid on võimalik ellu viia, saades toetust mitmesugustest programmidest ja allikatest. Tervisekassa innovatsioonitoetus on mõeldud kasutamiseks sammudes tervise- ja majandusmõju uurimiseks. Eestis on ka teisi toetusmeetmeid, mis aitavad eelnevaid etappe ellu viia. Näiteks EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programm.
Küsimused, millele mõelda: Missugust probleemi tervisesüsteemis lahendatakse? Kuidas tervishoiusüsteemis laiemalt või maailmas on sarnaseid probleeme adresseeritud? Missugune on idee seos tervisesüsteemi ja valdkonna strateegiatega?
Abimaterjalid:
(a) Riiklikud strateegilised eesmärgid/arengukavad, nt Tervisekassa arengukava 2022-2025.
(b) Euroopa Komisjoni riikide terviseprofiilid;
(c) PubMed andmebaas;
(d) Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse infootsingu ja teaduskirjanduse ülevaate koostamise juhend.
Küsimused, millele mõelda: Kas ja kuidas parandab uus teenus raviteekondade terviklikkust? Kas ja kuidas lähtutakse arendamisel riiklikest juhenditest ja headest tavadest? Mis on uue toote innovaatilisus võrreldes olemasolevate lahendustega? Mis on uue toote eelised olemasolevate ees? Kuidas uus toode töötab olemasolevate süsteemidega? Kas asendab midagi? Kas lisandub midagi? Kas töötab paralleelselt?
Abimaterjalid:
(a) Tervisekassa raviteekondade arendamise juhend;
(b) MKM digiteenuste arendamise põhimõtted.
Küsimused, millele mõelda: Missuguseid andmeid kogutakse ja käideldakse? Kas ja kuidas on tagatud ligipääs kolmandatele isikutele (sh tervishoiuteenuste osutajad, Tervisekassa, Terviseamet vms)?
Abimaterjalid:
(a) Tervisekassa perearstiabi digiteenindusplatvormide mitte-funktsionaalsed nõuded;
(b) Meditsiiniseadme ISO sertifikaadid näiteks ISO 13485; IEC 62 304; ISO 61 366;
(c) Terviseameti meditsiiniseadmete regulatsioonide ülevaade;
(d) Eesti infoturbestandardi põhidokumendid.
Küsimused, millele mõelda: Kas on läbiviidud uuringuid kliinilises keskkonnas sihtrühmaga esmase kasutatavuse valideerimine? Kas ja kuidas parandab uus teenus tervisetulemeid? Kuidas aitab teenuse kasutuselevõtt kaasa inimeste enda tervise hoidmisele ja haiguste ennetamisele?
Abimaterjalid:
(a) Digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamisraamistik (UK NICE raamistik);
Küsimused, millele mõelda: Kas on läbiviidud kvaliteetseid kliinilisi uuringuid, mis näitavad uue toote kasu? Kas uuringuga on tõendatud statistiliselt ja kliiniliselt oluline kasu sihtrühma olulistes tulemustes (nt diagnoosimise täpsus, sümptomid, elukvaliteet jm kliinilised näitajad)?
Abimaterjalid:
(a) Randomiseeritud kliinilise uuringu hea tava;
(b) Tervisekassa majandusmõju hindamise juhend;
(c) Digitaalsete tervisetehnoloogiate kontrollnimekiri enne rahastuse taotlemist.
Küsimused, millele mõelda: Kas digilahenduse kohta on teostatud majandusanalüüs, milles võrreldakse digilahendusega seotud olulisi kulusid ja kasu olemasoleva praktikaga võttes arvesse kasutajate arvu, praeguseid ja kavandatud raviteekondi? Kas oskate kirjeldada majandusanalüüsi tugevusi ja nõrkusi ning selle üldistatavust kohalikule kontekstile?
Abimaterjalid:
(a) Tervisekassa majandusmõju hindamise juhend;
(b) Digitaalsete tervisetehnoloogiate kontrollnimekiri enne rahastuse taotlemist.
Abimaterjal:
(a) Digitaalsete tervisetehnoloogiate kontrollnimekiri enne rahastuse taotlemist;
(b) Tervisekassa mittefunktsionaalsed nõuded.
Mõisted ja lühendid
Digilahendus. Digitaalne tervisetehnoloogia ehk digilahendus on mobiilirakendus, programm või tarkvara, mida kasutatakse tervisesüsteemis. Digilahendus võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude lahenduste või toodetega (näiteks füüsilised meditsiiniseadmed ja diagnostilised testid).
Digilahenduse tootja. Ettevõte, kes toodab, arendab ja müüb digilahendust. Digilahenduse tootjad võivad olla erinevates valdkondades tegutsevad ettevõtted, sh IT- ja farmaatsiaettevõtted ning tervishoiuasutused.
Kaugteenus. Euroopa Komisjoni definitsiooni kohaselt on tervishoiu kaugteenused ehk telemeditsiin tervishoiuteenuse pakkumine distantsilt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil. See hõlmab turvalist terviseandmete edastamist teksti, heli, video või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja jälgida haiguseid.
Meditsiiniseade. Lai valik erinevaid instrumente, aparaate, seadmeid, reagente ja ka tarkvara, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinis. Meditsiiniseadmed on näiteks plaastrid, kompuutertomograafid, rinnaimplantaadid ja südamestimulaatorid, aga ka hambaproteesid, vahendid puudega inimeste abistamiseks ja rasedustestid. Tarkvaralisteks meditsiiniseadmeteks võivad vastavalt oma funktsionaalsusele klassifitseeruda mitmesugused digilahendused, mis on kasutatavad eraldiseisvalt või koos mõne füüsilise seadmega. Meditsiiniseadme ametlik definitsioon on leitav Euroopa Liidu meditsiiniseadmete määrusest (EL) 2017/745.
MDR (Medical Device Regulation). Euroopa Liidu meditsiiniseadmete määrus (EL) 2017/745.
IVDR (In-vitro Diagnostic Medical Devices Regulation). Euroopa Liidu in vitro diagnostika meditsiiniseadmete määrus (EL) 2017/746.
Eesti keeles on saadaval ka MDCG juhendmaterjal tarkvara kvalifitseerimisest ja klassifitseerimisest EL määruste 2017/745 (MDR) ja 2017/746 (IVDR) kontekstis – juhendi leiate siit. (LINK) (PDF)
Teavitatud asutus (Notified body). Vastavushindamisasutus, kelle tootja kaasab seadme vastavushindamismenetlusse. Teavitatud asutused teevad vastavushindamismenetlusi olenevalt vastavushindamise teekonnast, mis määratakse sõltuvalt meditsiiniseadme riskiklassist. Kui protseduur on edukalt lõpetatud, antakse tootjale asjakohane EC-vastavussertifikaat, mis annab talle õiguse oma seadmeid turule viia.
X-tee. Eestis kasutatav andmevahetuse platvorm, mis võimaldab asutuste vahel turvaliselt teavet pärida ja vahetada. Teabe vahetamiseks jagab X-tee liige oma andmeid ja kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Loe X-tee kohta rohkem siit.
RIHA. Riigi infosüsteemi haldussüsteem, mis annab ülevaate erinevatest infosüsteemidest ja nende dokumentatsioonist.
Võta ühendust
Kui Sul on küsimusi digilahenduste teejuhi, tervisekassa andmekogude või innovatsioonitoetuse kohta, siis anna endast märku. Võta ühendust ka siis, kui Sul on ideid rahastuse taotlemiseks muudest vahenditest ja vajad selleks koostööpartnereid või soovituskirja.
Kaasame õiged inimesed ja leiame Su küsimusele vastuse!
Küsimuste korral kirjuta Kristin Kuusk: kristin.kuusk [at] tervisekassa.ee