Arstiabi Euroopa Liidu kindlustatule Eestis
Vältimatu tervishoiuteenus Eestis
Vältimatut abi saab iga Eestis viibiv inimene. Vältimatuks abiks loetakse tervishoiuteenuseid, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis haiglate juures asuvad erakorralise meditsiini osakonnad.
Vajaminev tervishoiuteenus Eestis
Euroopa Liidu riikides kehtib põhimõte, et ühes liikmesriigis ravikindlustatud inimesed saavad vajaduse korral vajaminevat arstiabi ka siis, kui nad viibivad ajutiselt teises liikmesriigis (või Norras, Islandil, Šveitsis, Liechtensteinis ja Ühendkuningriigis). Teises liikmesriigis ootamatu haigestumise korral arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning kindlustajariigi poolt väljastatud isikut tõendava dokumendi. Seejuures saadakse arstiabi välisriigis viibides samadel tingimustel, mis kehtivad selle riigi ravikindlustatud inimestele. See tähendab, et kui näiteks Saksamaal või Soomes ravikindlustatud inimene viibib ajutiselt Eestis ja haigestub ootamatult, ravitakse teda Euroopa ravikindlustuskaardi alusel samadel tingimustel nagu Eestis ravikindlustatud inimesi. Sealjuures on patsiendil omaosalustasu 5 või 20 eurot. Täpsem info patsiendi omaosalustasudest on leitav siit: https://tervisekassa.ee/visiidi-ja-voodipaevatasud-alates-01042025
Täpsem informatsioon: Teises EL-i liikmesriigis kindlustatud inimestele tervishoiuteenuste osutamine
Kui inimesel ei ole kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati, võib tervishoiuteenuse osutaja esitada inimesele raviarve, mille ta peab tasuma. Raviarve hüvitamist saab inimene taotleda enda kindlustajariigist.
Küll aga ei käi vajamineva arstiabi saamise sätte alla teise liikmesriiki minek sel eesmärgil, et end seal ravida – plaanilise ravi saamise kohta saab lugeda allpool.
Plaaniline tervishoiuteenus Eestis
Eestisse plaanilisele ravile võivad tulla inimesed, kellel on ravikindlustus mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil või Liechtensteinis. S2 tõendi alusel saavad Eestisse ravile tulla lisaks ka Šveitsis ja Ühendkuningriigis kindlustatud inimesed. Selleks on kaks võimalust: Euroopa Liidu direktiivi 2011/24/EL alusel või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 883/2004/EÜ alusel.
Eestisse plaanilist ravi saama tulnud inimesed võivad ravi saada eelloa ehk vorm E112 või tõend S2 alusel. Kui sellist eelluba kaasas ei ole, siis peab teenuseosutaja esitama arve inimesele, mitte Tervisekassale. Muudel juhtudel tasub inimene oma plaanilise ravi eest ise.
NB! Vormid E106 ega E121 (S1) ei ole aluseks arstiabi osutamisel. Need vormid peavad olema eelnevalt Tervisekassas registreeritud ning sellisel juhul on inimene kantud ravikindlustuse andmekogusse ning alles siis saab inimene ravi võrdselt Eestis kindlustatutega.
Eestis plaanilise ravi saamise võimalused
Direktiivi 2011/24/EL alusel on kindlustatud inimesel õigus välismaal tekkinud ravikulude katmisele, justkui inimene oleks saanud ravi oma päritoluriigis. Ravikulude katmise ulatuse määrab inimese kindlustajariik. Direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) kolm põhilist eesmärki on: täpsustada patsientide õigust saada tervishoiuteenuseid teises EL-i liikmesriigis, tagada piiriüleste tervishoiuteenuste turvalisus ja kvaliteet ning soodustada piiriülest koostööd tervishoiu vallas. Et tagada välismaal ohutud ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, on direktiiviga 2011/24/EL kehtestatud patsiendiõigused, mille eesmärk on tugevdada patsientide teadlikkust piiriüleste tervishoiuteenuste saamise õigustest. Sealjuures tagada läbipaistev kaebuste esitamise kord ja õiguskaitsemenetlused. Hüvitamise korra kehtestab iga liikmesriik ise oma kindlustatud inimesele. Täpsema info saamiseks pöörduge oma riigi piiriülese tervishoiuteenuse kontaktpunkti poole.
Sotsiaalkindlustusalaste määruste (EÜ) nr 883/2004 alusel ravi eelloa saanud kindlustatud inimesel on õigus välismaal tekkinud ravikulude katmisele, justkui kindlustatud inimene oleks kindlustatud vastava riigi sotsiaalkindlustussüsteemis.
Kindlustatud inimene, kes on saanud loa minna teise EL-i liikmesriiki oma seisundile sobiva ravi saamiseks, peab esitama tõendi S2 või vormi E112. Selle esitamisel koheldakse inimest kui vastava liikmesriigi kindlustatut – see tähendab, et Eestis osutatud tervishoiuteenuste eest tuleb inimesel endal tasuda omavastutustasud, sh visiiditasu, kuid raviteenuste arve saadetakse Tervisekassa poolt otse eelloa väljastanud riigile. Vastav luba väljastatakse kindlustajariigi poolt juhul, kui ravi kuulub inimese kindlusrajariigis vastava riigi ravikindlustuse kaudu hüvitatavate teenuste hulka, kuid teenust ei ole võimalik osutada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse inimese tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.
