Euroopa Liidu info raviasutusele
Üldine põhimõte arstiabi osutamisel teises liikmesriigis kindlustatud isikule Eestis viibimise ajal
Teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustatud inimesel on ajutiselt Eestis viibides õigus vajaminevale arstiabile samadel tingimustel nagu Eestis ravikindlustatud inimesel. See tähendab, et kui näiteks Saksamaal või Soomes ravikindlustatud inimene viibib Eestis turismireisil või lähetuses ja haigestub ootamatult, ravitakse teda samadel tingimustel nagu Eestis ravikindlustatud inimesi.
Küll aga peab välismaalasel arstiabi saamiseks kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Arstiabi peab olema patsiendile meditsiiniliselt põhjendatud ja arstiabi vajaduse üle otsustab tervishoiuteenuse osutaja. Seejuures peab abi osutamisel arvestama patsiendi Eestis viibimise kestust.
Kui teises liikmesriigis kindlustatud inimene on Eestisse tulnud eesmärgiga siin arstiabi saada, on tegemist plaanilise raviga. Selle jaoks peab tal olema kaasas eelluba ehk vorm E112 või tõend S2. Kui sellist eelluba kaasas ei ole, siis peab teenuseosutaja esitama arve inimesele, mitte Tervisekassale.
Arstiabi osutamise aluseks on järgmised dokumendid:
- Kui tegemist on ajutise Eestis viibimise ajal vajamineva arstiabiga ja inimene ei ole tulnud Eestisse eesmärgiga siin ravi saada, on teenuse hüvitamise aluseks Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat.
- Kui inimene on tulnud Eestisse eesmärgiga siin ravi saada, on hüvitamise aluseks tõend E112 või S2.
- Kui inimene saab arstiabi seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega, on hüvitamise aluseks tõend E123 või DA1.
Selleks, et vormide E106, E109 ja E121 (või tõend S1) alusel saaks arstiabi osutada, peab inimene vastavad vormid esmalt tooma Tervisekassasse. Tervisekassa registreerib need vormid ning seejärel on inimese andmed kantud andmekogusse ja ta saab arstiabi. Nende kindlustust andvate vormide alusel saavad Eestis kindlustuse lähetatud töötajad, pensionärid, piirialatöötajad ning nende pereliikmed.
Kuna Itaalias on Euroopa ravikindlustuskaart ühendatud riikliku ravikindlustuskaardiga, võib juhtuda, et nad väljastavad Euroopa ravikindlustuskaarte, millel inimese ja pädeva asutuse andmed on asendatud tärnidega. Sellist kaarti aktsepteerida ei tohi.
Lisaks väljastatakse Euroopa ravikindlustuskaarte, kus riigikoodiks on kaardile märgitud EU. EU riigikoodiga kaartide omanikud peavad ravikulude hüvitamiseks pöörduma oma tööandja poole.
Hollandis väljastatakse lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile (European Health Insurance Card) ka ülemaailmse kehtivusega ravikindlustuskaarte (World Health Insurance Card). Õigus tasuta vajaminevale arstiabile on siiski vaid Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. World Health Insurance Card’i tuleb käsitleda erakindlustuspoliisina.
Juhend raviasutustele
- Teenuseosutaja hindab, kas arstiabi vajadus on meditsiiniliselt põhjendatud. Hindamisel on abiks patsiendi poolt täidetav küsimustik (see on saadaval eesti ja inglise keeles).
- Kui vajadus on põhjendatud, osutatakse teenust nii, nagu oleks tegemist Tervisekassas kindlustatuga (visiiditasud ja voodipäevatasud on samasugused nagu Tervisekassa kindlustatulgi, ka teenuse saamise ooteperiood on samasugune).
- Teenuseosutaja osutab teenust inimese eeldatava Eestis viibimise aja jooksul. Teenuse osutamiseks peab olema meditsiiniline vajadus.
- Tõend S2 või Euroopa ravikindlustuskaart/asendussertifikaat peab olema kehtiv kogu teenuse osutamise aja jooksul. Kehtivusaeg on märgitud tõendile või ravikindlustuskaardile.
- Teenuseosutaja teeb tõendist/kaardist/asendussertifikaadist koopia ja säilitab selle koos patsiendi poolt täidetud küsimustikuga patsiendi haigusloo juures. Kui Tervisekassal tekib raviarvete kontrollimisel vajadus andmeid üle vaadata, siis küsitakse tõendi/kaardi/asendussertifikaadi koopiat ja küsimustikku tervishoiuteenuse osutajalt.
- Tervishoiuteenuse osutaja edastab EL liikmesriigis kindlustatud isiku raviarved Tervisekassale sõnumitena XML formaadis X-tee kaudu (vt ka raviarvete elektroonilise edastamise juhendit. Ühes sõnumis võib edastada nii ühte kui ka mitut arvet. Koondarved moodustab Tervisekassa perioodiliselt ise (nt kord ööpäevas). Rahastamise allika (RTA välismaalased) alusel esitatavale raviarvele tuleb sisestada EL kindlustatu isiku- ja tema kindlustust tõendava dokumendi andmed.
- Euroopa Liidu kindlustatute kindlustust tõendavate dokumentide andmete kandmine raviarvele ja digiretseptile juhend
- Üldarstiabi rahastamise kohta saab lugeda täpsemalt siit.
NB! Kui teises EL liikmesriigis kindlustatud inimene ei esita kindlustust tõendavat dokumenti, on tervishoiuteenuse osutajal õigus võtta patsiendilt teenuse eest tasu tavapärase hinnakirja alusel. Patsiendile antakse raviarve ning tasumist tõendav dokument, kui raviarve ei sisalda tasumist kinnitavaid andmeid. Raviasutuse hinnakiri ei tohi sisaldada hindu, mis diskrimineerivad väljastpoolt Eestit ravile saabunud patsiente.
Kontaktisikud Tervisekassas:
- Euroopa Liidu seadusi puudutavad küsimused: tel 620 8471 või 603 3688.
- Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud isikute raviarvete edastamine Tervisekassale 4430237 või 6208321.
Arstliku läbivaatuse vastus
Kui Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustus asutus hakkab Eestis vajaminevat ravi saanud või plaanilisel ravil viibinud patsiendile haigushüvitist välja maksma, võib asutus vajada lisainfot.
Arstliku läbivaatuse vastuse saamiseks peab patsient:
- Palume teda Eestis ravinud arstil täita Arstliku läbivaatuse vastus, mille leiab siit.
Arstil tuleb dokument välja printida, allkirjastada ning anda patsiendi kätte. Patsient pöördub ise antud dokumendiga oma tööandja või oma kindlustajariigi hüvitist maksva asutuse poole.
- Arstliku läbivaatuse vastusel, peab arst ära täitma nõutud väljad. Arstliku läbivaatuse vastus täitmise juhend on leitav siit.
- Juhul kui patsient soovib, et Tervisekassa edastab andmed elektrooniliselt kindlustajariigi hüvitist maksvale asutusele, toob ta avalduse koos originaaldokumentidega Tervisekassa klienditeenindusse või saadab selle posti teel.
Välisriigis väljastatud töövõimetusleht
Tervisekassa maksab Eestis ravikindlustatud inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.
Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi.
Tervisekassas on igal kindlustatul hüvitise saamiseks ainult üks arvelduskonto, mida saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või klienditelefonil. Kõik ülekanded tehakse viimati esitatud arvelduskontole.
Tervisekassa nõudmisel tuleb välisriigi arsti väljastatud tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde. Tõendi tõlkimise kulud kannab kindlustatu.
Euroopa Liidu digiretsept
Ravimite soodustingimuse väljastamine
Sotsiaalministri määrusega „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm” on kinnitatud EL-is kindlustatutele ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord.
Kui inimene on tõendanud oma kindlustuskaitse kehtivust teises EL-i liikmesriigis vormikohase dokumendiga, on tal õigus soodusretseptiravimile täpselt samasugustel alustel nagu oleks tegemist Tervisekassas kindlustatuga. Soodusretseptiravim kirjutatakse välja juhul, kui inimesel on selleks meditsiiniliselt põhjendatud vajadus. Arst peab vajamineva ravimi koguse välja kirjutamisel lähtuma sellest, kui kaua inimene Eestis viibib.
Vormikohased tõendid on: Euroopa ravikindlustuskaart, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaat, vorm E112, tõend S2, vorm E123, tõend DA1.
Kui inimene ei esita EL-i ravikindlustust tõendavat dokumenti või talle osutatava raviteenuse vajadus ei ole ilmnenud Eestis viibides, kuid ta vajab siiski ravimeid oma tervisliku seisundi tõttu, väljastab arst ilma soodustuseta retsepti.
Kuna digiretsepti infosüsteemis on soodustuse arvutamise kohta kindlustust tõendava dokumendi täpsed andmed, tuleb arvestada, et ilma soodustuseta ehk täishinnaga retsepti koostamisel ja digitaliseerimisel tuleb retseptile sisestada kindlustustõendilt ainult isikukood ja elukohariik. Teisi andmeid ei tohi sisestada, kuna sel juhul arvutab retseptikeskus automaatselt soodustuse.
Retsepti koostanud arst märgib retseptile soodustuse saamiseks patsiendi isiku- ja kindlustuste tõendava dokumendi andmed ning säilitab koopia EL-i ravikindlustuse olemasolu tõendavast dokumendist isiku haigusloo juures. Kui EL-i liikmesriigi pädev asutus ei ole nõus Tervisekassale arvet tasuma ja soovib lisainfoks saada koopiat inimese kindlustust tõendavast dokumendist, on Tervisekassal õigus pöörduda koopia saamiseks inimesele raviteenust osutanud või retsepti väljastanud arsti poole.
Ravimeid võivad välja kirjutada ainult Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid, hambaarstid ja ämmaemandad nende poolt ravitavate ambulatoorseks raviks. Ravimite väljakirjutamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri määrusest „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm” (“Ravikindlustuse seaduse” § 41 lõikes 2 nimetatud isikud ja tingimused) aluse
Patsiendi EL-ist Eestisse toomine
Käesolev skeem käsitleb olukorda, kui Tervisekassa ravikindlustatud isikul tekib ootamatu terviserike EL-s (või Suurbritannias, Liechtensteinis, Norras, Islandil, Šveitsis) viibides ning kuidas kujuneb tema transport Eesti haiglasse. Oluline on Tervisekassa ravikindlustus ja EL haigla hinnatud edasise haiglaravi ja meditsiinilise transpordi vajadus.
Patsiendi EL-ist Eestisse toomine
Euroopa Liidus kindlustatud inimesele arstiabi osutamine
Ravi rahastamise lepingu üldtingimused ja üldarstiabi rahastamise lepingu üldtingimused käsitlevad muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamist teises Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud inimesele.
- kontrolli Euroopa ravikindlustuskaardi või asendussertifikaadi olemasolu;
- hinda arstiabi vajadust ja lase täita patsiendi küsimustik;
- tee ja säilita koopiad: Euroopa ravikindlustuskaardist või selle asendussertifikaadist, patsiendi dokumendist, küsimustikust;
- edasta osutatud teenuse eest arve Tervisekassale.
Kõigepealt tuleb arstil kontrollida, kas inimesel on ravikindlustus. Välismaalasest patsiendi ravikindlustuse olemasolu kontrollitakse Tervisekassa andmekogust.
Kui patsient on Tervisekassa andmekogus ehk päringu tulemusel selgub, et inimene on kindlustatud, tuleb temaga edasi tegeleda täpselt nii nagu Eestis ravikindlustatud inimesega.
Kui inimesel ei ole Tervisekassa andmekogu andmetel ravikindlustust, peab tal olema ette näidata Euroopa ravikindlustuskaart või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaat. Siin tuleb tähele panna, et iga Euroopa liikmesriik väljastab kaardi või selle asendussertifikaadi oma riigi keeles. Seega võib patsient esitada näiteks soomekeelse kaardi või selle asendussertifikaadi. Teiste riikide kaartide näidiseid näeb Euroopa Komisjoni veebilehel. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi näidist näeb siit.
1. Patsiendil ei ole Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati. Sellisel juhul on tegemist tasulise teenusega (v.a vältimatu arstiabi), mille eest on tervishoiuteenuse osutajal õigus patsiendilt vastavalt oma hinnakirjale raha küsida. Hinnakirjas ei tohi kehtestada välismaalastele teistsuguseid hindu kui kohalikele patsientidele.
2. Patsiendil on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Sellisel juhul peab talle osutama vajaminevat arstiabi võrdselt Eestis kindlustatud inimestega. Arstiabi peab olema patsiendile meditsiiniliselt põhjendatud ja abi osutamisel peab arvestama patsiendi Eestis viibimise kestust. Arstiabi vajaduse üle otsustab tervishoiuteenuse osutaja.
Enne vajamineva arstiabi osutamist teeb tervishoiuteenuse osutaja Euroopa ravikindlustuskaardist või selle asendussertifikaadist koopia ja laseb patsiendil täita küsimustiku. Kui patsient soovib saada ajutise töövõimetuse tõendit, siis tuleb talle kaasa anda täidetud Arstliku läbivaatuse vastus.
Patsiendi raviarve tuleb edastada Tervisekassale. Alates 2020. aastast hakkas kehtima uus raviarvete edastamise süsteem. Nüüd täidab tervishoiuteenuse osutaja programmis arve edastamisel ka vastavad väljad ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi kohta. Arvele ei pea enam lisama koopiat Euroopa ravikindlustuskaardist või selle asendussertifikaadist ja patsiendi küsimustikust. Küll aga teeb tervishoiuteenuse osutaja nendest dokumentidest koopiad ja säilitab need, sest Tervisekassal on õigus vajadusel nimetatud dokumente raviasutuselt küsida.
Tervisekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale raviarved. Tasutud arvete eest makstud summad küsib Tervisekassa tagasi patsiendi kindlustanud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt asutuselt.
Pea meeles!
Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on patsiendil õigus saada seda ravi, mida ta vajab siin viibimise ajal. Plaanilist ravi (patsient tuleb Eestisse eesmärgiga konkreetset ravi saada) Euroopa ravikindlustuskaart ei kata.
Krooniliste haigete jaoks on eraldi tervishoiuteenuste nimekiri (neerudialüüs, hapnikuravi, astma eriravi, ehhokardiograafia krooniliste autoimmuunhaiguste puhul, kemoteraapia), mida arst peab inimesele osutama vajamineva arstiabi raames ja Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel tuleb osutada ka raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuseid, sh sünnitusabi.
Hambaravis vajamineva arstiabi osutamise eest tuleb inimesel arve ise tasuda, kuna Eestis kehtiv hambaravihüvitise süsteem ei võimalda Euroopa Liidus kindlustatud inimese raviarvelt hüvitatavat summat kohe maha arvestada. Inimesel on õigus teenuste eest makstud arvete alusel küsida hüvitist riigilt, kus ta on ravikindlustatud.
