Ajutise töövõimetuse hüvitis

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa ja  tööandja maksavad kindlustatud inimesele, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata.   

Hüvitist makstakse töötajale, teenistujale, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale inimesele, ettevõtlustulu maksu maksjale, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele, FIE-le, FIE ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale.  

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.  

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.  

Selleks, et Tervisekassa saaks töövõimetushüvitise välja maksta, peab tööandja hüvitise saaja töövõimetuslehte täiendama seitsme kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe lõppemist.   

Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Tervisekassa arvutab töövõimetushüvitise inimese eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist.   

Tervisekassa maksab töövõimetushüvitise välja 30 päeva jooksul alates sellest, kui tööandja on andmed edastanud. Üldjuhul laekub Tervisekassalt saadav hüvitis töötaja arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed riigiportaalis teenuses „Töövõimetuslehe vaatamine ja täiendamine“ edastanud.  

Loe töövõimetuslehe andmete edastamise kohta siit.  

KüsimusVastus
Kas tööandja arvutab haigusraha keskmise töötasu alusel (leides tööpäeva keskmise) või peab leidma kuue kuu kalendripäeva keskmise töötasu?

Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt. Kuivõrd haiguslehe puhul makstakse hüvitist kalendripäevades ja ka tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale arvestatud töötasu jagada kalendripäevadega.

Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.
Tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevade eest. Seetõttu tuleb töötajale arvestatud viimase kuue kuu töötasu jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga. Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.

Vaata täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4.

 

Töövõimetuslehe vormil on väli „kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”. Mida peetakse silmas töötasu all?
 
Töötasu on töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu.
Kuidas makstakse töövõimetushüvitisi FIE-dele?

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt maksab Tervisekassa FIE-dele haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

 

Kui tööandjal tekivad kahtlused haigestunu haiguse tõsiduse ning ravirežiimist kinnipidamise suhtes, siis kes ja kuidas teeb selle üle järelevalvet?

 

Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 2 kohaselt vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes töövõimetuslehe väljastab.
Kahtluse korral on tööandjal õigus esitada Tervisekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.

Järelevalvet töövõimetuslehtede õigsuse ja põhjendatuse üle teeb Tervisekassa. 

 

Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst inimesele haigus- või hoolduslehe?

 

 

Töölepingu seaduse § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus ajutise töövõimetuse tõttu puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Seega kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud inimesel õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, sest ta on puhkusel. Sellisel juhul tekib ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt  õigus saada hüvitist alates päevast, millal inimene on kohustatud asuma töökohustusi täitma.

 

Mis juhtub, kui töötajale väljastatakse töövõimetusleht tööst vabal ajal (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva). Kas sel juhul on tööandjal õigus haigushüvitise maksmisest keelduda?Küsimuses esitatud juhul ei ole tööandjal õigust haigushüvitise maksmisest keelduda. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Hüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjusPõhjuse numberLehe liikHüvitamise kordÜhe kindlustusjuhtumi maksmise kestus
Haigestumine või olmevigastus1HaiguslehtTööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

HaiguslehtTööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.Kuni 182 päeva
Karantiin10HaiguslehtTööandja maksab hüvitist 4. päevast kuni 8. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 9. päevast. Hüvitise määr 70 %.Kuni karantiini lõpuni
Kutsehaigestumine2HaiguslehtTervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

HaiguslehtTervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.Kuni 182 päeva
Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel8HaiguslehtTervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.Kuni 182 päeva
Üleviimine kergemale tööle (esmase haiguslehe alguse kuupäev on kuni 14.05.2024.a.)17Haigusleht

Tervisekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu.

Kui inimene vabastatakse  töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%.  

 

Kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva
Rasedale terviseseisundile vastava töö andmine
(esmase haiguslehe alguse kuupäev on alates 15.05.2024.a.)
17HaiguslehtTervisekassa hüvitab tööandja poolt  haiguslehele märgitud esmase haiguslehe algusele eelnenud kalendrikuu töötasu ja kergemale tööle üleviimise perioodi kalendrikuu töötasude vahe. 
Tööandja peab rasedale kergemal tööl töötamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50 % võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust. 
Kui rase vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, maksab Tervisekassa  hüvitist alates 2. päevast määraga 70% raseda esmase haiguslehe alguse eelsest töötasust.
Kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva
Haigestumine või vigastus raseduse ajal19HaiguslehtTervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.Kuni 182 päeva
Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue.14HoolduslehtTervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.Kuni 14 päeva (esmase hoolduslehe alguse kuupäev on kuni 14.05.2024.a.)

Kuni 60 päeva
(esmase hoolduslehe alguse kuupäev on alates 15.05.2024.a.)
 
Haige perekonnaliikme põetamine kodus12HoolduslehtTervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.Kuni 7 päeva
Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal13HoolduslehtTervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.Kuni 10 päeva
Elundi või vereloome tüvirakkude annetus20HaiguslehtTervisekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%. Kuni 182 päeva
Töötingimuste ajutine kergendamine mitte varem kui haiguslehe 61. päevast21HaiguslehtTervisekassa hüvitab esmase haiguslehe algusele eelnenud kalendrikuu töötasu ja kergemale tööle üleviimise perioodi kalendrikuu töötasude vahe. 
Tööandja peab inimesele töötingimuste ajutise kergendamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50 % võrreldes töötasuga enne esmase haiguslehe algust.
Kuni 122 päeva
Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil [email protected] või helistage meie infoliinile 669 6630.