Tervishoiusüsteemi korraldus Eestis
Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud kohustuslikule, solidaarsuse põhimõttest lähtuvale ravikindlustusele. Tervishoiuteenuseid pakuvad eraõiguslikud teenuseosutajad. Tervishoiusüsteemi juhtimine ja järelevalve ning tervisepoliitika väljatöötamine on sotsiaalministeeriumi ja selle hallatavate asutuste ülesanne.
Eestis on tervishoiusüsteem reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega, mis sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.
Tervishoiuteenuste osutamine on korraldatud vastavalt teenuse spetsiifikale:
- vältimatu abi
- kiirabi
- üldarstiabi
- eriarstiabi
- õendusabi
- ämmaemandusabi
Tervishoidu rahastatakse peamiselt riigieelarvest: nii ravikindlustuse eelarve vahenditest Tervisekassa kaudu kui ka otseeraldistena. Lisaks rahastatakse tervishoidu valla- ja linnaeelarvest, patsientide omaosaluse kaudu (nt visiiditasu eriarsti visiidi puhul) ja teistest allikatest.
Eesti tervishoiusüsteem toetub solidaarse ravikindlustuse põhimõttele. See tähendab, et tervishoidu rahastatakse töötavate inimeste palgalt tasutavast sotsiaalmaksust ja kõigil ravikindlustatud elanikel on juurdepääs arstiabile.
Tervishoiusüsteemi juhtimine ja järelevalve ning tervisepoliitika väljatöötamine on sotsiaalministeeriumi ja selle hallatavate asutuste ülesanne. Peamised tervisesüsteemi funktsioonide planeerimise, haldamise, reguleerimise ja rahastamise eest vastutavad asutused on sotsiaalministeerium ja tema haldusalas asuvad asutused nagu Ravimiamet ja Terviseamet ning avalik-õiguslik iseseisev asutus Tervisekassa. Avaliku sektori omandis olevad haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused ning mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud on samuti tervishoiusüsteemi organisatsioonilise struktuuri osapooled.
Sotsiaalministeeriumi ja selle allasutuste kaudu vastutab riik üldise tervisepoliitika, sealhulgas rahvatervise strateegiate arendamise ja elluviimise ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse järelevalve eest. Ministeeriumi peamine ülesanne on tervise valdkonna õiguslik reguleerimine. Tervise valdkonnas kuulub sotsiaalministeeriumi peamiste ülesannete hulka tervisepoliitika väljatöötamine, elanikkonna terviseseisundi seire ja riikliku tervisesüsteemi korraldamine.
Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkond koordineerib Terviseameti, Raviameti ja Tervise Arengu Instituudi tegevust, kuigi kõik need asutused vastutavad otse ministri ees.
Terviseameti peamiste ülesannete hulka kuuluvad tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubade väljaandmine ja tervishoiutöötajate registreerimine ja tervishoiuteenuste osutamise kvaliteedi kontrollimine.
Ravimiamet vastutab selle eest, et Eestis kasutatavad ravimid oleksid toimivad, kvaliteetsed ja ohutud, neid kasutatakse otstarbekohaselt ning nende sisse/väljaveol ning turustamisel järgitakse kokkulepitud reegleid. Ravimiameti järelevalve all on Eestis tehtavad ravimite kliinilised uuringud ning inimeste ravis kasutatavad rakud, koed ja elundid.
Tervise Arengu Instituut vastutab rahvatervise, keskkonnatervise ja nakkushaiguste valdkonnas rakendusliku teadustegevuse ja analüüsi eest ning tegeleb ka elanikkonna terviseseisundi seire ja andmete esitamisega.
Tervisekassa peamine ülesanne on olla aktiivne teenuste ostja, kelle kohustuste hulka kuulub lepingute sõlmimine tervishoiuteenuste osutajatega, tervishoiuteenuste eest tasumine, ravimi- ja meditsiiniseadmete kulude hüvitamine ja ajutise töövõimetushüvitiste maksmine.
Eestis on tervishoiuteenuste osutamine peaaegu täielikult detsentraliseeritud. Tervishoiuteenuseid võivad osutada isikud ja asutused, kes tegutsevad eraõiguslike juriidiliste isikutena: äriühinguna, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtjana. Enamik haiglaid on kas kohalike omavalitsuste omandis olevad aktsiaseltsid või riigi, kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike organisatsioonide asutatud sihtasutused. Perearstiabi osutavad äriühingud võivad pakkuda vaid üldarstiabi- ja õendusabiteenuseid.
Peamised eeskirjad ja algatused tervishoiuga seotud kahjude ennetamiseks põhinevad tervishoiuteenuste korraldamise seadusel ja võlaõigusseadusel. Eesti tervishoiusüsteemis ei registreerita süstemaatiliselt meditsiinilisi vigu, kuid Tervisekassa teeb tervishoiuasutustes korrapäraseid kliinilisi auditeid tervishoiuteenuste kohta. Ravivigade puhul peab tervishoiuteenuse osutaja hüvitama patsiendile vastava tervisehoiuteenuse osutamise käigus põhjustatud moraalse ja materiaalse kahju.
Ravimiturg on Eestis rangelt reguleeritud. Ravimite kõrvaltoimetest teada andmiseks on kehtestatud kord, aru tuleb anda otse Ravimiametile.
Tervishoiuteenuste loetelus on kokku rohkem kui 2000 eri teenust. Eriarstiabi puhul kuuluvad teenusepakkujate tasustamisviiside hulka eeskätt teenuse-, voodipäeva- ja diagnoosipõhine tasustamisviis. Ambulatoorse ravi puhul on peamine tasustamisviis teenusepõhine tasu (laboriuuringud, radioloogia jt), statsionaarse arstiabi puhul kasutatakse aga teenuse-, voodipäeva- ja diagnoosipõhise tasustamisviisi kombinatsiooni.
Tervishoid ja tervishoiuteenuste osutajad
Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks. Selle eesmärk on leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada tervis. Tervishoiuteenus võib olla kas ambulatoorne (inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik) või statsionaarne (inimese ööpäevaringne viibimine haiglas on vajalik).
Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutatav juriidiline isik, kes on taotlenud tervishoiuteenuste osutamiseks Terviseametilt tegevusloa. Seaduse mõistes on tervishoiutöötaja ainult see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Terviseameti registrid asuvad siin.
Tervishoiuteenuste osutamine on korraldatud vastavalt teenuse spetsiifikale:
- vältimatu abi
- kiirabi
- üldarstiabi
- eriarstiabi
- õendusabi
- ämmaemandusabi
Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning kõik tervishoiutöötajad on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja kasutuses olevate võimaluste piires. Erakorralise meditsiini osakonnas on tervishoiuteenus tasuta, kuid lubatud on küsida visiiditasu viis või kakskümmend viis eurot.
Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. Kiirabi on spetsialiseerunud abistamisele eluohtliku terviseseisundi korral, kuid välitingimustes annab kiirabi võimaluste piires kõikvõimalikku meditsiinialast esmast abi ja vajaduse korral transpordib abivajaja haiglasse. Kiirabiteenust on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112. Kiirabiteenuse eest tasub Tervisekassa.
Üldarstiabi on tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haigestumise korral on inimese esimene kontaktisik perearst. Perearst osutab üldarstiabi ja annab nõu haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste kohta kõigile oma nimistusse kuuluvatele inimestele. Vajadusel suunab perearst patsiendi eriarsti juurde konsultatsioonile või haiglasse.
Igal ravikindlustatud inimesel on olemas oma perearst, kelle ta on kas ise valinud või kelle on talle määranud kohalik omavalitsus. Kui inimene pole oma perearstiga rahul, on võimalik perearsti vahetada. Selleks tuleb esitada uuele perearstile avaldus.
Ravikindlustatud inimesele osutatud üldarstiabi eest tasub Tervisekassa, saades selleks raha riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustuseta inimene tasub üldarstiabi eest ise.
Eriarstiabi on tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haiglas osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid eriarstiabi teenuseid. Haiglad jagunevad piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks, kohalikeks haiglateks, erihaiglateks, taastusravihaiglateks ja hooldushaiglateks. Ravikindlustatud inimesele osutatud eriarstiabi eest tasub Tervisekassa, saades selleks raha riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustuseta inimene tasub eriarstiabi eest ise.
Õendusabi on tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine.
Ämmaemandusabi on tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimisel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
Tervishoiu rahastamine
Tervishoidu rahastatakse peamiselt riigieelarvest: nii ravikindlustuse eelarve vahenditest Tervisekassa kaudu kui ka otseeraldistena. Lisaks rahastatakse tervishoidu valla- ja linnaeelarvest, patsientide omaosaluse kaudu (nt visiiditasu eriarsti visiidi puhul) ja teistest allikatest. Kohustuslik ravikindlustus kehtib Eestis alates 1992. aastast.
Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud inimese haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks.
Kindlustatud inimene (ravikindlustuse seaduses „kindlustatud isik“) on Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elav inimene, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik või kes maksab seda ise.
Kindlustatud on ka hulk inimesi, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, kuid kes on kindlustatud inimesega võrdsustatud. Need on:
1) rasedad, kelle raseduse on arst või ämmaemand tuvastanud;
2) kuni 19-aastased lapsed ja noored;
3) inimesed, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni;
4) kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandavad õpilased kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandavad õpilased kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppivad õpilased ning Eesti alalisest elanikust üliõpilased.
Tervisekassa maksab kindlustatud inimese:
- nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel;
- ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu kantud ravimite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitude jaemüügi eest;
- vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu.
Tervishoiu rahastamist reguleerib ravikindlustuse seadus.
Tervishoiuteenuste kvaliteet ja järelevalve
Selleks, et tagada patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteet olukorras, kus teenust osutavad üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud, kehtestas riik 2002. aastal tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded ning lõi järelevalve süsteemi tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kontrollimiseks.
Maailma Terviseorganisatsiooni järgi on tervishoiuteenus kvaliteetne, kui see vastab erialaselt aktsepteeritud nõuetele, ühiskonna seadusandlikele ja eetilistele põhimõtetele, inimese vajadustele ja ootustele. Samuti tagab patsiendi heaolu ja parima võimaliku tulemuse ning on osutatud põhimõttel – maksimaalne tulemus optimaalsete kulutustega.
Tervishoiuteenuste kvaliteediga seotud ülesanded on jagatud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate erialaühenduste vahel. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja selle tagamise kohta saab rohkem teavet Sotsiaalministeeriumi kodulehelt https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet.
