Perearstiabi digiteenindusplatvormid (PADI)
Digiteenindusplatvormid on turvaline infotehnoloogiline kanal patsiendi ja perearstikeskuse vahelises suhtluses. Esmatasandis on juba kasutuses mitmed erinevad digiteenindusplatvormid, mis toetavad nii perearstide tööd kui ka lihtsustavad inimeste jaoks pöördumist oma perearsti poole. Kasutades digiplatvorme on inimestel võimalik anda perearstile märku näiteks enda haigestumisest, paluda kordusretsepti ning saada esmast nõu ja abi tervisemure korral. Kuigi platvormid on olnud kasutusel juba aastaid, siis paljudel inimestel siiski siiani puudub võimalus oma perearsti poole digitaalselt pöörduda.
Alates 2024. aastast rahastab Tervisekassa digiteenindusplatvormide kasutamist perearstiabis, mille eesmärk on pakkuda patsiendi ja perearstikeskuse vaheliseks suhtluseks turvalisi infotehnoloogilisi kanaleid.
Digiteenindusplatvormide kasutust ilmestab Kantar EMORi poolt läbi viidud Tervisekassa 2024. aasta I kvartali usaldusväärsuse ja kuvandi uuring, milles leiti:
- ligi 34% Eesti elanikest on saanud enda perearsti või perearstikeskusega ühendust interneti teel mõne e-lahenduse kaudu. Veebi teel ühendust saanud elanike arv on viimase aasta jooksul järjepidevalt kasvanud.
- Inimeste rahulolu e-lahenduse kaudu pöördumisel on püsinud samal tasemel. 81% pöördunutest jäid kas väga rahule või pigem rahule.
- ligi pooled Eesti elanikud eelistaks perearstikeskuse poole pöörduda kasutades digitaalseid lahendusi.
Tervisekassa poolt 2023 IV kvartalis ja 2024 II kvartalis perearstide seas läbiviidud rahuloluküsitlus näitas:
- perearstide jaoks patsientidega suhtluses on eelistuim kanal digikanal. 42% perearstidest eelistab patsientidega suhelda veebi või digilahenduse kaudu.
- peamine põhjus digiplatvormi kasutusele võtul on patsientidega suhtluse lihtsustamine (74% vastanutest) ning perearstikeskuses töö parem haldamine (57% vastanutest).
Oma tegevusega soovib Tervisekassa toetada perearste digiteenindusplatvormide kasutuselevõtus, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik perearstikeskusesse pöörduda digiteenindusplatvormi kaudu, et
- lihtsustada patsiendi jaoks perearstikeskusesse pöördumist;
- perearstikeskusest saaks esmajoones abi aegkriitilisema murega patsient;
- patsiendi ja perearstikeskuse vaheline suhtlus toimuks turvalise kanali kaudu;
- võimaldada keskustel oma töötajate tööaega paremini planeerida ja kasutada.
Mida see tähendab? Tervisekassa seab digiteenindusplatvormidele nõuded, hindab nõuetele vastavuse ning tasustab nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme läbi tervishoiuteenuse loetelu. Nõuded jagunevad kahte kategooriasse – funktsionaalsed nõuded (mida patsient saab platvormil teha) ja mittefunktsionaalsed (andmekaitse, küberturve, jälgitavus jne) nõuded. Perearstidel on võimalus valida enda keskusele sobivaim platvorm ning Tervisekassa poolt igakuiselt toetust saada.
Mida teeb Tervisekassa:
- seab nõuded digiteenindusplatvormidele, et tagada kvaliteetsete ja turvaliste digilahenduste kasutamine.
- organiseerib ettevõtete nõuetele vastavuse kontrolli koostöös partneri(te)ga.
- toetab perearste rahaliselt kasutamaks nõuetele vastavaid digilahendusi.
- mõõdab digiplatvormide kasutamise rahulolu elanikkonna seas, et tagada ootuspärane ja eesmärgipärane tegutsemine ning abi osutamine elanikkonna seas.
- mõõdab projektitegevuste tulemuslikkust ja mõju.
- toetab perearste projekti avalikus kommunikatsioonis.
Mida ei tee Tervisekassa:
- vii läbi ega organiseeri digiteenindusplatvormide kasutuskoolitusi.
- ole digiteenindusplatvormide IT-tugi perearstidele ja patsientidele.
- sea konkreetseid platvormi sisu- ja arendusplaane ettevõtetele.
- vastuta meditsiiniseadme sertifikaadi eest, juhul kui digiteenindusplatvormi toode selleks kvalifitseerub.
Mida peab perearst tegema toetuse saamiseks?
- Tutvuma Tervisekassa poolt nõuetele vastavate platvormidega – missugust teenust nad pakuvad ning väärtust loovad?
- Valima sobivaima lahenduse enda keskusele.
- Sõlmima teenuse osutamise lepingu platvormi pakkuva ettevõttega.
- Viima läbi vajalikud töökorralduslikud muudatused platvormi kasutamiseks.
Tervisekassa poolt seatud funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete dokumendi ning korduma kippuvad küsimused leiate lehekülje lõpust.
Tervisekassa nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme pakuvad 3 ettevõtet: (1) Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee; (2) Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.eelvisiit.ee; (3) Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee. Võta nendega ühendust, tutvu toodetega, vali enda perearstikeskusele sobivaim, sõlmi leping ning alusta kasutamist.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Tervisekassa nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme pakuvad 3 ettevõtet: (1) Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee; (2) Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.minudoc.ee/Eelvisiit; (3) Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee. Võta nendega ühendust, tutvu toodetega, vali enda perearstikeskusele sobivaim, sõlmi leping ning alusta kasutamist.
Teenuseosutamise leping sõlmitakse perearstikeskuse ja ettevõtte vahel. Tervisekassa lepinguid ei sõlmi ühegi osapoolega.
Digiteenindusplatvormide teenust pakkuvad ettevõtted edastavad igakuiselt informatsiooni perearstinimistutest Tervisekassale, kes kasutavad nende toodet. Selle info alusel teeb Tervisekassa raviarveldus kande perearstinimistule. Perearstikeskus ei pea kasutusele võtust Tervisekassat eraldi teavitama.
Seatud nõuete eesmärk on tagada ühtsus ning kindlus kasutusel olevate digiplatvormide seas. Tervisekassa eesmärk on veenduda, et kasutusel olevad tooted on turvalised ja kasutajasõbralikud. Teenuseosutamise leping sõlmitakse tervishoiuteenuse osutaja ja teenusepakkuja vahel ning Tervisekassa sellesse protsessi ei sekku. Lepingulised kohustused võtavad mõlemad pooled vabatahtlikult, mis tähendab, et lepingu sisu peab olema mõlemale poolele vastuvõetav. Mis tähendab, et kui perearstid näevad vajadust täiendavate nõuete rakendamise järele, näiteks E-ITS, siis on perearstidel see õigus seda küsida ettevõtetelt.
PADI raames seatud ja auditeeritud nõuded ei ole omavahelises seoses E-ITS või ISO/IEC 27001'ga. EITS/ISO reguleerib teenusepakkuja tööprotsesse tervikuna ning Tervisekassa nõuded seda ei reguleeri. PADI vastavuse hindamine lähtub peamiselt ainult ettevõtete arendatud tarkvara vaatest mitte ettevõtte üleüldisest infoturbe vastavusest mingile konkreetsele infoturbe standardile. Selleks peavad ettevõtted olema rakendanud vastava infoturbestandardi, olema selle vastu ka auditeerinud ning selle tulemus tõendab, kas ettevõte vastab standardile või mitte. Kogu see kohustus lasub ettevõttel endal.
Ei, kuna tegu pole klassikalise auditiga, kus valideeritakse vastavust mingile standardile (näiteks E-TIS või ISO27001). Tegu on hoopis Tervisekassa kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega välise partneri abil, kes omab vastavaid kompetentse nende hindamiseks. Auditi tulem on eelduseks Tervisekassa rahastusele.
Logide säilitustähtajad sõltuvad peamiselt asutusele kohalduvatest õigusaktidest, eeskirjadest ja kokkulepetest (nt lepingutest). Mõnel puhul võib olla see 1 aasta, teisel juhul 5 aastat. Tegevuslogisid hoitaks üldjuhul minimaalselt 1 aasta. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis logitakse andmete töötlemine (andmetöötlemise sisu, andmetöötleja andmed, andmetöötlemise kuupäev ja kellaaeg). Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi logisid säilitatakse viis aastat. Säte on vajalik andmetöötlemise õiguspärasuse tagamiseks. Sätestatud säilitusaja puhul on lähtutud võlaõigusseadusest.