Tervisetulemid

Tervisetulemid näitavad inimese tervislikku seisundit ja mitmekordsel mõõtmisel saab hinnata ka muutust seisundis näiteks mingi sekkumise (ravi) järgselt. Tervisetulemeid võib mõõta kliiniliselt (näiteks läbivaatuse, laboratoorsete või muude uuringute abil). Samuti saab patsient ise enda kohta tervisetulemite infot anda. Näiteks kirjeldab valu, väsimust. Tervisetulemite infot saab anda ka vaatluse põhjal. Näiteks märkab keegi kõrvalseisja (arst, hooldaja, lähedane) muutust inimese liikumises. 
Kuigi paljud tervisetulemid on jälgitavad kliiniliste ja laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal, on väga oluline, et uuritakse ka inimese enda hinnanguid. Sel moel saadakse infot inimeste hakkamasaamise ja elukvaliteedi kohta, et tagada patsiendi vajadustele vastav lähenemine ja parandada teenuste korraldust.

Süsteemset tervisetulemite mõõtmist rakendatakse Eestis esimest korda insuldi juhtprojekti raames. Täna mõõdetakse tervishoius valdavalt protsessi, mitte tulemeid. Head tervisetulemid peaks aga olema iga tervishoiusüsteemi eesmärk. Kui protsessis on erinevate raviasutuste vahel varieeruvus, tekib küsimus, kas see tähendab patsiendi vaatest ka mõju elukvaliteedile. Seega on lisaks protsessile vaja hakata mõõtma tervisetulemeid ehk seda, mis on patsiendi jaoks oluline, sest muuta saab seda, mida mõõdetakse. Tervisetulemite infot saab kasutada nii iga konkreetse patsiendi käsitluses, kui ka ravikorralduses süsteemsete muudatuste tegemisel, mõlemal juhul eesmärgiga parandada insuldijärgset elukvaliteeti. Juhtprojekti teised osad, raviteekonnapõhine tasustamine ning ravikorralduslikud arendusprojektid, täiustavad tervisetulemite mõõtmisest tulenevaid stiimuleid. Raviteekonna põhine tasustamine annab stiimuli vähendada patsientide tüsistusi ning selle nimel parandada tervishoiuteenuse osutajate ja süsteemide vahelist koostööd. Ravikorralduslikud arendusprojektide lahendused annavad raviasutustele tööriistad muudatuste elluviimiseks. 

Insuldipatsiendi tervisetulemite info kogutakse neljal korral: isheemilise insuldiga haiglasse võtmisel, haiglast välja kirjutamisel ning kolm kuud ja üks aasta peale haiglasse sattumist. Patsiendi kohta kogutakse ka informatsiooni, mis kirjeldab tema seisundit ja elukorraldust enne insulti haigestumist. Samuti kogutakse insuldi raskusastet ja ravi puudutav info. See on vajalik selleks, et võrrelda sarnaseid patsiente, nt enne insulti halvema toimetulekuga või raskema insuldiga patsientide elukvaliteet on pärast insulti madalam. 
Kogutud andmete põhjal jälgitakse muutust patsiendi hakkamasaamises igapäevategevustes, tajutud elukvaliteedis jne.
Tervisetulemite info kogumisel tuginetakse The International Consortium for Health Outcomes Measurement (ICHOM) insuldi standardkogumile (The ICHOM Standard Set for Stroke), mis on Eesti jaoks kohandatud. 

Tarkvaralahendus saadab insuldipatsiendile õigel ajahetkel e-kirja või sms-iga lingi küsimustikule, kus patsient saab vastata tema tervisetulemeid puudutavatele küsimustele nutitelefonis, tahvelarvutis, sülearvutis või lauaarvutis. Vajadusel juhendatakse inimest, kuidas lahendust kasutada enne haiglast väljakirjutamist. Kui patsient ei ole suuteline või tal ei ole seadme või interneti puudumise tõttu võimalik ise küsimustikku täita, võib andmeid sisestada tema lähedane või tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi töötaja (näiteks kui patsient viibib küsimustiku täitmise ajal ravi- või hoolekandeasutuses). Kui andmeid ei ole võimalik digitaalselt koguda ning patsient annab vastused telefoni teel haiglale, saab haigla andmed tarkvarasse sisestada.

Tervisetulemite info kogutakse erinevatel ajahetkedel. Osa infost tuleb patsiendi raviarstilt või teistelt temaga tegelenud spetsialistidelt (näiteks insuldiõde). Osa infot aga küsitakse patsiendilt endalt. 
Isheemilise insuldi raviteekonnal toimub tervisetulemite info kogumine telefoni teel ja internetipõhise küsimustiku kaudu. Kui patsient ei ole suuteline oma seisundi kohta küsimustele vastama, võib vastused anda patsiendi lähedane. Kui patsient ei suuda internetipõhist küsimustikku täita, täidab küsimustiku patsiendi lähedane.

Tervisetulemite info kogumise ajajoon
 

The International Consortium for Health Outcomes Measurement (ICHOM) insuldi standardkogum (The ICHOM Standard Set for Stroke) on välja töötatud juhtivate arstide, mõõtmise ekspertide ja patsientide poolt. Standardkogumi näol soovitatakse just selliseid näitajaid, mis kõige paremini kirjeldavad insuldipatsiendile olulisi aspekte. Näitajate jälgimine võimaldab paremini mõista, kuidas patsientide elukvaliteeti parandada. 
Standardkogumis olevad näitajad käsitlevad nii meeleolu kui kognitiivset funktsiooni, valu ja väsimust, liikuvust, söömistoiminguid, võimet naasta tavapäraste tegevuste juurde ning enesehooldustegevusi. Samuti osalemist sotsiaalsetes rollides ning suhtlemisvõimet.
Lisaks kasutatakse küsimustikku PROMIS SF v1.1 Global Health, mis käsitlevad liikumisvõimet, söömistoiminguid, enesehooldustoiminguid, suhtlemisvõimet ja funktsionaalse suutlikkuse hindamiseks Rankini skaalat. Standardkogumist saab lugeda ICHOM kodulehelt.

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil [email protected] või helistage meie infoliinile 669 6630.