Tervisetulemid

Tervisetulemid näitavad inimese tervislikku seisundit ja mitmekordsel mõõtmisel saab hinnata ka muutust seisundis näiteks mingi sekkumise (ravi) järgselt. Tervisetulemeid võib mõõta kliiniliselt (näiteks läbivaatuse, laboratoorsete või muude uuringute abil). Samuti saab patsient ise enda kohta tervisetulemite infot anda. Näiteks kirjeldab valu, väsimust. Tervisetulemite infot saab anda ka vaatluse põhjal. Näiteks märkab keegi kõrvalseisja (arst, hooldaja, lähedane) muutust inimese liikumises. 
Kuigi paljud tervisetulemid on jälgitavad kliiniliste ja laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal, on väga oluline, et uuritakse ka inimese enda hinnanguid. Sel moel saadakse infot inimeste hakkamasaamise ja elukvaliteedi kohta, et tagada patsiendi vajadustele vastav lähenemine ja parandada teenuste korraldust.

Süsteemset tervisetulemite mõõtmist rakendatakse Eestis esimest korda insuldi juhtprojekti raames. Täna mõõdetakse tervishoius valdavalt protsessi, mitte tulemeid. Head tervisetulemid peaks aga olema iga tervishoiusüsteemi eesmärk. Kui protsessis on erinevate raviasutuste vahel varieeruvus, tekib küsimus, kas see tähendab patsiendi vaatest ka mõju elukvaliteedile. Seega on lisaks protsessile vaja hakata mõõtma tervisetulemeid ehk seda, mis on patsiendi jaoks oluline, sest muuta saab seda, mida mõõdetakse. Tervisetulemite infot saab kasutada nii iga konkreetse patsiendi käsitluses, kui ka ravikorralduses süsteemsete muudatuste tegemisel, mõlemal juhul eesmärgiga parandada insuldijärgset elukvaliteeti. Juhtprojekti teised osad, raviteekonnapõhine tasustamine ning ravikorralduslikud arendusprojektid, täiustavad tervisetulemite mõõtmisest tulenevaid stiimuleid. Raviteekonna põhine tasustamine annab stiimuli vähendada patsientide tüsistusi ning selle nimel parandada tervishoiuteenuse osutajate ja süsteemide vahelist koostööd. Ravikorralduslikud arendusprojektide lahendused annavad raviasutustele tööriistad muudatuste elluviimiseks. 

Insuldipatsiendi tervisetulemite info kogutakse neljal korral: isheemilise insuldiga haiglasse võtmisel, haiglast välja kirjutamisel ning kolm kuud ja üks aasta peale haiglasse sattumist. Patsiendi kohta kogutakse ka informatsiooni, mis kirjeldab tema seisundit ja elukorraldust enne insulti haigestumist. Samuti kogutakse insuldi raskusastet ja ravi puudutav info. See on vajalik selleks, et võrrelda sarnaseid patsiente, nt enne insulti halvema toimetulekuga või raskema insuldiga patsientide elukvaliteet on pärast insulti madalam. 
Kogutud andmete põhjal jälgitakse muutust patsiendi hakkamasaamises igapäevategevustes, tajutud elukvaliteedis jne.
Tervisetulemite info kogumisel tuginetakse The International Consortium for Health Outcomes Measurement (ICHOM) insuldi standardkogumile (The ICHOM Standard Set for Stroke), mis on Eesti jaoks kohandatud. 

Tarkvaralahendus saadab insuldipatsiendile õigel ajahetkel e-kirja või sms-iga lingi küsimustikule, kus patsient saab vastata tema tervisetulemeid puudutavatele küsimustele nutitelefonis, tahvelarvutis, sülearvutis või lauaarvutis. Vajadusel juhendatakse inimest, kuidas lahendust kasutada enne haiglast väljakirjutamist. Kui patsient ei ole suuteline või tal ei ole seadme või interneti puudumise tõttu võimalik ise küsimustikku täita, võib andmeid sisestada tema lähedane või tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi töötaja (näiteks kui patsient viibib küsimustiku täitmise ajal ravi- või hoolekandeasutuses). Kui andmeid ei ole võimalik digitaalselt koguda ning patsient annab vastused telefoni teel haiglale, saab haigla andmed tarkvarasse sisestada.