Raviteekondade arendamine

Tänane olukord

Raviteekondade arendamises nähakse nii meil Eestis kui maailmas laiemalt võtit, kuidas muuta tervishoid inimkesksemaks, teenused integreeritumaks ja kasutada ressursse efektiivsemalt. Eestis on raviteekondi katsetatud viimaste aastate jooksul Tervisekassa eestvõttel (endoprotees, insult), aga ka teenuseosutajate enda initsiatiivil ja saadud on esimesed õppetunnid. Saadud kogemustest õppimiseks ning raviteekonnapõhise lähenemise rakendamise laiendamiseks ja kiirendamiseks Eesti tervisesüsteemis, algatas Tervisekassa 2023. aastal raviteekondade arendamise projekti, mille tulemusena luuakse:

Raviteekondade juhend ja põhimõtted

Juhend on mõeldud eelkõige teenuseosutajatele abivahendiks raviteekondade arendamisel ja rakendamisel. See sisaldab ühtseid põhimõtteid, millest Eestis lähtuda ja praktilisi samme, kuidas konkreetset raviteekonda välja töötada, ellu viia ja hinnata. Iga sammu juures on näited ja viited sobilikele tööriistadele. Juhend on lühike, kompaktne ja mugav kasutada - see on mitte staatilise dokumendi, vaid interaktiivse veebilehe kujul, mida uue teadmise ja info lisandumisel jooksvalt täiendatakse.  

Raviteekondade arendamise põhimõtted:

Inimkesksus - teenused lähtuvad patsientide individuaalsetest vajadustest, eelistustest ja väärtustest, patsient on aktiivne osapool nii enda ravis kui teenuste arendamisel, patsiendile olulised tervisetulemid ja teenuskogemus juhivad pidevat ravikvaliteedi parendusprotsessi.
Integreeritus - patsient saab kogu talle vajaliku abi õigel ajal ja sobivamal viisil sõltumata organisatsioonide ülesehitusest või süsteemide rahastamise loogikast. Teenuseid osutava spetsialisti jaoks täpsustuvad tööülesanded, seosed teiste tööga ja eesmärkidega, mis aitab igal töötajal aru saada oma rollist ja oma töö vajalikkusest ning tõstab tööga rahulolu.
Efektiivne ressursikasutus - protsessid toetavad tervishoiutöötajaid jt spetsialiste, teenuseid põhjendamatult ei dubleerita, juhtimisotsuseid tehakse andmetepõhiselt ning tervishoiuteenuste rahastamine muutub tulemuspõhiseks.

Mis on raviteekond?

European Pathway Association definitsiooni järgi on raviteekond (ingl. k care pathway) kompleksne sekkumine konkreetset patsiendirühma puudutavate otsustus- ja raviprotsesside korraldamiseks kindlal ajaperioodil.

Raviteekonnal on selgelt sõnastatud eesmärgid, etapid, tegevuste järjestus ja rollijaotus, mille alusel toimub kommunikatsioon ja koordinatsioon multidistsiplinaarses meeskonnas ja patsientidega, kõrvalekallete ja tulemuste dokumenteerimine, jälgimine ja hindamine, ning ressursside asjakohasuse kindlakstegemine.

Juhendi sisu koosloomeks viidi läbi mitu töötuba, mis võimaldas samm-sammult juhendi koostamist, kaasates erinevate süsteemi osapoolte sisendit ja tagasisidet kogu protsessi käigus. Esmane versioon juhendist valmis 2023. aasta lõpul koostöös patsientide esindajate, teenuseosutajate, poliitikakujundajate ja tervishoiu ekspertidega.

Kokkuvõte ja materjalid töötubadest:

I töötuba (kokkuvõte, slaidid)
II töötuba (kokkuvõte, slaidid)
III töötuba (kokkuvõte, slaidid)
IV töötuba (kokkuvõte, slaidid)

Kiirendiprogramm

Raviteekondade kasutuselevõtuks ei piisa ainult juhendist kuna tervishoius on arendustegevuseks vajalikud kompetentsid ja ressursid piiratud. Seetõttu on omaksvõtu toetamiseks plaanis juhendit täiendada partneritele mõeldud kiirendiprogrammiga.

Kiirendiprogrammi on kandideerima oodatud multidistsiplinaarsed meeskonnad, kes soovivad konkreetset raviteekonda arendama ja hiljem ka rakendama hakata. Kandideerimiseks tuleb esitada põhjendus, mis eesmärgil soovitakse raviteekonda arendama hakata, meeskonna kirjeldus ja projektiplaan. Täpsemad nõudmised kandideerimiseks on väljatoodud taotlusvormis.

Kiirendiprogrammi valitud meeskonnad saavad Tervisekassalt arendustoetust kuni 15,000 eurot, et katta projekti juhtimis-, meeskonna ja arenduskulud. Kiirendiprogrammis võib tugineda mõnele vabalt valitud teemale või valida Tervisekassa poolt määratud valdkond:

südame- ja veresoonkonna haigused
vaimne tervis
laste suutervis

Programmi jooksul toimuvad kõigile meeskondadele ühised koolitused ja arenduspäevad, milles osalemine on kohustuslik. Ühiste osade vahepeal peavad meeskonnad tegema iseseisvat tööd ja saavad kasutada individuaalset mentorlust. Kiirendiprogrammi lõpuks on igal meeskonnal loodud uus raviteekond (standard), mida minnakse järgmises etapis ka piloteerima.

Rohkem infot kiirendiprogrammi ja selleks kandideerimise kohta leiad:

Lisa 1- Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammi taotlusvorm.
Lisa 2- Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammi kord.

Küsimuste korral kirjuta raviteekonnad [at] tervisekassa.ee (raviteekonnad[at]tervisekassa[dot]ee).

Arendused

Raviteekondade arendamise protsessis ilmnevad mitmed süsteemiülesed arendusvajadused (nt IT arendused), mille lahendamine üksikute tervishoiuasutuste või raviteekondade kaupa ei ole praktiline ega efektiivne. Plaan on neid üle-Eestilisi arendusvajadusi tsentraalselt dokumenteerida, tagamaks süsteemne ja koordineeritud lähenemine. See võimaldab paremini integreerida käimasolevaid arendusprojekte ja vajadusel algatada uusi, mis toetavad tervishoiusüsteemi terviklikku ja tulevikku suunatud arengut.

Kontakt

Tervisekassa poolt veab projekti teenusejuht Eva Paalma (eva.paalma [at] tervisekassa.ee (eva[dot]paalma[at]tervisekassa[dot]ee)).