Retsept arstile
Tulenevalt ravimiseaduse § 81-st on digiretsepti infosüsteemi kasutamine retsepti väljakirjutamisel kohustuslik kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele ning apteekidel on kohustus digiretsepti alusel ravim ja meditsiiniseade väljastada.
Digitaalse meditsiiniseadme kaardi küsimustes (sh juhised kaardi loomise, muutmise ja lõpetamise kohta retseptikeskuses) leiate lisainfot siit.
Erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept. Digitaalne meditsiiniseadme kaart tuleb erandolukorra puhul koostada retseptikeskuses esimesel võimalusel ja paluda patsiendil pöörduda apteeki seadme ostmiseks näiteks järgmisel päeval.
Patsiendipõhine müügiloata ravimite taotlemine
Müügiloata ravim on ravim, millel puudub Eesti Vabariigis müügiluba ehk mida pole Eestis registreeritud. Müügiloata ravimi kasutamiseks võib olla erinevaid põhjuseid – müügiloaga ravimil puudub vajalik ravimvorm, toimeaine sisaldus, pakendi suurus või müügiloale vastav (eestikeelne) pakend, keerulisemal juhul ei ole ravimi toimeainel üldse Eestis müügiluba.
Müügiloata ravimi kasutamist võib taotleda arst konkreetsele patsiendile, tervishoiuasutus kasutamiseks oma asutuses ning erialaselts kõigile teatud diagnoosiga haigetele Eestis.
Müügiloata ravimi retsept-taotluse koostamine:
- Arst koostab digiretsepti müügiloata ravimile ning valib loendist põhjenduse, miks seda teha soovitakse (nt Eestis puudub sama toimeainega ravim vm).
- Müügiloata ravimi retsept-taotlus liigub läbi retseptikeskuse Ravimiametisse.
- Ravimiamet menetleb taotlust ning saadab retseptikeskusesse otsuse müügiloata ravimi kasutamise osas.
- Patsient saab jälgida Terviseportaalist otsuse staatust, kas on "ootel", "negatiivne" või "positiivne".
- Ravimiamet teavitab arsti otsusest e-maili teel.
- Arst teavitab otsusest patsienti.
- Patsient saab minna endale sobivasse apteeki (taotlus ei seo patsienti enam konkreetse apteegiga).
- Positiivse otsuse korral broneerib apteek enda jaoks retsepti, tellib müügiloata ravimi hulgimüügist ja müüb seejärel ravimi patsiendile. Negatiivse otsusega retsept ei ole apteegist realiseeritav.
Erialaseltsi taotluse alusel müügiloata ravimi väljakirjutamine
Ravimiamet lubab erialaseltsi taotluse põhjal kasutada müügiloata ravimeid teatud diagnoosiga patsientidel juhul, kui turult puudub vajalik müügiloaga ravim. Taotlus esitatakse praegu ja ka tulevikus läbi Ravimiameti kliendiportaali ning Ravimiamet teeb otsuse lubada kasutada taotletud toimeainet sisaldavaid ravimeid (sh tugevuse ja ravimvormi) kindlal diagnoosil.
Retseptikeskus kontrollib ravimi väljakirjutamisel, kas kõik andmeväljad vastavad Ravimiameti poolt lubatud taotlusele. Kui väljakirjutatav ravim, diagnoos, kontsentratsioon ja ravimvorm vastavad taotlusele, lubatakse retsept välja kirjutada. Kui väljakirjutatav ravim ei vasta taotlusele, ei saa tavaretsepti välja kirjutada ning vajalik on esitada müügiloata ravimi taotlemiseks vajalikud lisaväljad.
Lisainfo: ravimiameti kodulehelt ja info [at] ravimiamet.ee (info[at]ravimiamet[dot]ee)
Digiretsepti annulleerimine
2021. aastast alates on võimalik tühistada/annulleerida ka teise arsti koostatud digiretsepte, seda eeldusel, et TTO tarkvara on vastava arenduse juurutanud. Annulleerida saavad teiste koostatud retsepte hetkel ainult D kutset omavad tervishoiutöötajad, st arstid. Ämmaemandad (M) ja õed (N) ei saa annulleerida kellegi teise koostatud retsepte, vaid ainult enda omi. Retsepti annulleerimise järel jääb info, kes, miks ja millal retsepti tühistas Retseptikeskuse baasi ning on kõigile asjaosalistele nähtav.
Ravimite koostoimete e-teenus
Digiretseptiga seotud ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas Inxbase – Riskbase on kättesaadav kõikidele ravimite väljakirjutajatele. Ravimite koostoimete hindamise eesmärgiks on ravikvaliteedi parandamine ja ohutu ravimikasutuse toetamine. Ravimi väljakirjutamise momendil kontrollib süsteem patsiendi retsepte ning annab asjakohaste koostoimete esinemisel arstile automaatse meeldetuletuse. Lisaks meeldetuletustele kasutaja infosüsteemis, on arstidel kasutada veebipõhine andmebaas, kust saab infot ka ravimite kõrvaltoimete kohta.
Automaatsed meeldetuletused juhivad arsti tähelepanu oluliste koostoimetele ning on seega toeks raviotsuste tegemisel. Koostoimed jaotatakse nelja klassi kliinilise olulisuse ja tõenduspõhisuse järgi. D klassi koostoimeid peaks üldiselt vältima, C klassi koostoimete esinemist saab juhtida näiteks annuse vähendamisega.
Veebipõhise andmebaasi aadress on synbase.eu/ Juurdepääs: IP-aadressiga või Synbase kasutaja kontoga.
Digiretsepti kirjutamine välismaalasele
Milliselt dokumendilt tuleb võtta andmed teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isiku (edaspidi EL kindlustatu) puhul?
EL kindlustatu peab oma kindlustuse tõendamiseks esitama Euroopa ravikindlustuskaardi (ERK kaart), selle asendussertifikaadi või vormikohase tõendi E112 või E123. Nende näidised on siin. Digiretsepti sisestamisel tuleb kõik andmed, kaasa arvatud isikukood, võtta eelpool toodud kindlustust tõendavalt dokumendilt. Eriti oluline on seda meeles pidada Eesti kodanike puhul, kes on kindlustatud mõnes teises EL liikmesriigis.
Ees- ja perekonnanimi, välisriigi isikukood (kindlustust tõendavalt dokumendilt), kindlustajariik, sugu, sünniaeg ja andmed kindlustust tõendava dokumendi kohta (liik, kehtivus, väljastamise kuupäev, pädeva asutuse kood, ERK kaardi puhul kaardi number).
Juhul kui patsient soovib soodustusega ravimit, ei saa kasutada Eesti isikukoodi. Teises EL liikmesriigis kindlustatul on õigus saada soodusravimeid samadel alustel nagu Eesti kindlustatul. Juhul kui teises EL liikmesriigis kindlustatu on Eesti kodanik, tuleb ravimi soodustingimustel väljakirjutamiseks kasutada isikukoodi, mis on kindlustust tõendaval dokumendil, mitte seda isikukoodi, mis on isikut tõendaval dokumendil.
Ei ole. EL kindlustatu puhul on kindlustust tõendavateks dokumentideks vaid ERK kaart, selle asendussertifikaat, vorm E112 või vorm E123.
Juhul, kui patsiendiks on välismaalane, kes ei ole EL kindlustatu, siis tuleb sisestada ainult patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel isikut tõendava dokumendi number, mille alusel apteeker retsepti leiab), elukohariik, sugu ja sünniaeg. Andmeväljad kindlustust tõendava dokumendi kohta jäävad täitmata. Kui patsient ei ole EL kindlustatu, saab ta ravimi täishinnaga.
Kui isik on sõjapõgenik Ukrainast ja tal ei ole veel mingisugust dokumenti, tuleb isikukoodi kohale sisestada järgnev „kood“: UKR, millele ilma tühikuteta liita sünniaeg (DDMMYYYY) ja väljakirjutamise kellaaja tund ja minut; näiteks UKR120519731434. Oluline on, et arst annab isikule TÄPSELT sama koodi paberi peal patsiendile kaasa, selle esitab patsient apteekrile ravimi väljaostmiseks.
Piiriülesest retseptist
Viimasel ajal on sagenenud päringud piiriülese ravimiretsepti osas, mis on mõeldud kasutamiseks teises EL liikmesriigis. Euroopa Komisjoni kodulehel olev informatsioon , mis väidab, et alates 25. oktoobrist 2013 võivad raviasutused küsida piiriülest retsepti on eksitav, sest kõikides liikmesriikides sh Eestis ei ole kasutusele võetud piiriülest retsepti. Kohaldatud on rakendusdirektiivi 2012/52/EL ning Eestis paberretseptil olevad andmed on vastavuses rakendusdirektiivis nõutud andmetega (patsiendi andmed, retsepti väljakirjutamise kuupäev ja väljakirjutaja andmed, retseptis kirjeldatud toote andmed).
Nii Eesti kui mistahes teise EL riigi paberretseptiga peab kõikides EL riikides saama ravimeid välja osta, sest
- Tulenevalt patsiendiõiguste direktiivist (2011/24/EL) on riikidel kohustus tunnustada üksteise retsepte
- Unikaalne üle-euroopaline vorm puudub, on vaid nõuded miinimum andmetele.
On teada juhtumeid, kus patsiendid ei ole saanud Eesti paberretsepti alusel Soomes ravimit välja osta. Ravimi väljastamiseks nõutavat apteegis spetsiaalset Euroopa retsepti. Nimetatud segadus Soomes võib olla tingitud nende 2014. aasta algusest kohandatud muudatustest, kui hakkas kehtima uus paberretseptivorm (“euroopalainen lääkemäärayslomake”), mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige piiriüleses tervishoius aga ka stsenaariumi korral - võõrkeelt kõnelev patsient Soome arsti juures või patsient, kes läheb Soome arsti retsepti realiseerima välismaale. Peamiseks erisuseks võrreldes Soome tavaretseptiga on uus retsept toimeainepõhine ning inglisekeelse tõlkega. Termin “euroopalainen lääkemääräyslomake” tähistab Soomele ainuomast vormi, mida peavad tunnustama teised EL riigid, aga Soome ei saa seda nõuda teistelt riikidelt. Vastav info on jagatud KELA kodulehel ning Soome kolleegid KELAst ja FIMEAst on meile teadaolevalt Soome apteekidele laiali saatnud vastava infokirja ja Eesti paberretseptide näidised.
Välisriigi apteegis hädas olev patsient peaks juhtima apteekri tähelepanu liikmesriikide kohustusele tunnustada EL riikide paberretsepte, suunama apteekrit ammutama täpsustavat infot ja vajadusel vahetama apteeki. Apteekreid ei peaks heidutama inglisekeelse tõlke puudumine retseptilt, kuna toimeainete nimetused on rahvusvahelised ja spetsialistidele ühiselt mõistetavad.
Juhime Euroopa Komisjoni tähelepanu eksitava info muutmiseks komisjoni kodulehel, mis ei ole hetkel kooskõlas direktiivis välja tooduga.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Digiretsept on retsept ravimi ühe-, kahe-, kolme- või kuuekordseks väljastamiseks. Ühekordne retsept kehtib 60 päeva, kahekordne retsept 120 päeva, kolmekordne retsept 180 päeva ja kuuekordne retsept 540 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. Narkootilise ravimi retsept kehtib 30 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.
Ravimi väljakirjutaja on kohustatud retsepti välja kirjutama elektrooniliselt. Paberretsepti võib väljakirjutada erandolukorras, kui retseptikeskust ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada või isik vajab retsepti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.
Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.
Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud. Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.
Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teise eest ravimit ostev inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.
Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud. Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.
Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee ja terviseportaalis terviseportaal.ee. Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui interneti kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt või apteekrilt, kes näevad kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.
Infot oma alaealise lapse digiretseptide kohta saab näha terviseportaalis terviseportaal.ee. Selleks peab lapsevanem portaali enda ID-kaardiga sisse logima, avalehel vajutama „Vaheta rolli“ ja valima loetelust esindatavaks enda lapse. Seejärel on võimalik vaadata lapse terviseandmed, sh digiretsepte.
Riigiportaalist eesti.ee oma lapse retseptide vaatamiseks tuleb lapsevanemal riigiportaali sisse logida lapse ID-kaardiga.
Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.
Arst saab vajaduse korral tühistada nii enda kui teise arsti poolt väljakirjutatud retsepti.
Retsepti soodusmäär arvutatakse Retseptikeskuses ja kui Retseptikeskus on soodusmäära arvutamisega eksinud tuleb ühendust võtta Tervisekassaga ning esitada allkirjastatud avaldus koos ravimi ostutšekiga. Kui Retseptikeskus on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab Tervisekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.
Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.
Eestis väljastatud digiretseptiga ravimi ostmine teistes (teenusega liitunud) Euroopa riikides muutus võimalikuks alates 2020. aastast, kui avati teenus Eesti ja Soome vahel. Riigid, millega on Eestil digiretseptide andmevahetus loodud, on leitavad siin: tehik.ee/piiriulene-andmevahetus. Riike liitub teenusega järk-järgult vastavalt teiste riikide siseriiklikele võimalustele. Retsepti ostma minnes peab inimesel kaasa olema vaid ID-kaart või pass.
Ravimite hüvitamise protsess on samasugune nagu paberretsepti puhul. Teises riigis tuleb Eestis ravikindlustatud inimesel talle Eestis välja kirjutatud ravimi eest kõigepealt tasuda täishind. Hiljem on võimalik ravimi eest makstud summa tagasi küsida Tervisekassalt tagasimakse avalduse ja ravimi ostutšeki alusel. Eestis väljakirjutatud retseptide puhul hüvitatakse retsept Eestis kehtivate tingimuste ja piirhinna alusel ja seetõttu toimubki hüvitamine tagantjärgi.
Tervisekassa maksab hüvitist Tervisekassa ravimite loetelu tingimuste ja piirhindade hindades mitte välisriigi hinnakirja alusel.
Retsepti pikendamiseks võta palun ühendust oma raviarstiga. Telefoni või kirja teel saab pikendada ainult korduvretsepte st, kui kroonilist haigust põdevale patsiendile või pikaajalist ravi vajavale patsiendile on ravim juba eelnevalt määratud.