Euroopa Liidus kindlustatud inimesele arstiabi osutamine
Ravi rahastamise lepingu üldtingimused ja üldarstiabi rahastamise lepingu üldtingimused käsitlevad muu hulgas ka tervishoiuteenuse osutamist teises Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud inimesele.
Kõigepealt tuleb arstil kontrollida, kas inimesel on ravikindlustus. Välismaalasest patsiendi ravikindlustuse olemasolu kontrollitakse Tervisekassa andmekogust.
Kui patsient on Tervisekassa andmekogus ehk päringu tulemusel selgub, et inimene on kindlustatud, tuleb temaga edasi tegeleda täpselt nii nagu Eestis ravikindlustatud inimesega.
Kui inimesel ei ole Tervisekassa andmekogu andmetel ravikindlustust, peab tal olema ette näidata Euroopa ravikindlustuskaart või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaat. Siin tuleb tähele panna, et iga Euroopa liikmesriik väljastab kaardi või selle asendussertifikaadi oma riigi keeles. Seega võib patsient esitada näiteks soomekeelse kaardi või selle asendussertifikaadi. Teiste riikide kaartide näidiseid näeb Euroopa Komisjoni veebilehel. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi näidist näeb siit.
1. Patsiendil ei ole Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati. Sellisel juhul on tegemist tasulise teenusega (v.a vältimatu arstiabi), mille eest on tervishoiuteenuse osutajal õigus patsiendilt vastavalt oma hinnakirjale raha küsida. Hinnakirjas ei tohi kehtestada välismaalastele teistsuguseid hindu kui kohalikele patsientidele.
2. Patsiendil on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Sellisel juhul peab talle osutama vajaminevat arstiabi võrdselt Eestis kindlustatud inimestega. Arstiabi peab olema patsiendile meditsiiniliselt põhjendatud ja abi osutamisel peab arvestama patsiendi Eestis viibimise kestust. Arstiabi vajaduse üle otsustab tervishoiuteenuse osutaja.
Enne vajamineva arstiabi osutamist teeb tervishoiuteenuse osutaja Euroopa ravikindlustuskaardist või selle asendussertifikaadist koopia ja laseb patsiendil täita küsimustiku. Kui patsient soovib saada ajutise töövõimetuse tõendit, siis tuleb talle kaasa anda täidetud Arstliku läbivaatuse vastus.
Patsiendi raviarve tuleb edastadaTervisekassale. Alates 2020. aastast hakkas kehtima uus raviarvete edastamise süsteem. Nüüd täidab tervishoiuteenuse osutaja programmis arve edastamisel ka vastavad väljad ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi kohta. Arvele ei pea enam lisama koopiat Euroopa ravikindlustuskaardist või selle asendussertifikaadist ja patsiendi küsimustikust. Küll aga teeb tervishoiuteenuse osutaja nendest dokumentidest koopiad ja säilitab need, sest Tervisekassal on õigus vajadusel nimetatud dokumente raviasutuselt küsida.
Tervisekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale raviarved. Tasutud arvete eest makstud summad küsib Tervisekassa tagasi patsiendi kindlustanud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt asutuselt.
- Täpsema info leiad siit.
Pea meeles!
Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on patsiendil õigus saada seda ravi, mida ta vajab siin viibimise ajal. Plaanilist ravi (patsient tuleb Eestisse eesmärgiga konkreetset ravi saada) Euroopa ravikindlustuskaart ei kata.
Krooniliste haigete jaoks on eraldi tervishoiuteenuste nimekiri (neerudialüüs, hapnikuravi, astma eriravi, ehhokardiograafia krooniliste autoimmuunhaiguste puhul, kemoteraapia), mida arst peab inimesele osutama vajamineva arstiabi raames ja Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel tuleb osutada ka raseduse ja sünnitusega seotud tervishoiuteenuseid, sh sünnitusabi.
Hambaravis vajamineva arstiabi osutamise eest tuleb inimesel arve ise tasuda, kuna Eestis kehtiv hambaravihüvitise süsteem ei võimalda Euroopa Liidus kindlustatud inimese raviarvelt hüvitatavat summat kohe maha arvestada. Inimesel on õigus teenuste eest makstud arvete alusel küsida hüvitist riigilt, kus ta on ravikindlustatud.