Hooldushüvitis
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa.
Hoolduslehe saab arst väljastada tööandja kaudu ravikindlustatud inimesele. Hoolduslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst hooldatava terviseseisundi põhjal.
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa alates 1. päevast:
- alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni kuni 60 päeva eest;
- haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme päeva eest;
- alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse tegelik hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 päeva eest.
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.
Hüvitis arvutatakse reeglina eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Arvesse ei võeta valla, linna, loomeliidu või doktoranditoetuselt tasutud sotsiaalmaksu.
Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir
Alates 01.01.2026 alanud uute ajutise töövõimetuse juhtumite hüvitamisel Tervisekassas kehtib haigus- ja hooldushüvitise maksmisel ühe kalendripäeva hüvitise ülempiir, millest suuremat summat ei hüvitata.
Igaks kalendriaastaks kehtestatakse uus ülempiir.
- Ülempiiri ei rakendata, kui inimene on jäänud haigus- või hoolduslehele enne 01.01.2026 ja töövõimetusleht veel kestab.
- Ülempiiri ei seata tööandja makstavale haigushüvitisele.
TVH ülempiir ühes kalendrikuus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kahekordne suurus. Ühe kalendripäeva ülempiiri saamiseks jagatakse kalendrikuu ülempiiri suurus 30-ga.
Töövõimetushüvitise ülempiir ühes kalendripäevas 2026. aastal on 126,87 eurot.
Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ei kohaldata:
- rasedale terviseseisundile vastava töö andmise haiguslehtedel, kui raseda töötingimusi on kohandatud ja Tervisekassa hüvitab palgavahe;
- pikaajalise haiguse ajal töötingimuste ajutise kergendamise haiguslehtedel, kui töötaja töötingimusi on kohandatud ja Tervisekassa hüvitab palgavahe;
- elundi või vereloome tüvirakkude annetuse tõttu väljastatud haiguslehtede korral.
Näide ülempiiri rakendamisest
- Inimese kalendripäeva tulu MTA andmete alusel on 183 eurot;
- haigushüvitise määr on 70% ehk 128,10 eurot;
- MTA andmete alusel arvutatud kalendripäeva hüvitis 128,10 eur on suurem hüvitise maksmise ülempiirist 126,87 eurot. Seega võtab Tervisekassa inimesele hüvitise maksmisel aluseks ühe kalendripäeva ülempiiri 126,87 eurot.
Haiget last, puudega last või pereliiget võib järjestikku põetada ka mitu inimest. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed. Hooldushüvitise maksmise periood sellest ei pikene, vaid on sama, mis eespool nimetatud.
Tervisekassa maksab hüvitise välja paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on hoolduslehe kinnitanud. Aeg võib pikeneda, kui nt kohtutäitur on esitanud arestimisakti, tööandja on kindlustuse andmetega hilinenud jne.
Haigus- ja hoolduslehtede hüvitamine vanemahüvitist saanule
Soodsamatel tingimustel hüvitatakse haigus- või hoolduslehed nendele vanemahüvitist saanutele:
- kelle lapse vanus töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal on kuni 3 aastat (k.a);
- kes olid töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal kas osa või aasta tervikuna vanemapuhkusel ning
- kes on saanud:
- ema vanemahüvitist,
- jagatavat vanemahüvitist või
- lapsendaja vanemahüvitist.
Tervisekassa arvutab haigus- ja hooldushüvitist järgmistel alustel:
- eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu järgi arvutatav hüvitise päevamäär või
- jagatava vanemahüvitise päevamäär.
Hüvitist makstakse saajale soodsama määra alusel.
Jagatava vanemahüvitise päevamäära edastab Tervisekassale Sotsiaalkindlustusamet. Vanemahüvitise päevamäära kujunemise kohta saate täpsemat infot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu päevamäära arvutab Tervisekassa Maksu- ja Tolliametist saadud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Kui inimese suhtes on algatatud täitemenetlus, on Tervisekassal kohustus pidada kinni tema ajutise töövõimetuse hüvitisest arestitav summa ja kanda see arestimisakti saatnud kohtutäituri ametikontole.
Kui inimene leiab, et arestimisel ei ole arvestatud tema sissetulekute ja ülalpeetavatega, peab ta pöörduma kohtutäituri poole. Kinnipidamise korraldust saab muuta ainult kohtutäitur. Kontaktid on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.
Enda suhtes algatatud täitemenetluste kohta saab infot eesti.ee teenusest „Minu vastu algatatud täitetoimikud“.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Tervisekassa maksab hüvitist:
a) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest (esmane hooldusleht algas enne 15.05.2024.a.). Alates 15.05.2024 alanud esmaste hoolduslehtede alusel maksame hüvitist kuni 60 järjestikuse päeva eest
b) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 järjestikuse päeva eest
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust, sellest arvutatakse maha tulumaks.
Kui esmane hooldusleht algas enne 01.07.2024, arvutab Tervisekassa hooldushüvitist alampalga alusel, sest eelmisel kalendriaastal naisel sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus.
Alates 01.07.2024 alanud esmaste hoolduslehtede korral võtab Tervisekassa hooldushüvitise arvestamisel aluseks kas inimese eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel arvutatava hüvitise päevamäära või tema jagatava vanemahüvitise päevamäära. Hüvitist makstakse inimesele soodsama määra alusel.
Hoolduslehe väljastab arst tegelikule põetajale.