Raseda kergemale tööle üle viimine

Kergemale tööle üleviimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepinguga töötavatele ravikindlustatud rasedatele nende terviseseisundi alusel. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale vajaliku haiguslehe.

Hüvitist on võimalik saada kuni rase hakkab saama ema vanemahüvitist või kuni 182 päeva. 

Kuni ema vanemahüvitise alguseni väljastatakse rasedale iga 30 kalendripäeva järel uus haigusleht. Kergema tööga seotud haigusleht peab olema lõpetatud enne emapuhkuse alguspäeva. Rase peab ise ämmaemandale ütlema, millal tema emapuhkus algab.

Kui tööandjal on võimalik, vormistab ta raseda ajutiselt kergemale tööle. 

Kui kergemat tööd pakkuda ei ole, võib rase emapuhkuse alguseni tööst keelduda. 
Kui rasedal on mitu tööandjat, võib ta ühes kohas olla töölt vabastatud ja teises olla kergemal tööl või jätkata endistel tingimustel. 

Kui rasedale antakse kergem töö, hüvitab Tervisekassa palgavahe, mille võrra raseda töötasu on väiksem esmase haiguslehe algusele eelnenud keskmisest töötasust. 

Tööandja peab rasedale maksma vähemalt 50% keskmisest töötasust enne kergemale tööle üleviimise esmase haiguslehe algust. 

Kui rase vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, maksab Tervisekassa kuni 31.12.2025 alanud juhtumite korral alates teisest päevast hüvitist 70% esmase haiguslehe alguse eelsest keskmisest töötasust.

Alates 01.01.2026 alanud juhtumite korral, kui rase vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, toimub rasedate haiguslehe hüvitamine eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. See kehtib olukorras, kui rasedal on üks tööandja.

Kui rasedal on mitu tööandjat ning ta vähemalt ühe tööandja juures töötab, tõlgendatakse kergemale tööle üleviimise haiguslehte töötamise lehena. Sellisel juhul võetakse hüvitise maksmisel aluseks tööandja märgitud keskmise töötasu ka nende tööandjate juures, kus rase on tööst vabastatud.

Tööandja arvutab ja märgib haiguslehele keskmise töötasu töölepingu seaduse § 29 lõige 8 alusel.