Eriarstiabi
Eriarstiabi vajab inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist.
Kindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on Tervisekassaga leping. Lepingupartnerid teenindavad kõiki Tervisekassa kindlustatuid olenemata kindlustatu elukohast.
Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti ning naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.
Eriarstiabi jaguneb omakorda kolmeks – ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi.
- Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse vajadusel mõni uuring (vereanalüüs, kardiogramm vms), protseduur või operatsioon, mis ei vaja pikemat raviasutuses viibimist, nõustatakse patsienti ja vajadusel määratakse edasine ravi. Raviasutusse patsient pikemalt ei jää.
- Päevaravi tingimustes antakse abi juhul, kui uuringute või raviprotseduuride (sh operatsioonide) järgselt haige terviseseisund vajab jälgimist, kuid teda ei pea jätma ööseks haiglasse.
- Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.
Eriarstiabi vajajad pannakse terviseprobleemi tõsiduse alusel ravijärjekorda. Tõsise terviseprobleemiga pääseb eriarstile kiiremini.
Tervisekassa on sõlminud raviasutustega kokkuleppe, mille kohaselt peavad raviasutused saatekirjaga erialadel hoidma inimestele järjekorrad avatuna vähemalt neli kuud ning ilma saatekirjata erialadel (nahahaiguste arst, silmaarst, naistearst, psühhiaatrid) vähemalt kolm kuud. Sellise kokkuleppe eesmärk on vähendada olukordi, kus inimene helistab raviasutusse ning talle öeldakse, et vabu aegu ei ole ning tuleks mingi aja pärast uuesti helistada. Tervisekassa kontrollib nõudest kinnipidamist regulaarselt.
Kui Sul juba on eriarsti vastuvõtu aeg:
Kui sul on jätkuvalt vajadus eriarsti juurde minna, siis Tervisekassa on saatnud tervishoiuasutused juhendi, milles palume hiljemalt kaks päeva enne planeeritud vastuvõttu patsiendiga ühendust võtta. Siiski korraldab iga tervishoiuasutus oma tööd ise. Tervishoiuasutusel on kolm võimalust:
- Esiteks pakkuda kaugvastuvõttu telefoni või videokõne teel. Kaugvastuvõtte tehakse kõikidel eriarsti erialade ja Tervisekassa tasub nende eest.
- Arstil on jätkuvalt õigus ja võimalus vastavalt inimese terviseseisundile ka patsient vastuvõtule kohale kutsuda. Selleks ei tohi inimesel ega tema lähedastel olla viirussümptomeid, et hoida enda ning arsti tervist.
- Kolmandaks on arstil või tervishoiuasutusel võimalus vastuvõtt edasi lükata. Kui vastuvõtt edasi lükatakse, on tervishoiuasutusel (võimalusel korral) soovitus anda patsiendile kohe uus aeg või võtta patsiendi kontaktid ja anda talle uus aeg teada siis, kui eriolukord leeveneb ja uued vastuvõtuajad (arstide töögraafikud) on teada. Kui uued ajad avanevad, saavad eriarsti tavavastuvõtule enne need patsiendid, kelle vastuvõtt eriolukorra ajal edasi lükati.
Kui Sinu vastuvõtu aeg tühistati eriolukorra ajal:
- Kui Sinu vastuvõtu aeg tühistati eriolukorra ajal, siis ei pea ise uut aega raviasutusega kokku leppima. Raviasutuse töötaja võtab Sinuga ise ühendust hiljemalt 14.05.2020 ja lepib kokku edasise ravi.
- Vastuvõtuaegade broneerimisel on eelisjärjekorras patsiendid, kelle vastuvõtuaeg on eriolukorras tühistatud või edasi lükatud.
- Kui Sinu seisund ägeneb ooteajal, siis palun võta ühendust oma perearstiga ja kirjelda oma seisundit. Perearst saab vajadusel korraldada e-konsultatsiooni eriarstiga.
Kui sul on eriolukorra ajal tekkinud vajadus eriarsti vastuvõtuks:
- Võta ühendust oma perearstiga, sest tema on Sinu esimene kontakt tervisemure korral.
- Perearstil on omakorda mitu võimalust. Esiteks saab ta patsiendiga suhelda, täpsustada tervisemuret ja suurema osa tervisehädade puhul aitabki inimest tema perearst.
- Kui perearstil on täiendavaid küsimusi eriarstile, saab perearst teha e-konsultatsiooni, mille eest tasub Tervisekassa. E-konsultatsiooni saab hetkel teha 23 erialal.
- Kui eriarst ja perearst peavad eriarsti vastuvõttu vajalikuks, saab eriarst, kes e-konsultatsiooni tegi, ravi üle võtta.
- Seejärel on arvestades patsiendi tervisemure kriitilisust eriarsti otsustada, kas ta kutsub inimese enda juurde vastuvõtule või teeb temaga kaugvastuvõtu.
Arstiabi ooteajad
Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.
Perearsti vastuvõtule peab pääsema:
- ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
- kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul
Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.
NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi. Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.
Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?
Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.
Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!
Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.
Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise Tervisekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab Tervisekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka Tervisekassa klienditelefonil 669 6630.
Miks tekivad ravijärjekorrad?
Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.
Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Tervisekassa ostab raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja Tervisekassast ostetava teenuse mahu järgi.
Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:
- Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
- Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
- Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
- Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
- Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida Tervisekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.
Mida teeb Tervisekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?
Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.
Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.
Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.
Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).
Taastusravi
Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.
Kas Tervisekassa maksab taastusravi eest?
Tervisekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui taastusravi on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Tervisekassa lepingupartnerid on kirjas Tervisekassa kodulehel.
Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.
Sanatoorse ravi eest Tervisekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks.
Milliste taastusravi teenuste eest tasub Tervisekassa?
Tervisekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu.Tervisekassa tasub teenuste eest loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid Tervisekassa raha eest osutatakse.
Ambulatoorne taastusravi
Tervisekassa tasub järgmiste teenuste eest:
- füsioteraapia (sh basseinis) – ka grupiteenusena;
- tegevusteraapia – ka grupiteenusena;
- massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
- raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
- mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
- külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
- isiksuse uuring;
- kognitiivse funktsiooni uuring;
- psühhoteraapia seanss;
- logopeedilised uuringud.
Statsionaarne taastusravi
Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina pärast rasket haigust, operatsiooni või traumat ning teatud juhtudel ka pärast kroonilisi haigusseisundeid ja nende ägenemist.
Tervisekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh:
- alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest
- alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest
Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub Tervisekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:
| 1. Intensiivne funktsioone taastav taastusravi | 2. Funktsioone taastav taastusravi | 3. Funktsioone toetav taastusravi | 4. Funktsioone toetav taastusravi |
|---|---|---|---|
Tervisekassa tasub täies mahus. Osutatakse kuni 18 kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning lisaks vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret alljärgnevast loetelust: 1) kõnefunktsiooni häire; 2) neelamisfunktsiooni häire; 3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired; 4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired; 5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.
| Osutatakse kuni 12 kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujulisest või mõõdukast funktsioonihäirest tulenev näidustus statsionaarseks taastusraviks.
| Osutatakse vähemalt 19-aastasele inimesele. - tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega; - närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga; - tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega Tervisekassa tasub 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).
| Osutatakse alla 19-aastasele inimesele. |
Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenuste kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.
Plaaniline ravi välisriigis
Tervisekassa kindlustatul on teatud kriteeriumite alusel õigus saada tervishoiuteenuseid välisriigis ning taotleda Tervisekassalt nende eest nii rahalist kui ka mitterahalist hüvitist.
Võimalused plaaniliseks raviks välisriigis:
A. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenus, mida osutatakse Eestis, kuid mida ei ole võimalik osutada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul. Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Vajalikud dokumendid:
Taotluse menetlemisel lähtubTervisekassa isiku taotlusest, konsiiliumi otsusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatud kriteeriumitest.
Positiivse otsuse korral väljastab Tervisekassa dokumendi (vorm S2), mille kohaselt võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikmesriigid). Väljastatud vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.
Loe lähemalt
B. Ravikindlustuse seaduse §271, lõige 1 alusel
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kellele meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei ole Eestis võimalik osutada. Antud võimaluse puhul on tegemist mitterahalise hüvitisega. Ravikindlustuse seaduse kriteeriumitest lähtuvalt peab välisriigis osutataval tervishoiuteenusel lisaks olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja eesmärgi saavutamise tõenäosus peab olema vähemalt 50 protsenti. Vajalikud dokumendid:
Taotluse menetlemisel lähtub Tervisekassa isiku taotlusest, konsiiliumi hinnangust ja ravikindlustuse seaduse § 271 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest.
Positiivse otsuse korral väljastab Tervisekassa dokumendi (garantiikiri või vorm S2), mille kohaselt võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle meditsiiniliste kulutuste eest välisriigis. Riigi valikul piiranguid ei ole, kuid Tervisekassa võib kaaluda Euroopa Liidu liikmesriigi eelistamist. Väljastatud garantiikiri või vorm S2 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.
Loe lähemalt
C. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL alusel (patsientide vaba liikumise direktiiv)
Võimalus on mõeldud kindlustatutele, kes soovivad neid tervishoiuteenuseid, mida on patsiendil õigus saada Tervisekassa kulul ka Eestis, saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelneva loata ei hüvitata.
Antud võimaluse puhul on tegemist rahalise hüvitisega. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on kindlustatu jaoks Eestis tasulised (näiteks täiskasvanute silmanägemist korrigeerivad laseroperatsioonid, väljaspool riiklikku immuniseerimiskava teostatavad vaktsineerimised jm) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud.
Nimetatud direktiivi alusel välisriiki ravile suundudes eelluba ei ole vaja taotleda. Esialgu tuleb patsiendil saadud tervishoiuteenuste eest kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist Tervisekassalt on võimalik taotleda pärast tervishoiuteenuste osutamist ning vajalike dokumentide esitamist. Tervisekassa hüvitab kulud tervishoiuteenustele vastavalt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelule ehk hinnakirjale, seega kui välisriigis on teenused kallimad, jääb osa kulust patsiendi kanda.
Välisriiki arstile pöördudes on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
Selgitame, et eelloaga või direktiivi alusel välisriiki ravile pöördumine ei vabasta reisikindlustuse sõlmimise vajadusest. Tervisekassa tasub ainult taotletud tervishoiuteenusega seotud ravikulud.
Loe lähemalt