Kust oma tervisemurele abi saab?
Juhend annab ülevaate, kuidas oma tervist hoida, milliseid koduseid ravivõtteid kasutada ja kuhu pöörduda, kui sind on tabanud tervisemure.
- Toitu mitmekesiselt: söö päevas vähemalt 500 g erinevaid vilju (marju, kaun-, puu- ja köögivilju), eelista täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Tarvita vähem magusaid ja soolaseid näkse, piimatooteid, sea- ja veiseliha ning väldi suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke. Häid nõuandeid leiad veebilehelt toitumine.ee.
- Päevane soolatarbimine ei tohi ületada 6 g (1 tl). Arvesta toidule soola lisades, et paljudes toiduainetes on sool juba sees.
- Hoidu sõltuvusainetest. Väldi nii tavasigarette kui ka alternatiivseid tubakatooteid. Ära liialdada alkoholiga. Igas nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
- Liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit sellise tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saad vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi.
- Maga vähemalt seitse-kaheksa tundi ööpäevas.
- Hoia vaimset tervist. Õpi stressiga toime tulema. Häid nõuandeid leiad veebilehelt peaasi.ee.
- Osale kutse saamisel sõeluuringutel, sest need aitavad võimalikke haiguseid varakult avastada.
- Vaktsineeri ennast haiguste vastu. Kui sul tekib küsimusi, pea nõu meditsiinitöötajaga. Rohkem infot leiad veebilehelt vaktsineeri.ee.
Kergemate ja iseparanevate tervisemurede korral saad end koduste ravivõtetega ise aidata ega pea tingimata pöörduma arsti poole. Kasuta koduseid ravivõtteid, kui sul on:
- halb enesetunne, suur väsimus
- niinimetatud külmetushaigus: vesine nohu, kurguvalu, köha
- lihase- ja liigesevalu
- palavik
- kerge kõhuvalu
Koduste ravivõtete kohta saad rohkem infot tervisekassa.ee/kodune-ravi. Kui kerged haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, tuleks konsulteerida oma perearstiga.
Apteeker on meditsiinilise kõrgharidusega spetsialist, kes annab nõu ravimite kasutamiseks ja kergemate haigustega toimetulekuks.
Pöördu apteeki, kui vajad abi kergemate haiguste ja väiksemate vigastuste korral, näiteks:
- külmetushaigused, nagu köha, nohu, kurguvalu
- valu (pea-, liigese- ja lihasvalud)
- nahaprobleemid (kuiv ja ärritunud nahk, nahalööbed)
- kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused)
- silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus)
- kergemad vigastused (marrastused, kergemad põletused, pindmised nahahaavad)
Apteegist saad ka infot ravimite kohta, näiteks:
- kuidas ravimit ohutult kasutada – millal, kui palju ja millega koos ravimit võtta
- milline on soodsaim sulle väljakirjutatud ravim ja millised on alternatiivid
- millised on ravimi kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega, aga ka toidu ja toidulisanditega
- kui sulle tundub, et ravimi võtmisega seoses tekib mõni häiriv sümptom või kõrvaltoime
- mida teha aegunud ravimitega
- kui lähed reisile ja vajad sihtkohas ravimeid või apteegitooteid
Apteekrid on abiks, kui:
- vajad nõu, kuidas lähedast või pereliiget kodus hooldada
- on vaja vahetada süstlaid ja saada teisi tarvikuid, mis vähendavad sõltuvuses olevate inimeste ja nende lähedaste seas haiguste levikut
- on vaja täiendavaid abivahendeid ja nõu nende kasutamise kohta
- soovid kontrollida oma tervislikku seisundit, siis apteegid pakuvad selleks mõeldud teste: näiteks gripi ja COVID-19 kiirtestid, rasedus- ja ovulatsioonitestid jmt.
- soovid nõu, kuidas oma tervist hoida
Perearsti nõuandetelefonil 1220* annavad meditsiinitöötajad tervisealast nõu 24 tundi ööpäevas. Helista nõuandetelefonile, kui:
- vajad nõu lihtsamate terviseprobleemide korral ja juhiseid esmaseks abiks
- soovid teada, kas sinu tervisemurega tuleb pöörduda EMO-sse, perearsti poole või saad olukorra lahendada koduste vahenditega
- sa ei saa oma perearsti kätte ja/või terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel
- viibid väljaspool kodukohta või oled välismaal ega saa tervisemurega oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades vali + 372 634 6630)
- sul on kiiresti vaja pikendada ravimiretsepti või anda teada haiguslehe vajadusest, aga sa ei saa oma arsti kätte nädalavahetusel ja riigipühadel
Nõuandetelefon teenindab eesti ja vene keeles. Inglise keeles nõustatakse iga päev kella 15–17. Vaegkuuljad saavad nõuandetelefoni poole pöörduda 1220.ee kodulehel oleva veebivestluse kaudu. Veebivestlus on iga päev kättesaadav eesti ja vene keeles kella 8–22.
* Numbrile 1220 helistades kehtib alati kõneteenuse numbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatori (Elisa, Tele2, Telia jt) hinnakirjale.
Perearstikeskusest saad abi tervisemurede korral, mis ei vaja ülikiiret sekkumist ja pole eluohtlikud, aga mis ei ole kodustele ravivõtetele allunud. Perearstikeskuses on sulle tagatud nii nõustamine kui ka vajalikud uuringud ja ravi, sest perearst diagnoosib ja ravib enamikku haigusi, tehes koostööd pereõega.
Enne pöördumust tutvu võimalusel oma perearstikeskuse kodulehega. Sageli on kodulehe kaudu võimalik:
saata oma terviseprobleemi kirjeldus
tellida kordusretsepti
alustada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehte
esitada soovi vaktsineerimiseks
esitada soovi tervisetõendi saamiseks
Perearstikeskuses ongi tavaliselt sinu esimene kontakt pereõde, kes hindab su ravivajadust ja otsustab, kas saab sind ise aidata või peaksid minema perearsti vastuvõtule. Pereõde oskab nõustada igas vanuses patsiente mitmesuguste terviseküsimuste korral.
Pereõe poole võid pöörduda, kui on vaja:
- tulla lapsega plaanilisse tervisekontrolli
- saada eluviisinõustamist: toitumine, kehaline aktiivsus, uni, töö- ja puhkeaja tasakaal
- jälgida kroonilise haiguse kulgu (nt kõrgvererõhutõbi, diabeet, astma jpm) ja saada nõu tekkinud küsimuste korral
- nõu haigestumisel, sh kroonilise haiguse ägenemisel ja ägeda valu korral, teha vereanalüüse ja muid protseduure (nt haavahooldus, võõrkeha eemaldamine, EKG, kõrvaloputus jmt)
- pikendada ravimite retsepte, koostada abivahendi tõendeid, tellida õe pädevuse piires analüüse ja uuringuid
- planeerida ja teha vaktsineerimisi (sh reisivaktsineerimine)
- nõuannet riiklike sõeluuringute asjus
- enne tõendi väljastamist teha tervisekontroll (nt mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaluba, tööle asumise eelne kontroll)
- hinnata vajadust töövõimetuslehtede (sh hooldusleht) järele ning töövõimetuslehte avada ja sulgeda
- planeerida vajaduspõhist koduvisiiti
Pöördu oma perearstikeskusesse, kui sul on:
- keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu
- väiksem trauma, õnnetus või verejooks (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud)
- kergemate haiguste ägedad seisundid (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin/helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus)
- nahapõletik (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes)
- tõsised meeleoluhäired (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid
Kui perearsti hinnangul on vaja sind edasi suunata eriarsti vastuvõtule, teeb perearst eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.
Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine. Erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse) mine siis, kui kahtlustad, et sinu või su lähedase tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Pöördu EMO-sse järgmistel juhtudel.
- Tugev ja äkki tekkinud valu: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu.
- Värske trauma, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või on tugevalt paistes. Samuti haavad, luumurrud, põletus, söövitus, loomahammustus.
- Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal.
- Mürgistus.
- Äge verejooks: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha.
- Insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus.
- Äärmuslik nõrkus, jõuetus.
- Palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik, kõrge palavik eakatel, kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
- Hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog (hingamisraskus vilistava väljahingamisega).
- Äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt.
- Uriinipeetus (kusepõis ei tühjene korralikult).
- Kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus.
- Tromboosikahtlus – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks.
- Ägedad nahapõletikud: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik.
- Psüühikahäired, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.
Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:
- on tekkinud teadvusekaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus
- järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus
- on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevendu pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti antud soovituste järgimist
- on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss
- esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired
- on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada
- esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve
- abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada
- näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud
- abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus
- esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda
- tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha
- abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired
Kodused ravivõtted viirushaiguste leevendamiseks
Sügis on käes ja järjest rohkem tabavad meid erinevad viirusnakkused, mis põhjustavad nohu, köha või kurguvalu. Rahvasuus nimetatakse neid külmetushaigusteks, kuid neid ei põhjusta külmetamine, vaid mitmesugused viirused.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkus on iseparanev haigus. Mõnikord taanduvad kõik haigusnähud päeva või paari jooksul, enamasti võtab täielik paranemine veidi kauem aega. Haiguse sümptomeid on võimalik leevendada, kuid haiguse kestust ravimite ja ravivõtete abil lühendada ei saa. Erandid on gripp ja COVID-19, mil arst saab kindlate näidustuste korral riskirühma inimestele välja kirjutada vastavat ravimit.
Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, kui viirusega nakatud. Haigus kujuneb tavaliselt paari päeva möödumisel nakatumisest. Küll aga muutub haigestunud inimene teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil. Seega võib nakkusallikaks olla väliselt (veel) terve inimene.
Viirustesse nakatumise riski saab vähendada, kui vältida lähikontakti haigetega, pesta mitu korda päevas hoolikalt käsi, kanda rahvarohketes kohtades maski, viibida palju värskes õhus ja tuulutada ruume. Enamiku hingamisteede viirusnakkuste vastu ei ole võimalik end vaktsineerida, välja arvatud gripp ja COVID-19.
Mida teha nohu leevendamiseks?
Nohu ehk nina limaskesta põletik on paljudele, eriti lastele, külmemal perioodil tavaline kaaslane. Viiruslik nohu on iseparanev haigus, mis möödub tavaliselt nädala jooksul.
- Puhasta nina soolalahusega. Apteekides on müügil keedu- või meresoola sisaldavad lahused ja ninaspreid.
- Limaskesta turse alandamiseks võid kasutada ka apteegis müüdavaid ravimeid (näiteks turset alandavad spreid või tabletid). Need leevendavad küll ninahingamise takistust, kuid ei ravi nohu. Ravimeid tuleb kasutada võimalikult lühikest aega, kindlasti mitte üle seitsme päeva järjest.
Nuuskamiseks kasuta ühekordseid taskurätte.
Tuuluta ruume ja hoia toa õhk tavapärasest veidi niiskemana.
Pane kuiva õhuga tuppa õhuniisutid või laota radiaatorile märjad rätid.
Selleks et saaksid öösel paremini hingata, kergita peaalust veidi kõrgemale.
Kui nohu ajal pole palavikku, võid julgelt õue minna, sest jahe õhk alandab nina limaskesta turset.
Mida teha kurguvalu leevendamiseks?
Enamasti on kurguvalu põhjus viirusnakkus. Sagedasemad kurgupõletikku põhjustavad viirused on rinoviirused ning gripi- ja adenoviirused. Koos viirusliku kurgupõletikuga esinevad tavaliselt ka teised viirusnakkuse sümptomid, nagu nohu, köha, palavik, halb enesetunne. Viiruslik kurgupõletik kestab neli-viis päeva ja möödub ilma spetsiifilise ravita.
Kurguvalu korral võid võtta kas paratsetamooli või ibuprofeeni.
Oluline on väikestes kogustes ja sageli juua, see niisutab kurgu limaskesti. Sobivad nii soojad kui ka jahedad joogid (vesi, sidruni ja meega tee, kanapuljong).
Kurku pihustatavad preparaadid ja imemistabletid ei kiirenda haigusest paranemist, vaid leevendavad sümptomeid lühiajaliselt. Neid ravivahendeid ei soovitata kasutada väikelastel. Lähtuda tuleks apteekri või arsti soovitusest ja ravimipakendil olevast infost.
Mida teha köha leevendamiseks?
Kõige sagedamini on köha põhjus ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mis aja möödudes ise paraneb. Antibiootikumidest viirusköha puhul kasu ei ole.
Köhaärritust võib põhjustada nohusest ninast neelu valgunud sekreet või suu kaudu hingamisest kuivaks muutunud kurk. Puhasta nina ja hoia nina kaudu hingamine võimalikult vabana.
Tarbi vedelikku.
Soe (mitte kuum) jook leevendab kurguärritust ja muudab lima väljaköhimise kergemaks. Võid teha ravimitaimedest teed.
Kergita voodis lamades peaalust veidi kõrgemale. Nii väheneb nohuse sekreedi valgumine neelu.
Köhaärritust aitab leevendada mesi või ravimtaimede baasil tehtud köhasiirup. Teisi köhasiirupeid tuleks kasutada arsti, õe või apteekri soovitusel.
Määri rindkerele hanerasva või tee sooja jalavanni.
Kuidas leevendada silmapõletikku?
Silma limaskestapõletiku korral muutub silmavalge ja alalau sisekülg punetavaks ning võib esineda silmakipitust. Silmapõletiku kõige sagedasem põhjus on viirusnakkus – sel juhul esineb ka nohu ja köha ning silmast tuleb vesist eritist. Viiruslik silmapõletik möödub seitsme kuni kümne päevaga.
Pese hoolikalt käsi nii enne kui ka pärast enda või lapse silmade puhastamist.
Kasuta silma puhastamiseks pehmet lappi või kosmeetilisi vatipadjakesi, mida on niisutatud puhta keedetud jahutatud veega või apteegist ostetud füsioloogilise lahusega.
Silma tuleb pühkida ühes suunas.
Igaks pühkimiskorraks kasuta uut puhast lapiosa või uut vatipadjakest, sest silmapõletikud on väga nakkavad!
Vaheta tihti käterätte ja padjapüüre.
Silmaärritust võivad leevendada silmale asetatud kompress või silma tilgutatud kunstpisarad (neid saab apteegi käsimüügist).
Kui kerged haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, tuleks konsulteerida oma perearstikeskusega.
Enne perearsti poole pöördumist tutvu võimalusel oma perearstikeskuse kodulehega. Sageli on kodulehe kaudu võimalik saata oma terviseprobleemi kirjeldus, alustada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehte, tellida kordusretsepti jne.