Avaleht

Valu leevendamiseks aitab pikutamine, soovitavalt hämaras ja vaikses ruumis. Foto: pildipank

Migreen on haigus, mille mõju elukvaliteedile on märkimisväärne. Tugeva peavaluna väljenduv migreen, millega pahatihti kaasneb iiveldus ja halb enesetunne, võib takistada nii töölkäimist kui ka pere eest hoolitsemist. Eestis vaevab see haigus ligi 18%  inimestest vanuses 20–64 eluaastat.

Migreeni ei põhjusta ükski muu haigus või tervisehäire, kuid miks migreen tekib, pole täpselt teada. Küll on aga välja selgitatud, et migreeni esineb rohkem naistel, nooremas eas inimestel ja nendel, kelle suguvõsas on migreenihaigeid. 

Kuidas aru saada, et tegemist on migreeniga?

Kuigi pahatihti kiputakse migreeni pidama lihtsalt tugevaks peavaluks, on sel haigusel rohkem sümptomeid. Vähemalt kolm-neli tundi kuni kolm päeva episooditi kestev migreen avaldub mõõduka kuni tugeva peavaluna, mis on enamasti tuntav ühel pool pead, valu võib olla pulseeriv ja inimene ei pruugi taluda füüsilist koormust – see ei tähenda tugevat trenni, vaid näiteks trepist kõndimist. Kui kaasneb iiveldus ja/või oksendamine või suur valgus- ja helitundlikkus, on see märk, et tegemist võib olla migreeniga. 

Kuni kolmandikul patsientidest esineb auraga migreen. Enne migreenihoo avaldumist tekib neil alla ühe tunni kestev tajuhäire, mis väljendub enamasti nägemishäiretena: inimene näeb siksakke, valgussähvatusi, tema vaateväli hägustub või kaob sootuks. Aurale järgneb enamasti peavalu ja teised migreenile iseloomulikud sümptomid.