Uudised
Eelmisel aastal kasvas hambaarsti külastanud inimeste arv
Kõige enam kasvas eelmisel aastal hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv. Nii teenust kasutanud inimeste suuremat arvu kui ka eelarve suuremat kasutust mõjutas hüvitise aastase ülempiiri tõus.
2024. aastal tasus Tervisekassa 607 726 inimese hambaraviteenuste ja -hüvitiste eest kokku 104,5 miljonit eurot, mida on 21% enam kui aasta varem. 2025. aastal on Tervisekassa hambaraviteenustele planeerinud 110,4 miljonit eurot.
Täiskasvanute hambaravihüvitist kasutas mullu 401 276 inimest ligi 29 miljoni euro eest. Hüvitist kasutas ligi 21 000 inimest enam kui 2023. aastal. Hüvitise kasutus kasvas tänu hüvitiste tõusule. Nimelt tõusis mullu täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole (omaosalus 50%). Suurenenud hambaravi vajadusega inimestel, näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid, vanaduspensionärid, tõusis hüvitis 85 eurolt 105 eurole ning omaosalust langetati 15% 12,5%-le.
Tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo sõnul kasutab igal aastal hambaravihüvitist aina rohkem inimesi, mis näitab, et hüvitis on muutnud hambaraviteenuse inimestele kättesaadavamaks. „Seejuures on oluline, et inimene külastaks hambaarsti ja kasutaks hüvitist vähemalt kord aastas – see aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,“ sõnab Zeigo.
Täiskasvanud saavad nüüd difteeria-teetanuse kaitse mugavalt apteekides
Alates aprillist on täiskasvanutel laienenud võimalus end kaitsta ohtlike nakkushaiguste – difteeria ja teetanuse – vastu. Mitmetes apteekides üle Eesti on nüüd võimalik saada difteeria-teetanuse (dT) kordusvaktsiini.
Uus digiteenus aitab Eestisse jõudnud välismaalasel kohaliku eluga kohaneda
Justiits- ja Digiministeerium kirjutab oma blogis uuest digitaalsest sündmusteenusest, mis võimaldab koondada ühte
Tervisekassa uuendas ravivõimalusi haruldaste ja raskete haiguste ravis
Aprillist lisandus Eesti patsientidele mitmeid uusi ravivõimalusi, mis parandavad raskete ja haruldaste haiguste ravi kättesaadavust ning efektiivsust.
Aprillis alustatakse kõhuaordi aneurüsmi varajase avastamise pilootprojektiga
Tänavu alustatakse Eestis esmakordselt kõhuaordi aneurüsmi ehk kõhu tuiksoone laiendi (inglise keeles abdominal aortic aneurysm – AAA) sõeluuringu pilootprojekti, mille eesmärk on haiguse varajane avastamine.
Tervisekassa nimel helistavad petturid
Tervisekassa nimel pöörduvad inimeste poole petturid, kes tutvustavad ennast Tervisekassa töötajatena ning küsivad inimestelt nende dokumendi PIN-koode või levitavad e-kirja teel pahavara.
Tervisekassa podcast: Suitsiidiennetus
Suitsiid on teema, millest räägitakse sageli liiga vähe, kuid mille mõju ulatub kaugele – iga suitsiidijuhtum puudutab keskmiselt sadat inimest.
Oluline teadmine tööandjatele: töötasu märkimisest töövõimetuslehele
Ravikindlustatule Tervisekassast ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise eeldus on tööandja kinnitatud haigus- või hooldusleht. Tööandja peab töövõimetuslehe kinnitama seitsme kalendripäeva jooksul alates selle lõpetamisest.
Tervisekassa nõudis kahju tekitajatelt tagasi üle 2 miljoni euro raviraha
Igal aastal esitab Tervisekassa kahju tekitajatele paar tuhat tagasinõuet mitme miljoni euro eest, et ohjeldada ühise ravikindlustusraha alusetut kulutamist.
Kõrge kolesterool on südamehaiguste peamine riskitegur
Kolesterooli on iga inimese veres ning see on vajalik meie keha normaalseks talitluseks. Liiga kõrge kolesterooli tase aga soodustab veresoonte ummistumist ning on üks peamine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.