Tervisekassa nõukogu soovib viia tervishoiuteenuste rahastamise tegelikkusega kooskõlla
Tervisekassa nõukogu kiitis tänasel koosolekul heaks järgmisest aastast kehtima hakkavad tervishoiuteenuste loetelu muudatused ja tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku loetelu kinnitada. Uuendused puudutavad nii perearstiabi, eriarstiabi, õendusabi, hambaravi kui ka laboriteenuseid. Suureneb soodustusega ravimite hulk, mis on kasutusel muuhulgas raskete haiguste ravis.
Ühe olulisema muudatusena kinnitas nõukogu Tervisekassa juhatuse esitatud ettepaneku alandada osa laboriteenuste piirhindasid 15% võrra perioodiks, mil valmistatakse ette uus ja tegelikkusele vastav kulumudel.
„Laborimeditsiin on viimase kümnendi jooksul läbinud suure tehnoloogilise arengu – analüüsid on muutunud automatiseeritumaks, tööaeg ja sisendkulu väiksemaks, kuid vanemate teenuse hinnad ei ole seda muutust järginud ning on kõrgemad kui tegelikud kulud. Ehk Tervisekassa maksab teenuse eest rohkem, kui see tegelikult maksma läheb. See ei ole hea maksumaksja raha kasutamine ja vähendab tervishoiuteenuste kättesaadavust,“ selgitas Tervisekassa juhatuse esimehe kohusetäitja Karl-Henrik Peterson.
Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab kõikide tervishoiuteenuste rahastamine vastama tegelikkusele ja oleks läbipaistev. “Kui teenuse osutamine muutub efektiivsemaks, peab seda kajastama ka hind – täpselt nagu siis, kui mõni uus teenus lisandub ja vajab lisaraha,“ lisas ta.
Uuendatud loetelu toob kaasa ka uued ja ajakohastatud tervishoiuteenused, sh uued vähiravimid ja diagnostilised uuringud, laiendatud sõeluuringud ning paremad tingimused perearstidele krooniliste haigustega patsientide jälgimiseks. Samuti lisandub eriõe koduvisiidi teenus ning täpsustatakse e-konsultatsiooni ja koolitervishoiu korraldust.
Lõplikult kinnitatakse tervishoiuteenuste loetelu muudatused Vabariigi Valitsus määrusega.
Lisaks kinnitas nõukogu Tervisekassa juhatuse ettepaneku täiendada soodusravimite nimekirja ja laiendada juba soodustatud ravimite kättesaadavust.
Ettepaneku järgi saavad alates 2026. aastast sajaprotsendilise hüvitise harvaesinevate maksahaiguste Alagille’i sündroomi ja progresseeruva perekondlik intrahepaatilise kolestaasi ravimid. Mõlemad haigused põhjustavad lastel tugevat sügelust ja maksakahjustust, mis võib lõppeda siirdamisvajadusega. Eestis diagnoositakse neid haigusi vaid üksikutel juhtudel mitme aasta jooksul, mistõttu on ravimid üliväikese sihtrühmaga, kuid mõju lapse elukvaliteedile on väga suur.
Lisaks täielikult hüvitavatele harvikhaiguste ravimitele hakkab Tervisekassa hüvitama uusi tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid ravimeid melanoomi ja transtüretiini-vahendatud amüloidoosi raviks kardiomüopaatiaga patsientidele. Samuti laienevad juba hüvitatud ravimite kasutustingimused – sirprakulise aneemia korral hüvitatakse edaspidi toimeainet hüdroksükarbamiid 100% soodusmääraga, lisandub 50% soodusmäär viljakusravis kasutatavale toimeainele menopausaalne humaangonadotropiin ning toimeaine tsink väljakirjutamise õigus laieneb ka pediaatritele.
Lisanduvad mitmed geneerilised ravimpreparaadid erinevate raskete haiguste, sh Alzheimeri tõve (donepesiil, memantiin), depressiooni ja ärevushäirete (mirtasapiin, tianeptiin), südamepuudulikkuse ja diabeedi (karvedilool, semaglutiid, metformiin+vildagliptiin) ning autoimmuun- ja onkoloogiliste haiguste (nt ustekinumab, teriflunomiid, pomalidomiid, denosumab) raviks.
Kokku uuenevad piirhinnad ja soodustused ligi 30 toimeainegrupil, mis aitab tagada ravimite hinnakonkurentsi ja ravikindlustuse raha säästlikuma kasutamise.
Soodusravimite nimekirja ja omaosaluse muudatused kinnitatakse sotsiaalministri määrusega.
Nõukogu võttis teadmiseks ka Tervisekassa 2025. aasta üheksa kuu aruande, mis näitab, et organisatsiooni rahaline seis on prognoositust parem – eelarves kavandatud 104 miljoni euro suuruse puudujäägi asemel on puudujääk 53 miljonit eurot. Seda tänu sotsiaalmaksu prognoositust paremale laekumisele ja tervishoiukulude plaanitust väiksemale kasutusele. Kõige rohkem kasvas rahastus eriarstiabis, töövõimetushüvitistele ja ravimitele, õendusabis ja hambaravis. Kokku rahastati tervishoiuteenuseid üheksa kuuga ligi 1,8 miljardi euro ulatuses.