Uudised
Tervishoiu jätkusuutlik rahastus vajab kiiret tegutsemist!
Pille Banhard, Tervisekassa juhatuse liige
Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on viimastel aastatel jälle teravalt esile kerkinud – ja seda ka põhjusega. Suurest puudujäägist tervishoius räägiti juba kümmekond aastat tagasi ning toonased prognoosid näitasid tol ajal, et alates 2020. aastast on Tervisekassa (tol ajal veel Eesti Haigekassa) sügavas miinuses ning kasutanud ära praktiliselt kõik oma reservid.
Seda prognoosi aitas vältida üks oluline muudatus. Nimelt, kui varasemalt oli tervishoid rahastatud vaid sotsiaalmaksust ravikindlustuse osaga, siis 2017. aastal tehtud tervishoiureformiga suurendati rahastust, suunates igal aastal täiendavaid vahendeid Tervisekassa eelarvesse ka mittetöötavate pensionäride eest. Täna moodustab see 12% kogu meie eelarve tuludest.
Tervishoiu lisarahastamise vajaduse tõi uuesti tugevalt fookusesse COVID-19 kriis – esimesel koroonapandeemia aastal tehtud majandusprognoosid olid väga mustades toonides ning selleks, et hoida ära maksulaekumise vähenemisest tekkivad suurt puudujääki tervishoius, otsustas tolleaegne valitsus aastateks 2021-2024 suunata igal aastal täiendavaid vahendeid riigieelarvest Tervisekassasse.
Alates 1. juulist muutub teraapiafondi rahastus
Teraapiafond, mille kaudu on perearstid saanud oma patsiente suunata kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule, on sellest aastast Tervisekassa hallata.