Tervishoiu jätkusuutlik rahastus vajab kiiret tegutsemist!

Tervisekassa erakogu

Pille Banhard, Tervisekassa juhatuse liige

Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on viimastel aastatel jälle teravalt esile kerkinud – ja seda ka põhjusega. Suurest puudujäägist tervishoius räägiti juba kümmekond aastat tagasi ning toonased prognoosid näitasid tol ajal, et alates 2020. aastast on Tervisekassa (tol ajal veel Eesti Haigekassa) sügavas miinuses ning kasutanud ära praktiliselt kõik oma reservid.

Seda prognoosi aitas vältida üks oluline muudatus. Nimelt, kui varasemalt oli tervishoid rahastatud vaid sotsiaalmaksust ravikindlustuse osaga, siis 2017. aastal tehtud tervishoiureformiga suurendati rahastust, suunates igal aastal täiendavaid vahendeid Tervisekassa eelarvesse ka mittetöötavate pensionäride eest. Täna moodustab see 12% kogu meie eelarve tuludest.

Tervishoiu lisarahastamise vajaduse tõi uuesti tugevalt fookusesse COVID-19 kriis – esimesel koroonapandeemia aastal tehtud majandusprognoosid olid väga mustades toonides ning selleks, et hoida ära maksulaekumise vähenemisest tekkivad suurt puudujääki tervishoius, otsustas tolleaegne valitsus aastateks 2021-2024 suunata igal aastal täiendavaid vahendeid riigieelarvest Tervisekassasse.

Nii mittetöötavate pensionäride eest tasutav maks kui ka hilisem täiendav rahastus riigi poolt on viimastel aastatel aidanud hoida tervishoiuteenuste kättesaadavust stabiilsena, aga samas pole see olnud piisav, et katta kogu Eesti inimeste ravivajadust. Hetkel suudame katta pea 95% optimaalsest ravivajadusest ning puudujääki tunnetavad inimesed ravijärjekordade näol.

Riigi ootus Tervisekassa 2024. aasta eelarve osas oli üle 23 miljoni euro suurune tulem. Sellel kevadel prognoosis Rahandusministeerium aga negatiivsemaid stsenaariume ning sotsiaalmaksu väiksemat laekumist ligi 25 miljoni euro võrra. Täna võib ilmselt öelda, et maksu laekumine jääb aasta lõpuks veelgi väiksemaks, kuid vaatamata sellele ei vähenda Tervisekassa 2024. aasta jooksul teenuste kättesaadavust, sest suudame katta negatiivse tulemi oma eelmiste aastate jaotamata tulemist. See aga toob meie kohale suuremad murepilved järgnevateks aastateks.

Kui 2025. aastal on kehtivas riigieelarve seaduses Tervisekassal puudu ligi 150 miljonit eurot, siis 2027. aastal kerkib see juba 251,6 miljoni euroni. Need prognoosid on aga koostatud eelmisel aastal riigieelarve koostamise ajal ning täna uute majandusprognooside valguses, hinnates ka tegelikku ravivajadust, on puudujääk oluliselt suurem.

Kuidas oleme riigina selliste valikute ette jõudnud?

Tervishoiu rahastamise puudujäägi põhjusteks ja jätkusuutlikkuse saavutamise peamisteks väljakutseteks on elanikkonna vananemisest tingitud ning aasta-aastalt suurenev vajadus tervishoiuteenuste järele ja ka inimeste seas üha sagedamini esinevad kroonilised haigused. Suurt rolli mängib ka töövõimetushüvitiste kasv, mis on samuti tingitud nii kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemisest kui ka inimeste töötasude kasvust. Selle taustal on tugevateks mõjutajateks ka aina kallinevad tervishoiuteenused, muutused tööturul, tööealise elanikkonna vananemine ja ka tõsiasi, et Eesti investeerib tervishoidu 7,1% SKP-st, mis on tunduvalt väiksem Euroopa Liidu keskmisest (9,9%).

Lisaks on Tervisekassa eelarvesse lisandunud uusi kohustusi ning tervishoiuteenused on kallinenud nii uute tervisetehnoloogiate kui ka tervishoiutöötajate palgakasvu tõttu. Varasemalt riigieelarvest otse rahastatud teenused (nagu näiteks kiirabi, residentuuri rahastamine, ravimite ladu, mittekindlustatud isikute vältimatu abi, vaktsineerimine, vanglameditsiin jms), mis on Tervisekassa eelarvesse lisandunud ilma piisava rahastuseta, moodustavad kolmandiku meie eelarve puudujäägist ehk 50-60 miljonit eurot.

Kuidas edasi?

Möödunud aastal kasutas Eestis tervishoiuteenuseid 1,19 miljonit inimest. Nendest kasutas omakorda eriarstiabi ligi 785 tuhat inimest ja perearstiabi 1,08 inimest. Kui aga Tervisekassa peaks eriarstiabis vähendama eelarvet näiteks 10 miljoni võrra, tähendab see, et ligi 10 000 inimest jääb vajaliku ravita.

Oleme prognoosinud, toetudes Rahandusministeeriumi pikaajalisele majandusprognoosile, et Tervisekassa eelarve tulud kasvavad perioodil 2023–2040 keskmiselt 3,2% aastas, ent tervishoiuteenuste senise kättesaadavuse tagamiseks on vajalik rahaliste vahendite kasv 5% aastas. Peamiselt sotsiaalmaksul põhinevast rahastamisest enam ei piisa, et tervishoiusüsteemi samal tasemel üleval pidada ning pakkuda elanikkonnale vajalikke tervishoiuteenuseid.

Kui me üheskoos täiendavaid vahendeid tervishoidu juurde ei leia, siis praeguste prognooside järgi peame minema kas jõuliselt Tervisekassa reservide kallale või vähendama tervishoiuteenuste osutajatega lepingu mahte. Ja halvemal juhul tuleb teha mõlemat. Kumbki ei ole hea variant, sest reservi kasutamisel on paari aastaga Tervisekassa raha otsas ning teisel juhul kannatab arstiabi kättesaadavus - ehk inimesed on kauem järjekorras ja saavad vähem raviteenuseid.

Kui riigi ootus järgnevateks aastateks on Tervisekassa eelarve tasakaal, siis tuleks lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse kärpimisele vähendada ka ravimite kättesaadavust ja ümber hinnata töövõimetushüvitiste maksmist. Selle stsenaariumi puhul ostame juba 2025. aastal ligi 9% vähem raviteenuseid kui praegu. See tähendab, et kuni 40% plaanilistest operatsioonidest lükkub aasta võrra edasi ning iga kümnes inimene ei pääse ambulatoorsele vastuvõtule.

Kindlasti tuleb süsteemist endast ka leida efektiivsust ning uusi lahendusi. Üheks võtmekohaks on digilahenduste (näiteks Terviseportaal, perearstide digiteenindusplatvormid, e-kiirabi jne) juurutamine ja rakendamine, mille peamine eesmärk on tervishoiutöötajate tööaja mõistlik kasutamine, mis omakorda loob eelduse sama ressursiga rohkema arvu patsientide teenindamiseks. Lisaks, juba tehtud otsustega või oma tegevusi suunates suudab Tervisekassa 2025. aastal ca 1% eelarvest ehk 21 miljoni euro võrra efektiivsemalt toimetada.