Uudised

Eestis on käsil raviteekondade arendamine, et muuta tervishoiuteenused patsiendikesksemaks ja tagada terviklikum ravikäsitlus.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega peaaegu üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elada jäänud aastate sooline erinevus on väiksem – veidi alla kolme aasta. Viimased uuringud näitavad, et ligi pooled Eesti keskealised mehed on ülekaalulised ja ligi neljandik koguni rasvunud. 2022.

Äsja lõppes Tervisekassa juhtimisel kolm aastat kestnud kaugteenuste näidisprojektide konkurss, mille käigus toetas Tervisekassa nelja uue kaugteenuse väljatöötamist, rakendamist ja mõju hindamist, et luua uusi  tervishoiuteenuseid. 

Statistika järgi haigestuvad südame-veresoonkonna haigustesse aina nooremas eas mehed. Südamehädade põhjusi on erinevaid, kuid mitmed neist on seotud elustiiliga ja seega ennetatavad. Tänavu aprillis toimuv südamekuu keskendub eelkõige noorte meeste südametervise hoidmisele.

Alates 1. aprillist täieneb Tervisekassa rahastatavate ravimite nimekiri mitme olulise uue ravimiga, pakkudes abi inimestele, kellel esinevad haruldased haigused, nagu agressiivne nahalümfoom, mitte-opereeritavad healoomulised kasvajad või kes saavad kaugele arenenud kusepõievähi tõttu keemiaravi. Uuendused tõotavad tuua leevendust patsientidele, kelle jaoks on senised ravivõimalused olnud piiratud.

Alates 2020. aasta algusest on Tervisekassa eest vedanud eKiirabi digilahenduse uuendamist, mida kiirabimeedikud kasutavad väljakutsetel patsienti puudutava elutähtsa terviseinfo leidmiseks ning oma tegevuse, ravi ja otsuste dokumenteerimiseks.

Mullu hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 184 miljoni euro eest kokku 897 187 inimesele. Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgus, et möödunud aasta jooksul on retseptiravimeid ostnud kokku 82% Eesti elanikest.

41 protsenti Eesti elanikest on helistanud ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220. Möödunud aasta jooksul helistati nõuandeliinile ligi 300 000 korda ehk keskmiselt tehti üle 800 kõne päevas.