Perearstiabi digiplatvorm säästab aega

Võtab maha telefonikoormust

Tartus Raatuse Perearstikeskuses toimetava perearsti dr Liina Reima sõnul suunavad ka nemad patsiente aina enam digilahendust kasutama, sest see aitab inimestel jõuda õigel ajal õigesse kohta. „Pöördumiste arv küll erineb, aga keskmiselt on päeva jooksul digilahenduse kaudu keskeltläbi kümme pöördumist. Õed tegelevad patsientide sorteerimisega – arsti vastuvõtule jõuab neist väike osa, sest paljud probleemid lahenevad juba õe vastuvõtul ega vajagi meditsiinilist sekkumist,“ räägib tohter.

Tema sõnul suhtuvad patsiendid digilahendusse valdavalt positiivselt ning kasutavad seda võimaluse korral meeleldi. „Digilahendusest on kasu – see võtab maha telefonikoormust ning teisalt ei pea inimesed näiteks retsepti pikendamise pärast telefoni otsas rippuma. Inimese vaatest on tähtis ka see, et nad saavad oma tervisemuresid edastada ka töövälisel ajal, mis kokkuvõttes aitab paremini sorteerida patsiente,“ ütleb dr Reima.

Hiiumaa Tervisekeskuses töötava perearsti Helve Kansi arvates on positiivne, et läbi pöördumiste saab kaardistada inimeste kaebused ja probleemid ning otsustada vastuvõtu vajalikkuse üle. „Siinkohal on aga oluline vahet teha pöördumiste ja vastuvõttude vahel – läbi digilahenduste tehtud pöördumiste arv on küll suur, kuid arsti kabinetti jõudnute hulk on minimaalne. Seetõttu suunamegi inimesi kasutama digilahenduste ning seda eriti just näiteks retseptide pikendamise ja haiguslehtede avamisel puhul töövälisel ajal. Näeme ka, et digilahendust sobib kasutamiseks patsientide esindajatele, näiteks mõnele pereliikmele või hooldajale,“ selgitab Kansi.

Potentsiaalne platvorm kroonikutele

Kui uurida, mis suunas võiksid digilahendused areneda, leiab Laagri Perearstikeskuse pereõde Johanna Maria Jahimaa, et tulevikus võiksid need olla andmete vaates ühenduses perearsti kasutatava tarkvaraga. „Samuti oleks digilahendus hea platvorm kroonilistele haigetele, kust nad leiaksid oma kehtiva raviskeemi ja arsti viimased soovitused. See oleks hea näiteks siis, kus inimene peaks andma kahe kuu möödudes uued analüüsid või pöörduma korduvale arsti vastuvõtule – korduskutsed kipuvad inimestel paraku ununema.“

Ühe mõttena toob Jahimaa välja ka selle, et kroonilistel patsientidel võiks tulevikus olla võimalus sisestada platvormile kodus mõõdetud tervisenäitajaid ja pidada nii-öelda tervisepäevikut, mis vajaduse korral jõuab ka arsti töölauale. „Digilahenduses võiks olla ka lisafunktsioonina teavituste süsteem, mille kaudu saab perearst või -õde saata teavitusi lapsevanemale, kui laps peaks vanuse tõttu pöörduma perearsti kontrolli, nagu näeb ette riiklik lapse arengu jälgimise kava. Näiteks kui ema siseneb platvormile, kuvatakse talle teade, et teie laps on kaheaastane, registreerige profülaktiliseks tervisekontrolliks aeg perearsti juurde. Samasuguseid teateid võiks saada ka krooniliste haigustega patsiendid, kes käivad üks kord aastast profülaktilises tervisekontrollis ning analüüse andmas,“ pakub ta.

E-kiri pole turvaline

Ei saa salata, et digilahenduste kaudu tehtud pöördumistele vastamine on perearstikeskustes lisaülesanne telefonile vastamise ja vastuvõttude tegemise kõrval. Samas tehti ka enne digilahenduste kasutuselevõttu pöördumisi meili teel, millele tuli samamoodi vastata. „Seega ei saa otseselt väita, et digilahendus tekitaks oluliselt lisatööd. Vastupidi – näeme, et digilahendustest on kasu, sest pöördumisi on turvaline teha. Varem saadeti pöördumised meili teel ja neis võisid olla ka patsiendi väga delikaatsed isiku- ja terviseandmed – see ei ole küberturvalisust silmas pidades kindlasti aktsepteeritav,“ nendib Jahimaa.

Kuigi digilahenduste kasutamine võib esialgu tunduda keeruline, säästavad need kokkuvõttes arsti ja patsiendi aega, vähendavad telefonikõnede mahtu ning suurendavad efektiivsust suhtlemisel. Digiteenindusplatvormide loomine on oluline samm tänapäevase tervishoiusüsteemi poole, mis toetab patsientide aktiivset osalemist oma tervise eest hoolitsemisel.

Vaata terviseportaalist, millist digilahendust kasutab sinu perearst

Evgeni Nikolaevski, Terviseportaali tootejuht

Kui perearstikeskuste digiteenindusplatvorm on otsene suhtluskanal perearstikeskuse ja inimese vahel, siis kogu tervisega seonduvast infost annab ülevaate terviseportaal. Terviseportaal on kasutajasõbralik digivärav, mis pakub ligipääsu inimese enda ja tema lähedaste terviseinfole. Viimase aasta jooksul oleme portaali uuendanud ning ka tulevikus lisanduvate funktsioonide väljatöötamisel peame silmas kasutajamugavust ja ligipääsetavust, et tervishoiuteenused oleksid kättesaadavamad. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele järjest rohkem infot ja nõuandeid tema tervisenäitajate kohta. Terviseportaal koondab sinu terviseandmeid ja raviinfot ning annab ülevaate sinu kokkupuudetest tervishoiuga. Portaalist leiad praktilist infot tervise hoidmise kohta, pääsed ligi oma terviseandmetele, saad kasutada e-tervise teenuseid ja broneerida aega arstile.

Sisenedes turvaliselt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, avaneb esmalt terviseportaali avavaade ehk „Minu töölaud“, millelt näed oma saatekirju, järgmisi vastuvõtte, välja ostmata retsepte, hambaravihüvitise jääki ning alates eelmise aasta lõpust ka seda, kas sinu perearst on kasutusele võtnud mõne digilahenduse ehk perearstiabi digiteenindusplatvormi.

Kui perearst on seda juba teinud, ilmub terviseportaali töölauale lisaks perearsti nimele ka nupp digilahenduse kohta, mis on perearstikeskuses kasutusel. Kui perearstikeskus veel ühtegi digilahendust ei kasuta või ei ole saatnud selle kohta infot Terviseameti infosüsteemi (MEDRE), ilmub ekraanile kiri, et perearst ei ole liitunud e-lahendusega.

Perearstiabi digiteenindusplatvorme on praegu Eestis kolm: www.perearst24.ee, www.eelvisiit.ee ja www.eperearstikeskus.ee.