Rakendusuuring: geneetilisel riskil põhinev sõeluuring
Septembrist novembrini 2025 on esimesel tuhande viiesajal 40-aastasel naisel võimalus osaleda rinnavähi sõeluuringu rakendusuuringus, mis põhineb geneetilise riski hindamisel.
Kui tavaliselt on rinnavähi sõeluuring kättesaadav naistele alates 50. eluaastast, siis nüüd soovivad Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa muuta uuringu kättesaadavaks ka noorematele naistele, kellel on kõrgem geneetiline risk rinnavähki haigestumiseks.
Seetõttu alustatakse 2025. aasta sügisel Eestis nutikama, geeniandmetel põhineva rinnavähi sõeluuringu rakendusuuringuga, mille eesmärk on testida kogu protsessi esialgu väiksema hulga naiste peal, et 2026. aastal saaks pakkuda polügeense riskiskooril (PRS) põhinevat sõeluuringut juba kõigile 40-aastastele naistele Eestis. Tänavune rakendusuuring ongi ettevalmistus rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu käivitamiseks järgmisel aastal.
Kui saad kutse pilootuuringus osalemiseks, tule kindlasti!
Uuring võimaldab saada teada, kas Sul on kõrgem geneetiline risk rinnavähki haigestuda ning vajadusel jääda jälgimisele juba enne 50-aastaseks saamist, ennetades seeläbi rinnavähi teket või selle kaugele arenemist.
Uuringus osalemine on visiiditasuta.
Ehkki tegemist on geneetilise riskiga, ei ole see klassikalises mõttes perekondlik – igale inimesele arvutatakse tema individuaalne risk.
Mis on PRS-uuring?
Valdavalt on vanus ülemaailmselt levinuimv kriteerium sõeluuringusse kaasamiseks, kuid on hästi teada, et on ka teisi riskifaktoreid, mis võivad tõsta vähki haigestumise riski. Sellised tegurid on näiteks alkohol, vähene liikumine, ülekaalulisus ning perekondlik vähirisk, mis võib tõenäosust elu jooksul vähki haigestuda tõsta kuni 70%.
Geneetikat kasutatakse rinnavähi ennetuses juba üsna laialdaselt, kuid seni on keskendutud perekondlikele juhtumitele, kus rinna- ja munasarjajuhtumeid on ühes suguvõsas palju ja noores eas. Selliseid riske nimetatakse üksikgeeni riskideks.
On võimalik hinnata aga ka statistilist geneetilist riski, kombineerides palju väikse toimega geenimarkereid kokku – seda nimetataksegi polügeenseks riskiks. Polügeenne risk on teadusuuringute kohaselt üks eraldiseisev vähitekke riskifaktor lisaks keskkondlikele jm teguritele.
Polügeense riski skoori (PRS) arvutamine võimaldab leida naisi, kellel on juba 40-aastaselt rinnavähki haigestumiseks sarnane risk nagu keskmisel 50-aastasel naisel. Kui risk on sarnane, siis on vanusest olenemata õigustatud pakkuda ka neile mammograafia sõeluuringus osalemist.
Rakendusuuringust
Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN koostöös Tervisekassa, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga soovib pakkuda nutikamat rinnavähi sõeluuringut juba 40-aastastele naistele läbi rakendusuuringu, mis põhineb polügeensel riskiskooril (PRS).
Uuring algab septembri keskel ning osaleda on võimalik 2025. aasta novembri lõpuni. Uuringus osalemine on visiiditasuta.
Kutsed saadetakse juhuvalimi alusel 1550 naisele neljas maakonnas: Tartumaal, Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Naistel on võimalik pöörduda nendes maakondades kas Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla rinnakabinetti nõustamiseks ja vereproovi andmiseks.
PRS tulemuse alusel määratakse naistele personaalne jälgimine, mis kõrge riski korral hõlmab varajasemat mammograafia uuringut ning madala riski korral sõeluuringusse kutsumist, kui naine saab 50-aastaseks, nagu senine tava on olnud.
Mille järgi naisi uuringusse kaasatakse?
Sissearvamise kriteeriumid:
- naissugu;
- vanus 40 eluaastat (sündinud aastal 1985);
- Rahvastikuregistri järgne elukoht Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa või Ida-Virumaa.
Väljaarvamise kriteeriumid:
- viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk;
- uuringukutse saamise ajal rinnavähi kahtlus (s.t diagnoos kinnitamisel);
- ravikindlustuse puudumine.
Kuidas toimida, kui saad kutse uuringus osalemiseks?
- Esimene asi on broneerida endale aeg rinnakabinetti nõustamiseks sinule lähimas uuringukeskuses. Pilootprojekti raames saab uuringul osaleda Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas või Ida-Viru Keskhaiglas.
- Uuringu käigus küsitleb sind ämmaemand ja võetakse vereproov, mille põhjal arvutatakse sinu personaalne PRS. Tulemused on hiljem nähtavad Terviseportaali sisse logides.
- Ämmaemanda vastuvõtul täidad ka perekondliku vähiriski küsimustiku, mille alusel võib ämmaemand suunata sind meditsiinigeneetiku vastuvõtule.
- Kui saad vastuseks kõrge geneetilise riskiskoori, siis võtab sind küsitlenud ämmaemand sinuga ühendust, teatab tulemuse ja paneb mammograafia aja. Kui sul on küsimusi ja vajad nõustamist, siis pakub ämmaemand vastuvõtuaja telefoni teel nõustamiseks.
- Sõltumata PRS-tulemusest on kõigil soovi korral võimalik minna uuringujärgsele nõustamisele. Selleks tuleb helistada samasse uuringukeskusesse, kus käisid esmasel nõustamisel. Kontaktinfo leiad uuringu kutsest.
Selleks, et pilootprojekt oleks edukas, on oluline, et osaleksid uuringus, kui kutse saad. Sellega hoiad nii enda kui teiste naiste tervist!
Mis saab edasi pärast uuringus osalemist?
Kui sinu geneetiline riskiskoor oli mõõdukalt kõrgenenud, antakse sulle saatekiri mammograafia uuringul osalemiseks. Pärast esmast mammograafiat soovitame kahe aasta pärast taas rinnakabinetti vastuvõtule tulla. Siis tuleks aja broneerimisel öelda, et oled jälgimisel, sest sul on kõrgenenud rinnavähi geneetiline risk.
Kui sinu geneetiline riskiskoor oli madal, ei vaja sa edasist jälgimist ning sind kaasatakse riiklikku sõeluuringu sihtgruppi, kui saad 50-aastaseks.
Kui rakendusuuring on edukas ja käivitub riiklik teenus, siis hakatakse saatma kutseid kõigile 40-aastastele naistele tuvastamaks, kellel on mõõdukalt kõrgegenud PRS, et nad saaksid käia mammograafias juba enne 50-aastaseks saamist.
Rinnavähk oli 2022. aastal maailmas esinemissageduselt teisel kohal, moodustades 11,6% kõigist vähijuhtudest. Naiste seas oli rinnavähk kõige sagedamini diagnoositud vähivorm ja peamine vähisurmade põhjus. Ka Eestis on naistel rinnavähk kõige sagedasem vähivorm. 2022. aastal oli iga viies vähijuhtum rinnavähk ja 11% kõikidest rinnavähi esmastest diagnoosidest oli alla 45-aastaste naiste seas. 2021. aastal oli rinnavähk diagnoosimise hetkel 45,2% patsientidest lokaalselt levinud, 2,7% levinud naaberorganitesse ja 6,8% andnud kaugmetastaase. Rinnavähki haigestumus on kahjuks tõusuteel ning peaaegu veerand rinnavähkidest on diagnoosimise hetkeks juba kaugele arenenud staadiumis.
Eesti andmed näitavad, et sõeluuringul avastati 2021. aastal 62% kõikidest rinnavähi juhtumitest, neist 45% esimeses staadiumis, mistõttu on sõeluuringutel osalemine äärmiselt oluline. Varases staadiumis avastatud vähi ravi on lihtsam ning terveks saamise tõenäosus kõrgem.
Riiklik rinnavähi sõeluuring sai Eestis alguse 2002. aastal. Eestis kuuluvad rinnavähi sõeluuringu sihtrühma naised vanuses 50–75 eluaastat. Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on rinnavähi varajane avastamine ja sõeluuringu mõju mõõdetakse peamiselt vähisuremuse vähenemise kaudu. Rinnavähi viie aasta suhteline elulemus Eesti naistel aastatel 2017–2021 oli 82%. Seejuures diagnoosimise hetkel lokaalselt levinud rinnavähi viie aasta suhteline elulemus oli 96%, kaugmetastaasidega rinnavähi oma aga 19%.
Rinnavähk tekib, kui ühes või enamas rakkude paljunemist juhtivas geenis tekib kahjustus ehk mutatsioon, mis mõjutab rakkude jagunemist/paljunemist. Geenikahjustusega rakud hakkavad organismis kontrollimatult paljunema, moodustades kogumiku, mida nimetatakse kasvajaks. Kasvajad võivad olla healoomulised või pahaloomulised. Healoomulised kasvajad ei haara ümbritsevaid kudesid ega levi keha teistesse organitesse. Pahaloomulise kasvaja ehk vähi rakud võivad tungida ümbritsevatesse kudedesse ning levida vere- ja lümfisoonte kaudu keha teistesse organitesse. Vähirakkude paljunemiskiirus on erinev, mistõttu võib vähi välja arenemine võtta mõne kuu kuni mitu aastat.
Lisaks võimalikule geneetilisele eelsoodumusele mõjutavad rinnavähi tekkeriski ka teised faktorid:
- vanus;
- hormonaalsed põhjused;
- healoomulised rinnahaigused;
- menstruatsiooni ja sünnitusega seotud tegurid;
- ebatervislikud eluviisid ja ülekaal;
- varasem rinnavähi diagnoos;
- elukeskkond.
Kahjuks ei saa kõiki riskifaktoreid ise mõjutada. Oluline on tähele panna võimalikke haigusele viitavaid ohutegureid ja kontrollida rindu. Haiguse prognoos ja võimalus terveneda sõltuvad sellest, kui varakult on haigus avastatud. Mida varem rinnavähk diagnoositakse, seda suurem on tervenemise võimalus. Kuigi on mitmeid rinnavähiga seotud riskifaktoreid, on seni olnud vanus ülemaailmselt peamine kriteerium sõeluuringusse kaasamiseks. Riski täpsustamise osas tulebki meile appi personaalmeditsiin.
Personaalmeditsiin aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides tema geeniandmeid koos keskkonna-, tervisekäitumise- ja terviseandmetega. See võimaldab igale inimesele pakkuda õigeid teenuseid õigel ajal ja suunab rohkem tähelepanu haiguste ennetusele.
Personaalmeditsiin aitab tuvastada haiguste tekkimise riski enne sümptomite avaldumist. Geneetilisest riskist teadmine võiks innustada inimesi oma elustiilile rohkem tähelepanu pöörama, et vähendada haiguse väljakujunemise võimalust. Lisaks saab inimese geneetiliste eripärade põhjal hinnata ravimi sobivust – kas konkreetne ravim on tema jaoks tõhus, milline on parim annus ja milllised on võimalikud tõsised kõrvalmõjud, millega arvestada.
Levinuimad erinevused DNA-s on ühenukleotiidsed DNA järjestuse variatsioonid, mida nimetatakse snippideks (ingl single nucleotide polymorphism, SNP). Maailmas on tuvastatud tuhandeid snippe, mille puhul on näidatud seost rinnavähi tekkeriskiga. Kuigi need üksikud varieeruvused on seotud pigem madala riskitaseme tõusuga, on nende kombineeritud mõju hindamine ehk polügeenne riskiskoor (ingl polygenic risk score, PRS) hea alus riskil põhineva sõeluuringu strateegia loomiseks. Kokkuvõtvalt, PRS võimaldab hinnata haiguse tekkimise tõenäosust.
Kui varem põhines rinnavähi sõeluuringu strateegia soo, vanuse ja pereloo ning terviseloo andmetel, siis PRS aitab muuta riskirühma tuvastamist personaalsemaks. Haiguse tekkimise tõenäosust saab hinnata sarnaselt tavapäraste uuringutega, nagu kolesterooli või vererõhu mõõtmine. Riskiskoori saab arvutada kõigile, sh ka neile, kelle perekonnas ei ole rinnavähki esinenud. Kõrgenenud polügeenne riskiskoor ei tähenda, et naine kindlasti haigestub elu jooksul rinnavähki. Samas ei anna riskiskoori tavapärane tulemus garantiid, et elu jooksul rinnavähki ei teki. Rinnavähi polügeense riskiskoori arvutust ei kasutata vähi diagnoosimiseks. Sõeluuring võimaldab avastada rinnavähki võimalikult vara ning seeläbi haigust paremini ravida. Riskiskoori tulemus on isiklik ega anna hinnangut pereliikmete ja sugulaste riskidele.
Tasub teada, et geneetika valdkonnas lisandub uut teavet pidevalt, mistõttu võivad riskihinnangud ja ka kliinilised soovitused riskiskoori tulemuse kohta aja jooksul täieneda ja muutuda. Kasutusel olevad rinnavähi geneetilist riski hindavad erinevad polügeensed riskiskoorid võivad anda inimese riskidele erinevaid hinnanguid. Selle põhjuseks on erinevused riskimudelites arvestatud geneetiliste variantide (SNPde, snippide) valik ja nende kaalude erinevus.
Käesoleva testi tulemusi tuleb käsitleda koos teiste asjassepuutuvate kliiniliste andmetega. Rinnavähi polügeense riskiskoori arvutus ei sisalda haruldaste rinnavähki haigestumise riski suurendavate üksikgeenide analüüsi, nagu näiteks ATM, BRCA1, BRCA2, CDH1, PALB2, STK11, TP53, mis põhjustavad pärilikku rinnavähki. PRS-i tulemus ei kinnita ega välista mõne haruldase geenivariandi olemasolu. Kui perekonnas esineb rinnavähki, siis tuleks konsulteerida meditsiinigeneetikuga.
Nagu ülal on mainitud, on PRS erinev perekondlikust riskist. Pärilikud rinnavähi juhtumid on põhjustatud üksikgeeni (monogeensetest) muutustest näiteks BRCA1 või BRCA2 geenis. Lisaks mõjutab rinnavähi geneetilist riski ka igaühe individuaalne polügeenne taust. Näiteks, monogeensed haigusseoselised variandid (MPV-d) geenides nagu BRCA1 või BRCA2 võivad suurendada naise riski elu jooksul haigestuda rinnavähki ligikaudu 70%. BRCA1 või BRCA2 haigusseoseline geenivariant tuvastatakse umbes 5% rinnavähiga patsientidest ja umbes 25% rinnavähiga patsientidest, kellel esineb perekonnas rinna- või munasarjavähki.
Kui on kahtlus pärilikule rinnavähile, tuleks konsulteerida perearstiga ja võimalusel saada saatekiri meditsiinigeneetiku juurde. Meditsiinigeneetiku konsultatsioonile suunamise aluseks on Tartu Ülikooli Kliinikumi juhend. Vähemalt ühele kolmest järgnevast küsimusest jaatavalt vastates, on soovituslik meditsiinigeneetiku konsultatsioon:
- Kas sul on varem diagnoositud pahaloomulisi kasvajaid?
- Kas sinu sugulastel on olnud rinnavähki või munasarjavähki <50-aastaselt? Vähi korral täpsustada sugulusaste ja haigestumise vanus.
- Kas sinu sugulastel on teada varasemast päriliku rinna- ja munasarjavähi haigusseoseline geenivariant? Jah korral täpsustada sugulusaste.
On oluline teada, et kõrgenenud PRS ei tähenda kindlat rinnavähki haigestumist, vaid et see võimaldab hinnata rinnavähki haigestumise geneetilist riski numbriliselt, andes personaalset lisateavet.
Riskiskoor ei ole muutnud sinu tervislikku seisundit, vaid oled geenimuutuseid sünnist saati kandnud. PRS andis lisainfot, suurendas teadlikkust mõõdukalt kõrgenenud haigusriskist ja selle lisainfo põhjal saab nüüd tegutseda, et haigestumise riski vähendada või haigus võimalikult varakult diagnoosida.
Me saame ka ise elustiili muutusega ning kahtluse tunnuseid jälgides vähendada oma riski rinnavähki haigestuda, näiteks jälgides muutuseid oma kehas ning järgides tervislikke eluviise.
Muutused, millele tähelepanu pöörata
- muutused rinna kujus, suuruses või värvuses;
- rinda on tekkinud uus sõlm või tihedam koht;
- valu või ebamugavustunne ühes rinnas;
- rinnanäärme nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor);
- esineb naha sissetõmme, „kortsumine“ või haavandumine;
- rinnanibu kuju või asendi muutus või sissetõmme;
- veritsus või selge eritis rinnanibust;
- kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Nende muutuste märkamisel pöördu pere- või eriarsti vastuvõtule või külasta lähimat rinnakabinetti!
Tervislik eluviis
- Söö tervislikult ja mitmekülgselt. Vaata soovitusi tervislikuks toitumiseks.
- Suitsetamine tõstab rinnavähi riski. Iga 15 suitsetatud sigaretiga tekib sinu geenides viga. Seetõttu ürita loobuda suitsetamisest. Loe lähemalt tubakainfost.
- Alkoholi tarvitamine tõstab rinnavähi riski, seetõttu ürita vähendada alkoholi tarbimist nii palju, kui võimalik. Loe alkoholi ja vähi seoste kohta siit.
- Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab haigusriski. Riiklikud soovitused on 150-300 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega või 75-150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust.
- Sõeluuringutes osalemine aitab tuvastada rinnavähi varem, seetõttu osale sõeluuringul kindlasti, kui kutse saad!
Eestis on varasemalt olnud kaks uuringut, mis on andnud sisendi riikliku rinnavähi sõeluuringu nutikamaks tegemiseks. Nendeks on riiklik uuring EstPerMed I ja rahvusvaheline uuring BRIGHT.
EstPerMed I
Perioodil 2018–2021 viidi Eesti tervishoiusüsteemis läbi seni suurim personaalmeditsiini rakendusuuring „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses“ (estPerMed I). Uuringu konsortsiumis osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut. PRS hindamiseks loodi publitseeritud teadusuuringute alusel mudel, mis seejärel valideeriti Eesti Geenivaramu andmebaasi abil. PRS kõrge risk defineeriti 5% kõige kõrgema rinnavähi riskitaseme põhjal. EstPerMed I uuring näitas, et rinnavähki esines PRS-i rühmas sagedamini nendel, kellel kaks riskitegurit ületasid olulisuse piiri (20%). Riskiteguritest olid oluliselt seotud rinnavähijuhtudega ülekaal (70%-l juhtudest oli kehamassiindeks üle 30) ning anamneesis rinnanäärme operatsioon või biopsia. PRS-i kõrgema 5% riskigrupi naiste hulgas, kel registrite linkimise info alusel rinnavähi diagnoosi ei esinenud, selgus uuringusse kaasamisel, et rinnavähk oli siiski diagnoositud 15 juhul (1,66%), viidates samuti tavapärasest kõrgemale haigestumisele selles rühmas.
BRIGHT (Be RIGHT with breast cancer risk management) uuring
2022. aastal alustati Tartu Ülikooli koordineerimisel rahvusvahelise uuringuga BRIGHT, rahastajaks EIT Health (#220720). Uuringu Eesti haru korraldasid Tartu Ülikool, meditsiinilabor OÜ Antegenes ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, välise partnerina olid kaasatud Apotheka apteegid, Rapla Perearstikeskus ja Tervisekassa. BRIGHT eesmärk oli hinnata geneetilistel riskidel põhineva personaliseeritud rinnavähi sõeluuringu teostatavust alla 50-aastaste naiste seas. Selleks kasutati PRS geenitesti AnteBC ja MPV testimist Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laboris. Vanuserühmas 30–49 aastat määrati PRS 799 naisel. Testimise tulemusel tuvastati 124 naist (15.5%), kelle riskitase oli sama kõrge või kõrgem kui keskmiselt vanuses 50 eluaastat. Kokkuvõttes oli 45 naisel (5.6%) riskitase võrreldes keskmisega kahekordne ja kolmel (0.4%) naisel kolmekordne. BRIGHT uuringu käigus tuvastati Eestis üks vähieelse seisundiga ja üks rinnavähiga naine.
EstPerMed I ja BRIGHT uuringute tulemused on näidanud, et geneetilistel riskihinnangutel põhinev rinnavähi täppisennetus on Eestis rakendatav ja andnud sisendi Eestis PRS põhise sõeluuringu käivitamiseks.