Pilootprojekt: geneetilisel riskil põhinev sõeluuring
Septembrist novembrini 2025 on esimesel tuhandel 40-aastasel naisel võimalus osaleda rinnavähi sõeluuringu pilootuuringus, mida viiakse läbi geneetilise riski põhjal. See on esimene omalaadne uuring Eestis.
Kui tavaliselt on rinnavähi sõeluuring kättesaadav naistele alates 50-eluaastast, siis nüüd soovivad ESTCAN, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa muuta uuringu kättesaadavaks ka noorematele naistele, kellel on geneetiliselt kõrgem risk rinnavähki haigestumiseks.
Seetõttu alustatakse 2025. aasta sügisel esmakordselt Eestis nutikama, inimese geeniandmetel põhineva rinnavähi sõeluuringu pilootuuringuga. Pilootuuringu eesmärk on testida kogu protsessi esialgu väiksema hulga naiste peal, et 2026. aastal saaks pakkuda personaalse riski skooril (PRS) põhinevat sõeluuringut juba kõigile 40-aastastele naistele Eestis.
Kui saad kutse pilootuuringus osalemiseks, tule kindlasti!
Uuring võimaldab saada teada, kas Sul on kõrgem geneetiline risk rinnavähki haigestuda ning vajadusel jääda jälgimisele juba enne 50-aastaseks saamist, ennetades seeläbi rinnavähi teket või selle kaugele arenemist.
Ehkki tegemist on geneetilise riskiga, ei ole see klassikalises mõttes perekondlik – igale inimesele arvutatakse tema individuaalne risk.
Mis on PRS-uuring?
Valdavalt on vanus ülemaailmselt levinuimv kriteerium sõeluuringusse kaasamiseks, kuid on hästi teada, et on ka teisi riskifaktoreid, mis võivad tõsta vähki haigestumise riski. Sellised tegurid on näiteks alkohol, vähene liikumine, ülekaalulisus ning perekondlik vähirisk, mis võib tõenäosust elu jooksul vähki haigestuda tõsta kuni 70%.
Geneetikat kasutatakse rinnavähi ennetuses juba üsna laialdaselt, kuid seni on keskendutud perekondlikele juhtumitele, kus rinna- ja munasarjajuhtumeid on ühes suguvõsas palju ja noores eas. Selliseid riske nimetatakse üksikgeeni riskideks.
On võimalik hinnata aga ka statistilist geneetilist riski, kombineerides palju väikse toimega geenimarkereid kokku – seda nimetataksegi polügeenseks riskiks. Polügeenne risk on teadusuuringute kohaselt üks eraldiseisev vähitekke riskifaktor lisaks keskkondlikele jm teguritele.
Polügeense riski skoori (PRS) arvutamine võimaldab leida naisi, kellel on juba 40-aastaselt rinnavähki haigestumiseks sarnane risk nagu keskmisel 50-aastasel naisel. Kui risk on sarnane, siis on vanusest olenemata õigustatud pakkuda ka neile mammograafia sõeluuringus osalemist.
Pilootuuringust
Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN koostöös Tervisekassa, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga soovib pakkuda nutikamat rinnavähi sõeluuringut juba 40-aastastele naistele läbi rakendusuuringu, mis põhineb polügeensel riskiskooril (PRS).
Uuring algab septembri keskel ning osaleda on võimalik 2025. aasta novembri lõpuni.
Kutsed saadetakse juhuvalimi alusel 1000 naisele neljas maakonnas: Tartumaal, Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Naistel on võimalik pöörduda nendes maakondades kas Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla rinnakabinetti nõustamiseks ja vereproovi andmiseks.
PRS tulemuse alusel määratakse naistele personaalne jälgimine, mis kõrge riski korral hõlmab varajasemat mammograafia uuringut ning madala riski korral sõeluuringusse kutsumist, kui naine saab 50-aastaseks, nagu senine tava on olnud.