Kopsuvähi sõeluuring

Kopsuvähk

Kopsuvähk on nii meestel kui ka naistel üks sagedamini diagnoositavaid pahaloomulisi kasvajaid ja vähktõbedest suurim surmapõhjustaja kogu maailmas. Eestis diagnoositi vastavalt vähiregistri viimastele andmetele 2020. aastal 818 kopsuvähi esmasjuhtu. Kopsuvähi peamine riskitegur on tubaka suitsetamine, mis põhjustab ligi 80% kopsuvähi juhtudest.

Valdaval osal patsientidest on kopsuvähk diagnoosimise hetkel kaugelearenenud ning nende haigete viie aasta elulemus on väga väike. Seevastu I staadiumi kopsuvähi viie aasta suhteline elulemus on oluliselt suurem, mistõttu kopsuvähi varane diagnoosimine aitaks vähendada kopsuvähki suremust.

Kopsuvähi sõeluuring efektiivsus

Kopsuvähi varane avastamine on võimalik sõeluuringu teel, sõeluuringu efektiivsus on tõestatud mitmetes suurtes rahvusvahelistes teadusuuringutes. Kahes suurimas juhuslikustatud kontrolluuringus vähenes uuritavate rühmas, kellele tehti madaladoosiline rindkere kompuutertomograafiline uuring suremus kopsuvähki 20–25% võrra ja ühes uuringuist ka üldsuremus. Teadusuuringud on ka näidanud, et kopsuvähi sõeluuringuga leitakse rohkem kopsuvähi juhte varases staadiumis, mil ravivõimalused ja seega ka tulemused on paremad.

Sõeluuringut soovitavad paljud rahvusvahelised erialaorganisatsioonid oma ravijuhendites.  Kopsuvähi sõeluuringu kasutuselevõttu soovitab ka Euroopa Liidu vähivastase võitluse kava „Europe Beating Cancer Plan“. Riiklikud või regionaalsed kopsuvähi sõeluuringuprogrammid on käivitatud üksikutes riikides nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Inglismaa ja Horvaatia. Paljudes Euroopa riikides on käimas kopsuvähi sõeluuringu pilootprogrammid ja erinevate uurimisküsimustega kliinilised uuringud, samuti ettevalmistused üleriiklike ja rahvastikupõhiste kopsuvähi sõeluuringutega alustamiseks. Euroopa erialaühenduste ja sidusrühmade koostöö tulemusel kutsuti 2022. aastal ellu kopsuvähi sõeluuringu arendamise ja juurutamise toetamiseks SOLACE’i (Strengthening the Screening of Lung Cancer in Europe) projekt, milles Eesti partnerina osaleb Tartu Ülikool.

Kopsuvähi sõeluuring Eestis

Ettevalmistused kopsuvähi sõeluuringu kasutuselevõtuks Eestis algasid 2020. aastal. Tervisekassa toetusel koostas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ülevaate kopsuvähi sõeluuringut puudutavast teaduslikust informatsioonist ja rahvusvahelistest soovitustest ning andis omapoolsed soovitused sõeluuringuga edasiliikumiseks (tervisetehnoloogia hindamise raport TTH48 „Kopsuvähi sõeluuring Eestis“ (https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-04/TTH48_Kopsuvahi_soeluuring.pdf). 2023. aastal valmivas uues raportis TTH63 „Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise efektiivsus ja kulutõhusus“ hinnatakse põhjalikumalt sõeluuringu kulutõhusust.

Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise esimese etapina tehti 2021. aastal sõeluuringu teostatavuse uuring, milles osales kolm Tartu perearstinimistut. Tuginedes teostatavuse uuringu tulemustele viidi 2022. aastal läbi juba suuremahuline, 74 perearstinimistuga pilootuuring. Kokku hinnati üle 24 500 patsiendi, sõeluuringule kuulus neist 3715 patsienti. Madaladoosilisel kompuutertomograafilisel uuringul käis 3444 patsienti, uuringutest 6,8% oli ühegi leiuta, 86,1%-l leiti kopsust väikseid, kliiniliselt ebaolulisi ümarkoldeid ja 7% patsientidest vajas kas korduvat kompuutertomograafilist uuringut või täpsustavaid uuringuid kopsuvähi suhtes. 31.03.2023 seisuga oli diagnoositud 28 kopsuvähijuhtu, märkimisväärselt paranes varases staadiumis diagnoositud kopsuvähijuhtude osakaal. Kirurgiliselt raviti 60% (võrdlusena on väljaspool sõeluuringut avastatud kopsuvähkidest kirurgiliselt ravitavad vaid kuni 25%).

Enne üleriigilise sõeluuringuprogrammi käivitamist Eestis jätkatakse regionaalse kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringuga, et hinnata uuritavate osalusmäära ning uuringutulemusi sõeluuringu teisel aastal, samuti täpsustatakse sõeluuringusse osalejate kaasamise metoodikat ning sõeluuritavate kaasamise kriteeriume. Jätkuv pilootuuring peaks andma võimalikult täpsed praktilised soovitused riikliku kopsuvähi sõeluuringuprogrammi efektiivseks korraldamiseks.

Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring (2. aasta)

1.04.2023 algas kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringu 2. aasta uuring. Pilootuuringusse kutsutakse ühe aasta jooksul Tartu ja Tartumaa perearstide kaudu suurenenud kopsuvähi riskiga inimesed vanuses 55–74 aastat. Kaasamise aluseks on suitsetamine (staaž vähemalt 20 pakk-aastat) või suurem kopsuvähi risk kopsuvähi riskiskoori PLCOm2012noRace alusel (>1,5%). Eesmärgiks on võrrelda erinevaid sõeluuringusse kaasamise kriteeriume ja leida Eesti jaoks üleriigilise sõeluuringuga jätkamisel optimaalne lahendus. Sõeluuringusse ei kaasata inimesi, kellel puudub kehtiv ravikindlustus, kellel on viimase 5 aasta jooksul diagnoositud kopsuvähk, kellel on viimase aasta jooksul tehtud rindkere kompuutertomograafiline uuring ja kelle üldseisund ei võimaldaks teha kasvajavastast ravi. Sõeluuringus osalemine on kõigile vabatahtlik.

Inimesed kaasatakse kopsuvähi sõeluuringusse perearsti või -õe poolt telefonivisiidi või perearstikeskuses toimuva visiidi käigus. Kõigile sõeluuritavatele tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus madaladoosiline kompuutertomograafiline uuring, mida hindavad paralleelselt kaks kogenud radioloogi kindlaksmääratud kriteeriumite alusel (LungRADS 2022 juhis).

Kui sõeluuringu kompuutertomograafilisel uuringul tekib vähikahtlus, suunatakse patsient sõeluuringu meeskonna poolt asjakohastele jätku-uuringutele. Nn ebaselge uuringutulemuse korral (vähikahtlus on väike) korraldatakse patsiendile vastavalt uuringuprotokollile 3–6 kuu pärast korduv kompuutertomograafiline uuring. Uuringul võidakse avastada ka muu kopsu- või kopsuväline nn juhuleid (näiteks kopsuemfüseem, muu kasvaja kahtlus jm), mille korral käsitleb perearst patsienti üldjuhul vastavalt tavapraktikale. Vajadusel suunatakse patsient erialaspetsialisti(de) konsultatsioonile.

Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringut rahastab Tervisekassa. Sõeluuringut aitavad läbi viia sõeluuringu koordinaatorid.

Kopsuvähi sõeluuringu võimalik kasu ja kahju

Kopsuvähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on keskmisest suurem risk haigestuda kopsuvähki, mistõttu võivad nad saada sõeluuringus osalemisest otsest kasu kopsuvähi varase avastamise tõttu. Sõeluuringu eesmärgiks on avastada kopsuvähk enne haigustunnuste tekkimist, st üldjuhul varases staadiumis. Kuigi kopsuvähk on raske haigus, on varases staadiumis kopsuvähki lihtsam ravida – tõenäosus, et ravi on edukas ja patsient paraneb on suurem kui hilisemal avastamisel.

Uuringus osalemisega võib kaasneda ka mõningane kahju. Kompuutertomograafilise uuringu läbiviimisel kasutatakse ioniseerivat kiirgust. Sõeluuringus kasutatavad kiirgusdoosid on siiski väga madalad, mistõttu loetakse madaladoosilist kompuutertomograafilist uuringut tervisele võrdlemisi ohutuks. Küll aga võib uuringul saadav valepositiivne või muu kaasuva haiguse leid põhjustada uuritavale kuni leiu olemuse täpsustamiseni mõningat stressi. Samuti võidakse sõeluuringu käigus avastada kasvajaid, mis ei pruugi inimese eluaja jooksul sümptomaatiliseks muutuda ehk vaevusi põhjustada. Selline ülediagnoosimine võib omakorda viia üleravimisele. Siiski on senised uuringud näidanud, et kopsuvähi sõeluuringu kontekstis on ülediagnoosimise osakaal väike.

Sõeluuringu kompuutertomograafilise uuringu ebaselge tulemuse või vähikahtluse korral on vaja diagnoosi kinnitamiseks või välistamiseks teha täiendavaid uuringuid. Täiendavad uuringud võivad olla mitte-invasiivsed (nt täiendav kompuutertomograafiline uuring), väheinvasiivsed (nt bronhoskoopia ja biopsia) või rohkem invasiivsed (nt kirurgiline biopsia). Kõigi uuringute korral võivad potentsiaalselt tekkida tüsistused.

Kokkuvõttes, tuginedes paljudele varasematele kliinilistele uuringutele, kaalub planeeritavast kopsuvähi sõeluuringust saadav kasu üles uuringuga kaasneda võiva võimaliku kahju ning koormuse.

Kaudset kasu saavad käimasolevast pilootuuringust edaspidi kopsuvähi sõeluuringus osalevad inimesed, sest pilootuuringu tulemuste põhjal töötatakse välja optimaalseim uuritavate selekteerimise, kaasamise ja käsitluse kava Eesti riiklikus kopsuvähi sõeluuringuprogrammis.