Perearstiabi
Perearst koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi.
Beebieas jälgib arst koostöös pereõega lapse arengut, nooruki- ja täiskasvanueas tegeleb haiguste ennetusega ning edaspidi pöörab üha enam tähelepanu võimalikele kroonilistele haigustele. Lisaks teeb perearst väiksemaid kirurgilisi operatsioone, suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu, eemaldab niite ning teeb vajadusel koduvisiite. Ta nõustab kõiki oma patsiente ning annab nõu ka haiguste ennetamiseks.
Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise eest hoolitsemisel ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.
Perearsti visiit on kindlustatule tasuta. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni viis eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.
NB!
Enne perearstikeskuse poole pöördumist tutvu võimalusel nende kodulehega. Paljud perearstikeskused kasutavad digiteenindusplatvorme, mille kaudu on võimalik saata oma terviseprobleemi kirjeldus, alustada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehte, tellida kordusretsepti jne.
Vaata lähemalt:
Igal kindlustatul on oma perearst. Oma perearsti nime saab teada:
- riigiportaali eesti.ee teenuses „Arvelduskonto ja andmed tervisekassas“. (Enda andmete vaatamiseks peate sisenema eesti.ee portaali)
- Tervisekassa klienditelefonilt 669 6630
Iga Eesti kodanik, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik ja ajutiselt Eestis viibiv ravikindlustatud välismaalane saab registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearsti kirjaliku avalduse alusel.
Iga pereliikme kohta tuleb täita ja esitada uus avaldus.
Nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel (lapse puhul lapsevanema või eeskostja avalduse alusel).
- Esita täidetud avaldus valitud perearstile.
Avalduse võid esitada elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatuna) või tavapostiga.
- Perearst teavitab avalduse esitajat nimistusse registreerumisest või keeldumisest.
Perearst teavitab avalduse esitajat kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul avaldusest esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka põhjuse.
Nimistusse kantakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast, kuid perearstiabi osutatakse alates nimistusse registreerimise avalduse esitamise päevast.
Perearstil on õigus keelduda uut inimest oma nimistusse võtmast, kui perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus on ületatud. Perearstid, kelle nimistutes on vabu kohti, leiab siit.
Info perearstide kohta:
- telefoninumbrit ja aadressi saab vaadata Tervisekassa kodulehelt
- Kõik Eestis nimistuga töötavad perearstid
- Perearstid, kelle nimistutes on vabu kohti
- küsimustele vastab klienditelefon +372 669 6630
- e-posti teel info [at] tervisekassa.ee (info[at]tervisekassa[dot]ee)
Pane tähele!
Kõik vastsündinud registreeritakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse. See tähendab, et Te ei pea oma lapsele perearsti saamiseks enam eraldi taotlust esitama. Taotluse peate esitama vaid juhul, kui soovite oma lapsele enda perearstist erinevat perearsti. Teavitage perearsti juba enne lapse sündi, et peatselt lisandub tema nimistusse uus liige.
Pane tähele!
Eesti Vabariigi riigikeeleks on eesti keel. Perearst ei ole kohustatud patsiente võõrkeeles teenindama, kuna võõrkeeles suhtlemisel ei pruugi erialase terminoloogia erinevuste tõttu arsti arusaam probleemist olla samaväärne kui eesti keeles. Kui perearst valdab mõnda võõrkeelt, siis perearst võib omal vastutusel vastuvõtul patsiendiga kasutada muud keelt kui eesti keel.
- Kui oled Eestisse kolinud välismaalane, kes ei oska eesti keelt, siis soovitame arsti vastuvõtule kaasata tõlki. Patsiendi enda kohustus on katta tõlgi kulud. Tõlgina võib kasutada ka oma tugivõrgustikku kuuluvaid inimesi (pereliige, sugulane, sõber jt).
- Kui oled rahvusvahelise kaitse saaja (sh ajutise kaitse saaja) või tema pereliige, siis soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti poole tasuta tõlkeabi saamiseks. Siinkohal loetakse tõlkekuludeks tõlget vajavaid asjaajamisega seotud olukordi (kohalikus omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes, arstide visiidid jne).
Kui inimesel on tervisemure, aga tema perearst ei ole parajasti kättesaadav, tasub helistada perearsti nõuandetelefonile. Perearsti nõuandetelefoni number on +372 634 6630 ja lühinumber 1220 (vt hinnainfot siit).
Sellel telefonil nõustavad perearstid ja - õed ööpäevaringselt nii eesti-, kui ka vene keeles. Inglise keelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00 kuni 17.00. Nõuandetelefonilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse küsimustes.
Perearsti nõuandetelefonilt saab küsida ka isikustatud nõustamist. Et nõuandetelefoni arst saaks täpsemat tervisenõu anda, on inimese loal võimalik tal näha helistaja terviseandmeid nagu näiteks põetud haiguseid, määratud ravimeid ja tehtud analüüse.
Isikustatud nõustamise kaudu saab teha retseptide pikendamist ja töövõimetuslehe avamise märkmeid reede õhtuti, puhkepäeviti ning riigipühadel ajavahemikus 08.00-22.00.
- Rohkem infot nõuandetelefoni teenuste kohta leiate 1220.ee.
- Retseptide väljastamine 1220 kaudu
Perearst hindab inimese terviseprobleemi ning kas aitab teda ise, konsulteerib vajadusel eriarstiga või saadab patsiendi eriarsti vastuvõtule. Sageli on terviseprobleem lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta, sest perearstidele on loodud kiire ja mugav võimalus konsulteerida eriarstiga elektrooniliselt. Seda nimetatakse e-konsultatsiooniks.
E-konsultatsiooni abil saab perearst nõu pidada eriarstiga, kas jätkata patsiendi ravi ise või suunata ta eriarstile. Eriarst vaatab perearsti poolt kirja pandud küsimuse koos lisatud uuringumaterjaliga läbi. Eriarstil on kaks võimalust: ta kas annab perearstile soovituse ravi jätkamiseks või kutsub patsiendi oma vastuvõtule. Perearst teavitab alati patsienti, kui ta küsib eriarstilt e-konsultatsiooni ja palub sellega seoses patsiendi kontakttelefoni, mis märgitakse saatekirjale.
NB! Alati on oluline anda perearstile õige telefoni number. Kui pärast e-konsultatsiooni tekib vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks, siis võtab eriarst patsiendiga ühendust üldjuhul nelja (maksimum kuue) tööpäeva jooksul peale seda, kui ta on perearstilt info saanud. Kui number on vale või kui patsient telefonile ei vasta, ei saa teda eriarsti vastuvõtule registreerida.
Kui perearsti hinnangul on vaja patsient edasi suunata eriarsti vastuvõtule, väljastab ta digisaatekirja, mis on vajalik eriarstile info edastamiseks (miks on eriarsti konsultatsioon vajalik) ja aja broneerimiseks (va erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav: silmahaigused, psühhiaatria, günekoloogia ning naha- ja suguhaigused).
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Arsti vahetamiseks tuleb esitada avaldus uuele perearstile. Perearsti nimistusse registreerumise avalduse leiad siit. Osadel keskustel on avalduse esitamise võimalus olemas ka keskuse kodulehel.
Täidetud avaldus tuleb viia kohale või saata digiallkirjastatult uuele perearstile.
Perearst teavitab patsienti nimistusse võtmisest või sellest keeldumisest seitsme tööpäeva jooksul registreerimisavalduse esitamisest arvates. Keeldumise korral märgib ära ka keeldumise põhjuse.
Perearst võib keelduda patsiendi võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 või 2400 inimest) või kui patsiendi rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.
Perearst võib registreerida patsiendi nimistusse sõltumata nimistu piirsuurusest ja nimistusse kantud inimeste arvust, kui patsiendi:
1) avalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või
2) perekonnaliige on registreeritud nimistusse. Pereliikme nimistusse registreerumisest on võimalik keelduda juhul, kui perearsti nimistu piirsuurus on täitunud ja pereliikme rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.
Info perearsti teeninduspiirkonna kohta on leitav Terviseameti kodulehelt.
Inimesel on õigus valida endale perearsti, arsti asukoht aga ei ole seadusega reguleeritud. Seega kui patsiendil on oma perearstiga toimiv koostöö, võib inimene kokkuleppel arstiga tema juures edasi käia. Tallinna perearst ei saa aga tulla Tartusse koduvisiidile, kui selleks vajadus peaks tekkima, samuti võib olla patsiendil raskendatud töövõimetuslehe ajal perearsti kontaktvastuvõtule tulla, seepärast soovitame valida perearsti elukoha lähedalt.
Perearst väljastab saatekirja eriala põhiselt, konkreetset raviasutust ei märgita. Tervisekassa eriarstiabi lepingupartnerid teenindavad kõiki ravikindlustatud patsiente, olenemata patsiendi elukohast.
E-konsultatsiooni saatekirjad tehakse aga raviasutuse põhiselt. Sel puhul perearst küsib patsiendi käest raviasutuse sobivust asukoha mõttes. Juhtudel kui e-konsultatsiooni järgselt võtab ravi koordineerimise üle eriarst ja patsiendil on vajalik pöörduda juba konkreetsesse eriarstiabi raviasutusse vastuvõtule.
Digisaatekirjal on kehtivusaeg. See on aeg, mille jooksul on võimalik saatekirjaga vastuvõtuaega broneerida. Vastuvõtt võib toimuda ka hiljem, pärast saatekirja kehtivusaja lõppu, st kui patsiendil on kehtiva digisaatekirja alusel aeg broneeritud, siis ei pea saatekiri arsti vastuvõtu päeval enam kehtiv olema. Kehtivusaeg on perearstide programmides vaikimisi kuus kuud, kuid saatekirja koostaja saab seda vajadusel ise muuta. Oma kehtivaid saatekirju saate vaadata ja vastuvõtu aegu broneerida Terviseportaalis. Ravile võib minna ükskõik millise Tervisekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti.
Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Küll saab ta väljastada nädalavahetusel algava töövõimetuslehe juhul, kui patsiendi haigestumine on tagantjärgi tõendatav - haigestumine on dokumenteeritud mõnes teises raviasutuses või patsient on pöördunud perearsti nõuandetelefoni poole.
Perearst ei pea teenindama teise arsti nimistusse kuuluvat patsienti, kui tegemist ei ole vältimatu abiga. Samas ei ole seadusega kehtestatud nõuet, et tervisetõendi saab väljastada vaid perearst, kelle nimistusse inimene kuulub.
Perearst kehtestab teenuse hinna ise, kuna Tervisekassa tervisetõendi eest ei tasu. Küll on nõue, et perearstil peab olema tasuliste teenuste hinnakiri välja pandud nii, et iga patsient saaks sellega tutvuda. Millest koosnes osutatud teenuse hind, tuleb küsida perearstilt.