Viimased uudised
Tervishoiu jätkusuutlik rahastus vajab kiireid otsuseid
Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard. Foto: erakogu
Suurest puudujäägist tervishoius räägiti juba kümmekond aastat tagasi ning toonased prognoosid näitasid, et alates 2020. aastast on Tervisekassa (tol ajal veel Eesti Haigekassa) sügavas miinuses ning kasutanud ära kõik oma reservid, mida tol ajal oli kordades vähem.
Seda stsenaariumi aitas vältida üks oluline muudatus. Nimelt, kui varem oli tervishoid rahastatud vaid sotsiaalmaksust ravikindlustuse osaga, siis 2017. aastal tehtud tervishoiureformiga suurendati rahastust, suunates igal aastal lisaraha Tervisekassa eelarvesse ka mittetöötavate pensionäride eest. Praegu moodustab see 13% kogu meie eelarve tuludest.
Nii mittetöötavate pensionäride eest tasutav maks kui ka hilisem täiendav rahastus riigi poolt on viimastel aastatel aidanud hoida tervishoiuteenuste kättesaadavust stabiilsena, aga samas pole see olnud piisav, et katta kõigi Eesti inimeste ravivajadust. Praeguse rahastusega suudame katta ligi 94% optimaalsest ravivajadusest ning puudujääki tunnetavad inimesed ravijärjekordadena.
2025. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas valitsus hüvitada Tervisekassa eelarve puudujäägi, kasutades selleks 167,6 miljoni euro ulatuses Tervisekassa reserve. Tegelik puudujääk oli üle 40 miljoni euro suurem, kuid seda aitasid tasandada erinevad muudatused koos tõhustamisega.
Erakorralise meditsiini arstid selgitavad: millal pöörduda EMOsse, millal otsida abi mujalt?
Ligi pooled EMOsse pöördunud patsiendid kuuluvad rohelisse või sinisesse triaažikategooriasse, mis üldjuhul ei nõua kiireloomulist abi.
Nõuandeliini 1220 kaudu saab retsepte pikendada ka puhkepäevadel
Perearsti nõuandetelefon on juba mitu aastat pakkunud head võimalust saada kiiret tervisenõu siis, kui enda perearst on juba vastuvõtu lõpetanud, õhtustel aegadel, puhkepäevadel või pühadel.
Üle 80 protsendi elanikkonnast tarbib retseptiravimeid
Möödunud aastal hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 242 miljoni euro eest kokku 906 tuhandele inimesele. Kantar EMORi rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud 82% Eesti elanikest.