77% Eesti elanikest olid mullu perearstiabiga rahul
2025. aastal tegid perearstid ja -õed 8,5 miljonit vastuvõttu ja Tervisekassal kulus ligi 285 miljonit eurot perearstiabi teenuse rahastamisele. Tervisekassa ja Emori tehtud uuringu järgi oli 77% Eesti elanikest viimase perearsti vastuvõtuga rahul, pereõe vastuvõtuga oli rahul 81%.
Võrreldes 2024. aastaga ei olnud rahulolu muutunud. Viimase perearsti külastusega rahule jäänuid on keskmisest enam 18-30-aastaste meeste ning sõltumata soost 65-aastaste ja vanemate elanike, samuti eestlaste, maapiirkondade ja suurte linnade (v.a Tallinna) elanike seas. Rahulolematust viimase visiidiga oli keskmisest enam 31-49-aastaste naiste, muust rahvusest ning Põhja-Eesti elanike seas. Seda põhjustasid kõige enam arsti abi, nõuanded või juhised, vähem arsti käitumine või abi kättesaadavus.
„Patsiendid peavad saama oma tervisemurele õiget abi õigel ajal õiges kohas. See on parim lahendus nii inimese kui tervishoiusüsteemi seisukohast. Perearstikeskus on jätkuvalt esimene koht, kuhu inimene pöörduma peaks, kui ta tervisemure mõne päeva jooksul iseenesest ei möödu. Seejuures on üha sagedamini patsiendi esmane kontakt perearstikeskuses pereõde, kes saab paljud tervisemured ilma arsti sekkumiseta iseseisvalt lahendada. Pereõe iseseisval vastuvõtul käis mullu 35% elanikest ja neist inimestest omakorda 81% jäid rahule. See näitab, et suund anda pereõdedele varasemast rohkem vastutust, on õige,“ ütles Tervisekassa perearstiabiteenuse juht Laura Johanna Tuisk.
Tuisk tõi välja ka selle, et väljaspool perearsti tööaega saab asjatundlikku abi küsida perearstinõuandeliinilt 1220. „Tegemist on võimalusega, mida tasub julgemalt kasutada. Nõuandeliini olemasolust teab ligi 90% inimestest, kuid sealt nõu on küsinud 38%,“ lausus ta.
Perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 75% elanikest. Ootuspäraselt on rahulolu arstiabi kättesaadavusega tugevas seoses teenuse saamiseks kulunud ajaga. Arstiabi kättesaadavusega jäi rahule 97% neist, kes said perearstiteenust samal päeval ja 88% neist, kes said seda kuni kolme päeva jooksul, samas vaid 25% neist, kes said seda enam kui nädala jooksul.
Ligi pooled elanikest eelistaksid perearstikeskuse poole pöörduda kasutades digitaalseid lahendusi: e-kirja, perearsti e-lahendust ja/või mobiilirakendust. 63% tõid eelistusena välja ka telefoni ning 16% kohapealset külastust. 45% elanikest on saanud enda perearsti või perearstikeskusega ühendust mõne digilahenduse kaudu, neist 84% jäid teenusega rahule.
„Oluline on, et perearstikeskuse poole peab olema võimalik pöörduda nii telefoni kui digilahenduse teel ning vajadusel kohale minnes. Helistada saab ja kontaktvastuvõtud toimuvad keskuse lahtiolekuaegadel. Digilahendus on mugav lisavõimalus, mille kaudu saab perearstikeskuse poole pöörduda endale sobival ajal, kui tervisemure pole ajakriitiline. Vastuse saab patsient üldjuhul tööajal,“ märkis teenusejuht.
Eesti elanikest 75% leidis, et viimasel visiidil selgitas nende perearst terviseseisundiga seotut ja ravivõimalusi arusaadavalt. 61% on neid, kes leiavad, et nende perearst kaasas neid ravi ja hoolduse otsustesse nii palju, kui nad soovisid. Samas 66% on veendunud, et nende perearst suudab neid enamikes terviseküsimustes aidata ning nende osakaal on madalaim alates 2015. aastast.
„Eesti tervishoiusüsteem toetub tugevale esmatasandile ja uuring näitab, et inimeste usaldus ja rahulolu perearstiabiga on kõrge. Enamiku terviseprobleemidest saab lahendada esmatasandil, mistõttu peab perearstiabi tugevdamine olema kindel prioriteet," ütles perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak. "Oluline on, et inimene saaks oma tervisemurele lahenduse ja ükski meditsiiniliselt kiireloomuline probleem ei jääks ootele. Rõõm on näha, et inimesed hindavad üha rohkem ka pereõe konsultatsiooni ja kasutavad aktiivselt perearstikeskuste poolt pakutud digilahendusi terviseprobleemi esmasel kirjeldamisel."
Perearsti juures on viimase aasta jooksul käinud 60% kõikidest Eesti täisealistest elanikest. Nende osakaal ei ole aastaga muutunud.
Tervisekassa ja Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. Uuringu käigus küsitleti 1274 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.