Eesti inimesed hindavad arsti ja õe vastuvõtul saadud abi kõrgelt
Kantar EMOR tehtud rahulolu-uuring näitab, et viimase 12 kuu jooksul on valdav osa Eesti inimestest jäänud arsti või õe vastuvõtul saadud abiga rahule, mis kinnitab tervishoiutöötajate professionaalsusust ja patsiendiga suhtlemise oskust.
Viimase hambaarsti külastusega jäi rahule 85%, eriarstiabi visiidiga 84%, pereõe iseseisva vastuvõtuga 81% ja perearsti vastuvõtuga 77% vastanutest. Rahulolu on viimaste aastate lõikes püsinud stabiilsena ning suur osa patsientidest hindab kõrgelt seda, et arst või õde selgitab terviseseisundit ja ravivõimalusi arusaadaval moel ning kaasab patsiendi raviotsustesse nii palju, kui ta ise soovib.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on inimeste rahulolu arstivisiidiga üks oluline osa sellest, mille järgi tervishoiusüsteemi kvaliteeti hinnata. „Kas arst või õde suhtleb temaga, selgitab, on empaatiline. Kas arutab inimesega võimalike ravivariantide üle ja võtab tema soove arvesse. Kui neid ei ole võimalik arvestada, siis põhjendab,“ tõi ta näiteid.
„Eestis on väga heal tasemel meditsiin, ent see ei tähenda, et me ei peaks pingutama veelgi paremaks saamise nimel. Seepärast oleme Sotsiaalministeeriumis alustanud Eesti tervishoiu ühtse kvaliteedisüsteemi loomisega, et inimene tulevikus kindel olla: ta saab alati sama heal tasemel abi igas tervishoiuasutuses,“ lisas Joller.
Tervisekassa juhatuse liikme Maivi Parv sõnul näitavad tulemused, et tervishoiusüsteemi tugevuseks on inimesed, kes seal töötavad. „Peaaegu kõik Eesti inimesed puutuvad igal aastal tervishoiusüsteemiga kokku. Seetõttu on eriti tähtis, et kontakt arsti või õega oleks sisuline, arusaadav ja patsiendi jaoks tähenduslik. Uuring kinnitab, et just seda inimesed kõige enam väärtustavad,“ märkis Parv.
Murelikuks teeb Parve asjaolu, et viimaste aastate jooksul on üldine rahulolu tervishoiusüsteemiga langenud tasapisi COVID-19 eelsele tasemele. „Valdkonnas, kus piiratud ressursside tõttu on nõudlus järjepidevalt suurem kui pakkumine, seab see kiiresti arenevale sektorile aina kõrgemaid ühiskondlikke ootusi. See tähendab, et meil tuleb süsteemis veelgi targemalt leida efektiivsust ja paindlikkust, mis lähtub patsientide huvidest.“
„Kusjuures paljud kitsaskohad vajavad laiemat lahendusplaani, kui tervishoid üksinda pakkuda suudab. On see ootuste juhtimine õige abi saamisel õiges kohas, vaimse tervise ja sõltuvushäirete väljakutsed või inimeste omavastutus tervise hoidmisel,“ lisas Tervisekassa juhatuse liige.
Kui arstiabi korraldusega oli 2024. aasta uuringutes keskmiselt rahul 57% vastanuist, siis 2025. aastal 53%. Keskmisest enam on tervishoiusüsteemiga rahul eestlased, 18-30 aastased elanikud ning 65-aastased ja vanemad mehed, Tartu piirkonna ja Lõuna-Eesti elanikud, maapiirkondade elanikud ja need, kelle peres pole pidevat hooldust vajavaid isikuid.
Viimase 12 kuu jooksul on ühel või teisel moel Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud 97% 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid (82%). Perearsti on külastanud 60%, hambaarsti 58% või eriarsti 53% elanikest.
Riiklikust Terviseportaalist on kuulnud 95% Eesti elanikest, sealhulgas 86% on portaali vähemalt ühe korra külastanud. Portaali tuntus on aastaga võrreldes veelgi kasvanud. Suur osa (89%) Terviseportaali külastajatest peab selle kasutamist lihtsaks.
Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. Uuringu käigus küsitleti 1274 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.