Kui vähesest saab liiga palju

Alkohol ei toida

Kehakaalule mõeldes ja “vormi” hoides üritame tihti teha tervislikumaid valikuid just toidukordi planeerides. See tähendab, et jätame söömata midagi rasvast või võtmata tükikese kooki. Samal ajal ei mõtle me aga kaloritele taldriku kõrval olevas veiniklaasis või suveõhtuses kokteilis. Tihti unustame, et alkohol on väga energiarikas – näiteks üks klaas veini sisaldab umbes 150 kilokalorit, mis võib olla võrdväärne poole šokolaaditahvliga ning ühes kokteilis võib olla 250-400 kilokalorit, olles energiasisalduselt sarnane juustuburgeri või väikese koogitükiga. Ent erinevalt söögist alkohol ei toida – ta ei sisalda valke, vitamiine ega kiudaineid. Kalorid kogunevad, kuid keha on näljas. Samal ajal aeglustab alkohol rasvapõletust ja soodustab isu ebatervisliku toidu järele. Tulemuseks on aeglane, aga pidev kaalutõus. Kui me enda toitumise osas püüame teha teadlikke valikuid, siis miks ei tee me seda sama joogiklaasi täites?

Alkohol ei rahusta

Sageli usutakse, et alkohol “rahustab närve”, kuid tegelikult on sellel ärevust ja vaimset madalseisu süvendav mõju. Alkohol mõjutab serotoniinitaset ajus, mis võib põhjustada meeleolu kõikumist, rahutust ja ärrituvust. Neid mõjusid mitte märgates võib pikalt viibida justkui suletud ringis – end kehvasti tundes tarvitatakse alkoholi, eesmärgiga enesetunnet tõsta ning hetkeliselt võib see nii ehk ollagi, kuid pikema aja möödudes tekib ärevus ning meeleolu kõikumine. Olles tähelepanelik, on meil edukamalt võimalik märgata alkoholi tarvitamisega kaasnevaid emotsioonide või meeleolu muutusi.

Sarnane ekslik arusaam on alkoholi ja une vahelisel seosel. Tihti võetakse paremaks uinumiseks klaas veini või midagi kangemat – alkohol võib küll aidata kiiremini uinuda, kuid tegelikkuses pärsib ta une sügavust ja kvaliteeti. Pärast alkoholi tarvitamist jäävad unetsüklid lühemaks, suureneb öine ärkamine ja rahutus. Lisaks katkeb REM-uni, mis on unefaasis kõige olulisem vaimse taastumise seisukohast. See võib tekitada olukorra, kus hoolimata pikast unest ärgatakse hommikul väsinuna, mis omakorda mõjutab meeleolu, keskendumisvõimet ja reaktsioonikiirust. Pikemas plaanis võib alkoholi tarvitamisest tulenevatest uneprobleemidest tekkida ka uneapnoe või krooniline unepuudus.

Alkohol ei hooli ilust

Alkohol dehüdreerib – see tähendab, et nahk muutub kuivaks, tuhmiks ja ärritunuks. Tihti võivad just naised olla need, kes leiavad tee kosmeetiku või perearsti juurde murega, et nende nahk punetab või nägu on pidevalt paistes. Arvatakse, et tegu võib olla mingit sorti tervisemurega. Tegelikkus on aga see, et ka mõõdukas alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua paistetust, aknet, lõhenenud kapillaare, rosaatseat ning varaseid kortse. Lisaks mõjutab alkohol maksatalitlust, mis omakorda raskendab  mürkide väljutamist – seetõttu on nahk üks esimesi, mis selle all kannatab.

Alkohol ei hoia tervist

Üks olulisemaid ja samas seni vähem räägitud ohte on alkoholi seos vähktõvega. Alkohol suurendab riski haigestuda mitmesse vähivormi – rinna-, suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, soole- ja maksavähki. Ning seda mitte ainult rohkel tarvitamisel – risk kasvab juba mõõdukal tasemel tarvitamise korral. Mõõduka tarvitamise korral on kõige murettekitavaim seos rinnavähiga. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmed näitavad, et isegi 1-2 alkohoolset jooki nädalas võib suurendada rinnavähi riski. Seda seetõttu, et alkohol mõjutab östrogeeni taset, mis omakorda mängib rolli hormoonsõltuvate vähivormide – sealhulgas rinnavähi – tekkes. Seega algab risk juba esimesest klaasist ning tõuseb iga tarbitava kogusega. See tähendab, et täiesti „tavaline“, mõõdukas tarvitamine – klaas veini või paar kokteili nädalavahetusel – ei ole riskivaba, kui asi puudutab hormonaalset tasakaalu ja rindade tervist. Eriti ohtlikuks teeb antud riski tõsiasi, et enamus naisi ei ole sellest seosest teadlikud. Rinnavähi puhul räägitakse tihti geneetilisest soodumusest ja varajase mammograafia olulisusest, kuid alkoholi mõjust räägitakse harva – ja just see on riskitegur, mida igaüks saab ise mõjutada.

Lisaks võib regulaarne alkoholi tarvitamine tuua kaasa kõrgvererõhutõve ja südameprobleemid, maksahaigused ja pankreatiidi, suurendada diabeediriski ning tõenäosust õnnetusteks ja vigastusteks. Kuigi pealtnäha võime me „hästi hakkama saada“, ei tähenda see, et meie tervis oleks puutumata. Alkoholi mõju eeltoodud faktoritele on salakaval ja pikaaegne ning muutused tekivad justkui märkamatult. On elulise olulisusega nende muutuste märkamine – see on üks mõjusamaid viise enda tervise eest hoolitsemiseks.

Paljud inimesed võivad pidada end “mõõdukateks” alkoholi tarvitajateks, elades tegelikult päevast päeva vabatahtlikult valitud terviseriskiga. Keegi meist ei planeeri endale kaalutõusu, ärevat meelt, veel enam vähidiagnoosi või infarkti. Siiski, need asjad juhtuvad. Vaikselt. Ja tihti märkamatult.

Tõeliselt tervislik eluviis ei tähenda ainult liikumist ja köögivilju toidulaual, vaid ka teadlikke valikuid alkoholiga. Mida varem tarvitamist vähendada või lõpetada, seda enam saame oma tervise heaks ära teha. Me ei pea ootama diagnoosi või kriisi. Piisab teadlikkusest ja soovist end hoida. Ei pea olema sõltlane, et alkoholil oleks oluline mõju elule ja tervisele. Mõnikord piisab paarist õhtust nädalas, et keha ja vaim hakkaksid väsima.

Mida rohkem me teame, seda teadlikumalt saame enda valikuid teha. Meie välimus, uni ja meeleolu ei vaja alkoholi – nad vajavad hoolimist ja puhkust. Kui tahad päriselt näha, milline võib vahe olla, siis proovi kuu aega ilma alkoholita. Sinu keha ei unusta – aga ta mäletab ka hoolimist. Vahel on kõige suurem tegu just see, mille tegemata jätame.