Uudised
Sõltuvus - häbimärk või haigus?
Eestis, nagu paljudes teisteski riikides on alkohol kultuuri lahutamatu osa. Üheskoos alkoholi tarvitamine on justkui norm, mistõttu töö- ja peoseltskonnas klaasi tõstmata jätmine nõuab tihti selgitamist. Aga sel normil on varjupool. Seni kuni inimene “toimib”, on tema joomine aktsepteeritud, kohati isegi julgustatud. Kui aga tarvitamine kontrolli alt väljub, muutub suhtumine hetkega – varasemalt teinekord liialt lõbusast ning “veel talutavast” lähedasest, tuttavast või töökaaslasest saab heidik, kellele pööratakse selg.
Autorid Anu Kivi ja Epp Kõuhkna
Selline käitumine ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid ka ohtlik, sest just siis vajab inimene kõige enam tuge ja mõistmist, mitte tõrjumist. Liiga sageli seostatakse alkoholisõltuvust häbi ja isikliku läbikukkumisega, mitte haigusega, milleks see tegelikult on. Sel hetkel, kui inimesel haigus väljendub, jääb ta ühiskonnas tihti üksi.
Kui vähesest saab liiga palju
Alkoholi mõjust rääkides mõtleme sageli vaid äärmustele – õnnetused, haigused, sõltuvus. Ent tegelikkus võib olla hoopis kirjum. Alkohol jätab oma jälje märkamatult ja igapäevaselt ka siis, kui tarvitamine tundub „mõistlik“ või „kontrolli all“.
Milleks ja kellele alkoholipoliitika?
Alkoholi tarvitamine on paljude jaoks osa igapäevaelust – see on seotud kultuuri, traditsioonide ja sotsiaalsete harjumustega. Tihti tähistatakse alkoholiga suuri sündmusi elus, maandatakse stressi või otsitakse lohutust.
Tervisekassa podcast: Kuidas pääseda alkoholi küüsist?
Kõige levinum ja kõige suuremaid kahjusid põhjustav legaalne uimasti, mida Eestis tarvitatakse, on alkohol
Kuidas vabaneda nikotiinisõltuvusest?
Eestis on tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise trend nii öelda nokk kinni ja saba lahti olukorda jõudnud. Ühelt poolt on tavasigarettide suitsetamine langustrendis, kuid teisalt kasvab hoogsalt e-sigarettide suitsetajate ja huuletubaka kasutajate arv.