Uuringud ja analüüsid
Siia on koondatud tervisevaldkonnas Tervisekassa tellimusel või osalusel läbi viidud uuringuid ja analüüse.
| Pealkiri | Lühikirjeldus | Materjalid |
|---|---|---|
| Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile | Uuringu eesmärk on mõõta Eesti elanike hinnanguid Eestis pakutavale arstiabile ning tervishoiukorraldusele. Uuringu abil saab on igal aastal ülevaate Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest | 2023, 2022, 2021, 2020, 2019, 2018, 2016, |
| Haigekassa usaldusväärsus ja kuvand | Uuringut on läbi viidud alates 2014. aastast. 2018. aastal uuringut uuendati ja selle laiem eesmärk on edaspidi koguda elanikkonna tagasisidet tervishoiusüsteemiga rahulolu ja ootuste osas, samuti koguda tagasisidet haigekassa tegevusele ja usaldusväärsusele ning hinnata inimeste tervisekirjaoskuse taset ja teadlikkust ravikindlustussüsteemist. Uuringut tehakse kord kvartalis. | 2018: IV kv |
| Lepingupartnerite rahulolu-uuringud | Uuringu eesmärgiks on mõõta partnerite rahulolu ja hinnanguid koostööle Eesti Haigekassaga ning võrrelda tulemusi varasemate uuringutega. Küsitleti partnereid üldarstiabi, eriarstiabi, hambaravi, apteekide ja hooldusravi valdkonnast. Uurimisalusteks teemadeks on hinnang partnerlussuhtele Eesti Haigekassaga üldiselt, täpsemad hinnangud koostöö erinevates valdkondades ningkoostööle haigekassa kontaktisikuga; haigekassa trükiste saamine ja nende vajalikkus; esinenud probleemid ja positiivsed kogemused jne. | 2013, 2012, 2010/2009, 2008, 2007, 2006, 2005/2004, 2003, 2002 |
| Rinnavähi alase teadlikkuse uuring | Uuring on läbi viidud 2020. aasta veebruarist aprilline OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis on põhjus, miks naised ei osale rinnavähi sõeluuringul. Uuringu sihtrühmaks olid 50-69 aastases Eesti naised. | 2020 |
| Pealkiri | Lühikirjeldus | Materjalid |
|---|---|---|
| Raviteekonnapõhine tasustamine ägeda isheemilise insuldi ravis - hinnang ja soovitused Eesti Haigekassale | Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsis Maailmapank Eesti Haigekassa poolt planeeritavat raviteekonnapõhist tasustamist ägeda isheemilise insuldi ravis. | 2020 |
| Maailmapanga projekt masinõppest | Projekti eesmärgiks on kasutada masinõppe võimalusi kõrge riskiga patsientide tuvastamiseks (perearstide nimistutes). Samuti leida erinevaid võimalusi masinõppe abil esmatasandi võimestamiseks. Projektis kasutas Maailmapank haigekassa raviarvete andmeid. | 2019 |
| Hiiumaa haigla näitel analüüs väikesaare haigla rahastamisest Eestis. Rahvusvaheline kogemus ja soovitused | Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis. |
|
| Soovitused erakorralise meditsiini osakondade rahastamismudeli edasiarendamiseks | Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis. | 2019 |
| Analüüs strateegilise ostmise arendamisest Eestis | Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsitakse Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakutakse välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis. Analüüs on jätkuks 2015.aastal alanud koostööle Maailmapangaga, mil vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel. | 2017. a materjalid: Inglise keeles: aruanne Konverentsi ettekanded |
| Ravi juhtimine: suurenenud ravivajadusega patsientide ravi koordineerimine Eestis | 2015. aastal alustasid Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts koostöös Maailmapangaga kõrge riskiga patsientidele suunatud ravi juhtimise mudeli väljatöötamist. Ravijuhtimise mudeli eesmärk on patsiendi kaasamine tema enda tervisega seotud küsimuste lahendamisse, samuti suurendada perearstiabi, eriarsti ja sotsiaalteenuste integreeritust. Ravijuhtimise pilootprojekti keskmes on perearst ja tema meeskond. kelle ülesandeks on pakkuda senisest paremini tuge oma nimistu kroonilistele haigetele nende terviseprobleemidega toime tulekul | Inglise keeles: aruanne Eesti keeles: aruanne Konverentsi ettekanded: |
| Krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel | Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs, milles vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel. Unikaalne uuring keskendub krooniliste haiguste ennetusele ja ravile pöörates erilist tähelepanu esmatasandi arstiabi rollile ja toimimisele ning erinevate elanikkona rühmade võrdse kohtlemisega seotud küsimustele. Uuringu tulemused põhinevad Eesti Haigekassa raviarvete andmete analüüsil ning tehtud intervjuudel ja fookusrühmade aruteludel, mis olid osa Eesti Haigekassa ja Maailmapanga Grupi ühise projekti tegevuskavast. | Maailmapanga uuringu materjalid 2015: Eesti keeles: aruanne, lühikokkuvõte, Inglisekeeles: aruanne, ettekanne, kvaliteedi aruanne, emori uuringud (fookusgrupi aruanne) & süvaintervjuu tulemused, metoodika käsiraamat Konverentsi ettekanded: WHO, Tamas Evetovits, Purchasing WHO, Tamas Evetovits, Sustainability WHO, Anne Johansen, Opportunities WHO, Taavi Lai, Anne Johansen. Conclusions WBG, Christoph Kurowski. Innovations |
| Pealkiri | Lühikirjeldus | Materjalid |
|---|---|---|
| Eesti üle 35-aastaste täiskasvanute suutervise seisukorra kaardistamine (2022) | Uuringu peamiseks eesmärgiks on registreerida Eesti täiskasvanud elanikkonna suutervise seisund, kaariese ja hambutuse levimus seotuna enesehinnangute ja suu röntgenoloogiliste uuringute tulemustega. Saadav info suutervise seisundist ja hügieeniharjumustest võialdab täpsemalt kavandada ja planeerida edaspidiseid suutervise edendamise projekte. | Raport |
| Digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamisraamistiku töötoad | Digitaalsed tervisetehnoloogiad on rakendused, programmid ja tarkvara, mida kasutatakse tervisesüsteemides ning mis võivad toimida eraldiseisvalt või olla kombineeritud muude lahenduste või toodetega. Need lahendused on leidnud kasutust erinevates tervisesüsteemi valdkondades, alustades inimeste heaolu ja elustiili toetamisest kuni keeruliste diagnostiliste- ja raviprotseduurideni. Selliste lahenduste hindamisega tegeleb kogu Euroopa. Käesoleva raporti eesmärk on töötada välja sobiv raamistik digilahenduste hindamiseks Eestis. | Raport |
| Emakakaelavähi sõeluuringu teekonnaprojekti raport (2021) | Teekonnaprojekti eesmärk on anda terviklik ülevaade võimalikest EKV sõeluuringu teekondadest, probleemidest ja võimalustest, mis toetavad ühiskonnas terviseteadlikkuse suurenemist. Raportis on kirjeldatud ja visualiseeritud praegune EKV sõeluuringu teekond. Välja on toodud võimalikud arengusuunad ja erinevad parendusvõimalused, millest edaspidiste tegevuste planeerimisel lähtuda. | Analüüs |
| Eelanalüüs „Kodulähedaste analüüside võimaldamine“ Autor Trinidad Wiseman OÜ | Eelanalüüs | |
| Juhtumianalüüs „Kaugteenuste näidisprojektide protsessi analüüs: I vaheraport“ Autor Tallinna Tehnikaülikool, E-meditsiini keskus | Juhtumianalüüs | |
| Kaugteenuste arendamine esmatasandil | Eelanalüüsi eesmärk on kaardistada kaugteenuste rakendamise võimalusi lahendamaks kitsaskohti Eesti esmatasandi meditsiinis. Töö raames tuuakse välja tänased probleemid, antakse ülevaade maailmas kasutusel olevatest kaugteenustest ja nende rahastamisest, kirjeldatakse perearstide- ja õdede seniseid kogemusi kaugteenuste pakkumisel ja jõutakse järeldusteni, kuidas valdkonna arendamisega jätkata. | Eelanalüüs |
| Juhtumianalüüs „Kaugvastuvõttude rakendamine eriolukorras“ | Haigekassa kogus eriolukorra ajal kaugvastuvõtu kohta tagasisidet nii patsientidelt kui tervishoiutöötajatelt. Poliitikauuringute keskus Praxis koondas ja analüüsis kogutud andmed, täiendas neid osapoolte intervjuude põhjal ning võrdles maailmakogemusega. Töö tulemusel sõnastati järeldused ja soovitused teenuse parendamiseks tavaolukorras. | Juhtumianalüüs |
Eelanalüüs: „Kliiniliste psühholoogide poolt läbiviidavad kaugteraapiad“ | Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugpsühhoteraapiale. Kaugpsühhoteraapia on teraapia, mis toimub kliinilise psühholoogi ja patsiendi vahel distantsilt turvalisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutades. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada psühhoteraapiat puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis. | Eelanalüüs |
Eelanalüüsid: "Logopeediliste teenuste kaugvastuvõtud"; „Kaugvastuvõtt logopeedias“ | Käesolevad eelanalüüsid keskenduvad telemeditsiini valdkonnast logopeedi kaugvastuvõtule. Logopeedi kaugvastuvõtt on vastuvõtt, mis toimub logopeedi ja patsiendi vahel distantsilt turvalisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutades. Tööde eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada logopeedi kaugvastuvõtte puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis. |
|
| Eelanalüüs: "Kaugfüsioteraapia rakendamine Eestis ja näited rahvusvahelisest praktikast" | Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugfüsioteraapiale. Kaugfüsioteraapia on kaugteenuste alaliik, mille käigus füsioteraapia teenust osutatakse olukorras, kus füsioterapeut ja patsient ei asu füüsiliselt samas kohas. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugfüsioteraapiat puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis. | Eelanalüüs |
| Eelanalüüs: "Kaugvastuvõttudest eriarstiabis – rahvusvaheline praktika ja näiteid Eestist" | Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugvastuvõttudele eriarstiabis. Selle all peetakse silmas konsultatsioone, mis toimuvad tervishoiutöötaja ning patsiendi vahel distantsilt erinevate telekommunikatsiooni vahendite vahendusel. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugvastuvõtte puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis. | Eelanalüüs |
| Eelanalüüs: "Kaugmonitooring. Teaduskirjanduse ülevaade, rahvusvaheline praktika ja näited Eestist" | Eelanalüüs keskendub kaugteenuste valdkonnast kaugmonitooringule. Kaugmonitooring ehk kaugjälgimine on patsiendi terviseseisundi jälgimine tervishoiuspetsialisti poolt distantsilt kasutades selleks turvalist IKT lahendust. Töö eesmärk on anda ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugmonitooringut puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis. | Eelanalüüs |
| Digitervise lahenduste tasustamist toetav raamistik ja ettepanekud | Tallinna Tehnikaülikooli koostatud töö eesmärk on luua Haigekassale digitervise lahenduste puhul tasustamismudeli valikut toetav raamistik ja ettepanekud digitervise lahenduste kasutuselevõttu soodustavate stiimulite loomiseks või suurendamiseks erinevates Haigekassa tasustamismudelites. Töö analüüsib digitervise lahendusi Haigekassa tasustamismudelite kontekstis ning teeb ettepanekud, kuidas toetada tasustamismudeli valikut erinevat tüüpi digitervise lahenduste puhul. | |
| Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus | Haigekassa teeb ettevalmistusi tervikliku raviteekonna ja patsiendi tulemuste keskse ehk väärtuspõhise tervishoiu lähenemise piloteerimiseks Eestis. Uue lähenemise eelduseks on erinevate osapoolte ühine arusaam insuldihaige patsiendi tänasest ja soovitud raviteekonnast ning olulisematest arendusvajadustest, millest ülevaate leiate raportist ja selle lisadest. Materjalid sisaldavad teenusedisaini kokkuvõtet ja sisendit patsiendikeskse ja tervikliku raviteekonna juhtprojektile | |
| 3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste tervisliku seisukorra kaardistamine | Uuringu peamisteks eesmärkideks on: • hinnata kaariese levikut 3-, 6- ja 12-aastaste laste seas; • määrata hügieeniindeksid ehk katu hulk hammastel; • uurida hambumusanomaaliate esinemissagedust; • hinnata kaarieseriski ehk kaariese arengut soodustava käitumise olemasolu. | 2019 |
| E-konsultatsiooni rakendumise barjäärianalüüs | Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta aprillis läbi üleriigilise internetiküsitluse Eesti perearstide, eriarstide ja haiglate juhatuse liikmete seas. Kvantitatiivuuringu eesmärgiks oli selgitada välja e-konsultatsiooni teenuse kasutamise peamised kitsaskohad perearstiabi, eriarstiabi ning eriarstiabi osutajate administratsiooni (juhatuse) hulgas ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid teenuse arendamiseks ja kasutamise suurendamiseks. Uuring annab ülevaate teenuse teadlikkusest, teenuse mittekasutamise peamistest põhjustest, e-konsultatsiooni ja selle osutajate info kättesaadavusest ja infoallikatest, teenuse rahastamise süsteemi toimimise arusaadavusest, tehnilistest takistustest teenuse rakendamiseks, olemasoleva süsteemi tugevustest ja nõrkustest ning ettepanekutest e-konsultatsiooni teenuse arendamiseks. | Barjäärianalüüs (2016) |
| Esmatasandi tervishoiu arengumudel lähima 10 aasta perspektiivis | TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koostatud analüüs esitab esmatasandi tervishoiu arengusuundade stsenaariumi. Haigekassa tellimusel valminud uuring kaardistab olemasoleva olukorra, esitab parima rahvusvahelise praktika ning analüüsib, mida ja millises ajalises perspektiivis on vajalik ja võimalik muuta, selleks et tagada kättesaadav kvaliteetne esmatasandi arsti- ja õendusabi, tõhus ennetustegevus ja krooniliste haigete jälgimine ning koostöö eri tasandite vahel. | Toimemudeli uuring (2016) |
| Esmatasandi vastutusala tervishoiusüsteemis: saatekirja nõude analüüs võrdlusriikides | Esmatasandi vastutusala ja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule pöördumise tingimused günekoloogilise ja psühhiaatrilise abi puhul ning traumade, tuberkuloosi, silmahaiguste, naha- või suguhaiguste ravis. Valitud riikides kasutatavate põhimõtete võrdlev analüüs. | RAKE analüüs (2015, est) RAKE analüüs (2015, eng)
|
| Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses | OECD tervisestatistika kogumik "Health at a Glance". | OECD raport: 2019 |
| Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos | PRAXIS viis 2014. aastal läbi uuringu, mille raames loodi ravikindlustuse tulude ja kulude prognoosimise mudel, mis võimaldaks hinnata nii pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust kui ka testida erinevate stsenaariumite mõju jätkusuutlikkusele. Tegemist on juhtimistööriistaga tervishoiu korraldajatele, kes saavad informeeritult analüüsida erinevate meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule. | |
| Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuring | 2009. aastal tellis haigekassa koos sotsiaalministeeriumiga Eesti tervisesektori rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsi, mis hindab tervisesüsteemi rahastamise korraldust riigi majandus- ja eelarvepoliitika taustal. Abi paluti Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO). Analüüs käsitleb nii ravikindlustust, riigieelarvest rahastatavaid teenuseid ning erasektori osalust, sh isikute omaosalust. 2009. aasta lõpuks valmis aruanne tervisesüsteemi rahastamise pikaajalisest jätkusuutlikkusest. | eesti keeles inglise keeles |
| Pealkiri | Lühikirjeldus | Materjalid |
|---|---|---|
| Tervisekassa efektiivsuse analüüs | 2023. aastal koostatud efektiivsuse analüüs on poliitikaanalüüsi „Tervishoiusüsteemi jätkusuutliku toimivuse tagamiseks 2024–2060 kuluvajaduse ja rahastamisvõimaluste detailanalüüs” jätkuks. Analüüsi eesmärk on anda ülevaade tervisesüsteemi efektiivsuse komponentidest ja hinnata, millised tegevusi on efektiivsuse suurendamiseks Eesti tervisesüsteemis (v.a. tervishoiuteenuse osutajate endi poolt) tehtud selleks, et tõsta süsteemi tõhusust ning tuua välja edasised arenguvajadused. Raporti koostamist koordineeris tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse töögrupp, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ning Tervisekassa eksperdid. Samuti kaasati analüüsi koostamisse kõik Tervisekassa teenusejuhid, kes andsid käesoleva töö valmimisse omapoolse väärtusliku panuse. | |
| Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos | PRAXIS viis 2014. aastal läbi uuringu, mille raames loodi ravikindlustuse tulude ja kulude prognoosimise mudel, mis võimaldaks hinnata nii pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust kui ka testida erinevate stsenaariumite mõju jätkusuutlikkusele. Tegemist on juhtimistööriistaga tervishoiu korraldajatele, kes saavad informeeritult analüüsida erinevate meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule. | |
| Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuring | 2009. aastal tellis haigekassa koos sotsiaalministeeriumiga Eesti tervisesektori rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsi, mis hindab tervisesüsteemi rahastamise korraldust riigi majandus- ja eelarvepoliitika taustal. Abi paluti Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO). Analüüs käsitleb nii ravikindlustust, riigieelarvest rahastatavaid teenuseid ning erasektori osalust, sh isikute omaosalust. 2009. aasta lõpuks valmis aruanne tervisesüsteemi rahastamise pikaajalisest jätkusuutlikkusest. | eesti keeles inglise keeles |