Uuringud ja analüüsid

Uuringu eesmärk on mõõta Eesti elanike hinnanguid Eestis pakutavale arstiabile ning tervishoiukorraldusele.  Uuringu abil saab on igal aastal ülevaate Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest

Uuringut on läbi viidud alates 2014. aastast. 2018. aastal uuringut uuendati ja selle laiem eesmärk on edaspidi koguda elanikkonna tagasisidet tervishoiusüsteemiga rahulolu ja ootuste osas, samuti koguda tagasisidet haigekassa tegevusele ja usaldusväärsusele ning hinnata inimeste tervisekirjaoskuse taset ja teadlikkust ravikindlustussüsteemist.

Uuringut tehakse kord kvartalis.

2022: I kv

2021: I kv, II kv, III kv

2020: I kv, II kv,  III kv

2019: I kv, II kv, III kv

2018: IV kv

2017: 02/05 09/ 10

2016: 02/05/09/10

2015: 03/ 05/ 08/ 10

2014: 08/ 10/

Lepingupartnerite
rahulolu-uuringud

Uuringu eesmärgiks on mõõta partnerite rahulolu ja hinnanguid koostööle Eesti Haigekassaga ning võrrelda tulemusi varasemate uuringutega. Küsitleti partnereid üldarstiabi, eriarstiabi, hambaravi, apteekide ja hooldusravi valdkonnast. Uurimisalusteks teemadeks on hinnang partnerlussuhtele Eesti Haigekassaga üldiselt, täpsemad hinnangud koostöö erinevates valdkondades ningkoostööle haigekassa kontaktisikuga; haigekassa trükiste saamine ja nende vajalikkus; esinenud probleemid ja positiivsed kogemused jne.

2013, 2012, 2010/2009, 2008, 2007, 2006, 2005/2004, 2003,  2002

Raviteekonnapõhine tasustamine ägeda isheemilise insuldi ravis - hinnang ja soovitused Eesti Haigekassale

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsis Maailmapank Eesti Haigekassa poolt planeeritavat raviteekonnapõhist tasustamist ägeda isheemilise insuldi ravis.

Hiiumaa haigla näitel analüüs väikesaare haigla rahastamisest Eestis. Rahvusvaheline kogemus ja soovitused

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis.

2019

Soovitused erakorralise meditsiini osakondade rahastamismudeli edasiarendamiseks

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis.

Analüüs strateegilise ostmise arendamisest Eestis

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsitakse Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakutakse välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis. Analüüs on jätkuks 2015.aastal alanud koostööle Maailmapangaga, mil vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel.

2017. a materjalid:

Inglise keeles: aruanne

Konverentsi ettekanded

• Maailmapank, Christoph Kurowski, Study Summary
• WHO, Tamas Evetovits, Coverage and Access
• EC, Loukianos Gatzoulis, EU Instruments
• SoM, Agris Koppel, lähiaja poliitilised suunad tervishoius
• Konverentsi kokkuvõte

Inglise keeles: aruanne

Eesti keeles: aruanne

Konverentsi ettekanded:

• Maailmapank, Christoph Kurowski, Marvin Plötz, Asaf Bitton Study Summary
• EPS, Diana Ingerainen, Esmatasandi arengud
• EPS, Elle-Mall Keevallik, Pilootprojekti kogemused
• Laagri Perearstikeskus, Evelyn Joost; Koostöö

Krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs, milles vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel.

Unikaalne uuring keskendub krooniliste haiguste ennetusele ja ravile pöörates erilist tähelepanu esmatasandi arstiabi rollile ja toimimisele ning erinevate elanikkona rühmade võrdse kohtlemisega seotud küsimustele. Uuringu tulemused põhinevad Eesti Haigekassa raviarvete andmete analüüsil ning  tehtud intervjuudel ja fookusrühmade aruteludel, mis olid osa Eesti Haigekassa ja Maailmapanga Grupi ühise projekti tegevuskavast.

Maailmapanga uuringu materjalid 2015:

Eesti keeles: aruanne, lühikokkuvõte, 

Inglisekeeles: aruanne, ettekanne, kvaliteedi aruanne, 

emori uuringud (fookusgrupi aruanne)  &

süvaintervjuudtulemused, metoodika käsiraamat

Konverensti ettekanded:

WHO, Tamas Evetovits, Purchasing

WHO, Tamas Evetovits, Sustainability

WHO, Anne Johansen, Opportunities

WHO, Taavi Lai, Anne Johansen. Conclusions

WHO, Taavi Lai. Interventions

WBG, Christoph Kurowski. Innovations

WBG, Christoph Kurowski. Study Summary

Konverentsi kokkuvõte, Tanel Ross

Digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamisraamistiku töötoad

Juhtumianalüüs „Kaugteenuste näidisprojektide protsessi analüüs: I vaheraport“ Autor Tallinna Tehnikaülikool, E-meditsiini keskus

Juhtumianalüüs „Kaugvastuvõttude rakendamine eriolukorras“

Haigekassa kogus eriolukorra ajal kaugvastuvõtu kohta tagasisidet nii patsientidelt kui tervishoiutöötajatelt. Poliitikauuringute keskus Praxis koondas ja analüüsis kogutud andmed, täiendas neid osapoolte intervjuude põhjal ning võrdles maailmakogemusega. Töö tulemusel sõnastati järeldused ja soovitused teenuse parendamiseks tavaolukorras.

Eelanalüüs: „Kliiniliste psühholoogide poolt läbiviidavad kaugteraapiad“

Eelanalüüsid: "Logopeediliste teenuste kaugvastuvõtud";

Eelanalüüs - EKLS

Eelanalüüs - ELU

Eelanalüüs: "Kaugvastuvõttudest eriarstiabis – rahvusvaheline praktika ja näiteid Eestist" 

Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugvastuvõttudele eriarstiabis. Selle all peetakse silmas konsultatsioone, mis toimuvad tervishoiutöötaja ning patsiendi vahel distantsilt erinevate telekommunikatsiooni vahendite vahendusel. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugvastuvõtte puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.

Eelanalüüs keskendub kaugteenuste valdkonnast kaugmonitooringule. Kaugmonitooring ehk kaugjälgimine on patsiendi terviseseisundi jälgimine tervishoiuspetsialisti poolt distantsilt kasutades selleks turvalist IKT lahendust. Töö eesmärk on anda ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugmonitooringut puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.

Tallinna Tehnikaülikooli koostatud töö eesmärk on luua Haigekassale digitervise lahenduste puhul tasustamismudeli valikut toetav raamistik ja ettepanekud digitervise lahenduste kasutuselevõttu soodustavate stiimulite loomiseks või suurendamiseks erinevates Haigekassa tasustamismudelites.

Töö analüüsib digitervise lahendusi Haigekassa tasustamismudelite kontekstis ning teeb ettepanekud, kuidas toetada tasustamismudeli valikut erinevat tüüpi digitervise lahenduste puhul.

Lühikokkuvõte

Täispikkuses analüüs

Haigekassa teeb ettevalmistusi tervikliku raviteekonna ja patsiendi tulemuste keskse ehk väärtuspõhise tervishoiu lähenemise piloteerimiseks Eestis. Uue lähenemise eelduseks on erinevate osapoolte ühine arusaam insuldihaige patsiendi tänasest ja soovitud raviteekonnast ning olulisematest arendusvajadustest, millest ülevaate leiate raportist ja selle lisadest. Materjalid sisaldavad teenusedisaini kokkuvõtet ja sisendit patsiendikeskse ja tervikliku raviteekonna juhtprojektile

Raport

Lisa 1, lisa 2

E-konsultatsiooni rakendumise barjäärianalüüs

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta aprillis läbi üleriigilise internetiküsitluse Eesti perearstide, eriarstide ja haiglate juhatuse liikmete seas. Kvantitatiivuuringu eesmärgiks oli selgitada välja e-konsultatsiooni teenuse kasutamise peamised kitsaskohad perearstiabi, eriarstiabi ning eriarstiabi osutajate administratsiooni (juhatuse) hulgas ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid teenuse arendamiseks ja kasutamise suurendamiseks. Uuring annab ülevaate teenuse teadlikkusest, teenuse mittekasutamise peamistest põhjustest, e-konsultatsiooni ja selle osutajate info kättesaadavusest ja infoallikatest, teenuse rahastamise süsteemi toimimise arusaadavusest, tehnilistest takistustest teenuse rakendamiseks, olemasoleva süsteemi tugevustest ja nõrkustest ning ettepanekutest e-konsultatsiooni teenuse arendamiseks.

Esmatasandi tervishoiu arengumudel lähima 10 aasta perspektiivis 

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koostatud analüüs esitab esmatasandi tervishoiu arengusuundade stsenaariumi. Haigekassa tellimusel valminud uuring kaardistab olemasoleva olukorra, esitab parima rahvusvahelise praktika ning analüüsib, mida ja millises ajalises perspektiivis on vajalik ja võimalik muuta, selleks et tagada kättesaadav kvaliteetne esmatasandi arsti- ja õendusabi, tõhus ennetustegevus ja krooniliste haigete jälgimine ning koostöö eri tasandite vahel.

Toimemudeli uuring (2016)

Esmatasandi vastutusala tervishoiusüsteemis: saatekirja nõude analüüs võrdlusriikides

Esmatasandi vastutusala ja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule pöördumise tingimused günekoloogilise ja psühhiaatrilise abi puhul ning traumade, tuberkuloosi, silmahaiguste, naha- või suguhaiguste ravis. Valitud riikides kasutatavate põhimõtete võrdlev analüüs.

RAKE analüüs (2015, est)

RAKE analüüs (2015, eng)

Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdluses

OECD raport: 2019

Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos

PRAXIS viis 2014. aastal läbi uuringu, mille raames loodi ravikindlustuse tulude ja kulude prognoosimise mudel, mis võimaldaks hinnata nii pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust kui ka testida erinevate stsenaariumite mõju jätkusuutlikkusele. Tegemist on juhtimistööriistaga tervishoiu korraldajatele, kes saavad informeeritult analüüsida erinevate meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule.

Uuringuaruanne ja mudeli tutvustus (2014)

Uuringuaruande lühiversioon (2014)
 

2009. aastal tellis haigekassa koos sotsiaalministeeriumiga Eesti tervisesektori rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsi, mis hindab tervisesüsteemi rahastamise korraldust riigi majandus- ja eelarvepoliitika taustal. 
Abi paluti Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO). Analüüs käsitleb nii ravikindlustust, riigieelarvest 
rahastatavaid teenuseid ning erasektori osalust, sh isikute omaosalust. 2009. aasta lõpuks valmis aruanne tervisesüsteemi rahastamise pikaajalisest jätkusuutlikkusest.