Reports and studies

QBS Need Asjustment Report

  1. The Quality Bonus System (QBS) scheme has provided performance bonuses to Estonian GPs since 2006. To date, bonuses have been allocated based on a score related to the proportion of a GP’s eligible patient population who receive a specific set of primary care services.
  2. However, health disparities across patient populations give rise to the concern that the current QBS scheme does not equally reward GP efforts. It is significantly easier for GPs serving a relatively young, healthy population to receive QBS rewards than their colleagues serving populations with a higher proportion of complex cases.
  3. To make the QBS scoring system fairer for all GPs, including those facing populations with high levels of need, we propose three data-driven adjustments to the QBS scoring system: a) Re-weighting the indicator scores based on the experience of the scheme to date b) Awarding proportional credit at the indicator level rather than using thresholds c) Adjusting coverage scores based on the patient need for each provider.
  4. These adjustments can be calculated using only the data that is already used for QBS, and this report includes an Excel spreadsheet with formulas for doing so.
  5. The system extends easily to include additional indicators on a temporary or permanent basis, such as for work related to COVID-19.
  6. We do not propose any specific system for assigning the financial incentives, but rather focus attention on easy-to-implement adjustments that could create a fairer scheme.

Revising Estonia’s Quality Bonus Scheme in Primary Care

The authors of this report are Ian Forde, Marvin Ploetz, Adrien Dozol and Iryna Postolovska. The support of Christoph Kurowski, Enis Baris and other managers at the World Bank Group is gratefully acknowledged.

Effective management of chronic conditions is Estonia’s most pressing health system challenge, alongside tackling socioeconomic and geographic inequities in health. Both challenges demand high-performing primary care. Although many measures of primary care performance in Estonia are good, there are signs of weakness. In particular, patient-centredness and care coordination could be improved to prevent unnecessary admission to hospital or attendance at hospital Emergency Departments. In order to address these challenges, the Estonian Health Insurance Fund and Estonian Society of Family Doctors launched a pay-for-performance scheme in 2006, the Quality Bonus Scheme. Specific aims of the QBS were to incentivize preventive care and management of chronic conditions. Nearly all Family Doctors in Estonia now participate in QBS. One in three, however, obtain low scores. Doctors generally perform well in the preventive care domain, but performance in the domain linked to care for chronic conditions is highly variable - with poor performance typically concentrated in Estonia’s southern counties. Performance in domain of additional professional competencies is uniformly low.

Estonia’s QBS differs in important respects from primary care P4P schemes in other countries. It has a more complex design than many schemes, rewarding relative improvement rather than absolute achievement, and is linked to a separate bonus scheme for Quality Management. QBS pays less (as a fraction of overall income) than several other schemes and feedback of results takes several months, slower than that seen in other countries. It also offers less opportunities to exempt patients from inclusion in the scheme, which may penalize Family Doctors who care for patients with unusually complex needs. The scheme also relies on claims data submitted by Family Doctors to EHIF for reimbursement. While this minimises administrative burden, it means that QBS is limited to measuring processes and activities. In contrast to primary care P4P schemes in other countries, key dimensions performance such as clinical outcomes or patient experience are not currently captured by QBS. Furthermore, most QBS incentives are directed to the individual Family Doctor. Primary care is increasingly team-based, however, meaning that there may be scope to consider wider use of group-level incentives within QBS.

Ten recommendations are made for modernizing QBS in light of Estonia’s priority health care needs; international experience and best practice in using pay-for-performance in primary care; and, concurrent reforms to Estonia’s primary care financing and service delivery model. Taking each of them forward will require close cooperation between EHIF and ESFD:

1. On-going revision of QBS indicators is recommended, dropping those which have high achievement or low disease burden
2. The dimensions of primary care performance captured by QBS should be expanded
3. Local elements should be developed
4. QBS should reward both improvement and absolute level target achievement
5. Consider wider application of practice-level incentives, to reflect team-base care
6. Use QBS to encourage group practice
7. Expand the criteria by which patients can be exempted from inclusion in QBS
8. Strengthen the incentives within QBS, both financial and non-financial
9. Shorten the feedback loop by which Family Doctors receive results
10. Finally, ensure that QBS is part of an overall strategy to strengthen primary care quality.


The State of Health Care Integration in Estonia

The report “The State of Health Care Integration in Estonia” summarizes an assessment of the state of health care integration in Estonia and its driving forces. In the absence of a widely accepted definition, this study defines health care integration as: i) the delivery of care in the appropriate care setting and ii) coordination and continuity of care across care settings. The study focuses on integration issues related to the prevention and treatment of chronic diseases, with particular attention to the role and functioning of primary care and equity issues. The findings of this analysis therefore do not provide a comprehensive assessment of quality within specific care settings (i.e., primary care, acute inpatient care, etc.), nor of overall health system performance. Yet, they constitute one of several inputs that may be relevant for future policy changes. These study findings are based on a quantitative analysis of health insurance claims data plus stakeholder interviews and focus group discussions as part of a joint research agenda between the Estonian Health Insurance Fund (the EHIF) and the World Bank Group (WBG).

The report was prepared by a team led by Christoph Kurowski. Team members were Amit Chandra, Elyssa Finkel, and Marvin Plötz.


Estonian care management program pilot

In 2015, the Estonian Health Insurance Fund signed a cooperation agreement with the WorldBank to continue analysis for the purposes of disease prevention, and improving access to health services; and the development of the health care system. One of the goals of stage II of the study is to develop a model that would help family physicians identify in their lists, the patients whom the implementation of the preventive, advisory and monitoring activities, would most benefit, a) patient's health and quality of life, b) at the same time supporting the optimal use of health insurance resources. Today, the WorldBank in cooperation with the Health Insurance Fund, and with the family physicians participating in the project, have developed an evidence-based model of risk patients and started piloting the model on 15 February 2017. The piloting of the model is planned in the practice of the family physicians participating in the WorldBank project. In total, the projects involve eleven family physicians from different regions of Estonia. The pilot project is scheduled to last six months, the final deadline being 31 August 2017. Developing the evidence-based model of risk patients is targeted especially for Estonian family physicians using international studies and international experience, linking it to the Estonian studies and experience. The aim of the model is to create a tool for primary health care workers (family physician and a family nurse) to identify better and manage the treatment process of chronically ill patients, integrating them with specialist medical care and social systems.

This is in order, through a monitoring system of chronically ill patients, to prevent as much as possible the exacerbation of the disease and thus to minimize hospitalization (including the importance of cooperation in primary and specialized medical care), thereby improving health outcomes, as well as to support mutual cooperation of social and health care systems.

In the first stage of the preparation of the pilot project (January - February 2017), a patient monitoring web environment was developed for family physicians. This means that important data for family physicians (consisting of the health indicators and the medical history of the risk patients, as well as of the reference to the patient's socio-economic background) is located in the online environment, where the family physician and the family nurse will have an overview of the health indicators of the so-called risk patients, and of the set treatment goals, based on planned activities, and can then monitor the implementation of the treatment plan.

The activities of the family physician and the family nurse include the following activities:

a) assessment of the risk patients’ needs and planning of treatment;

b) the coordination of health-related activities;

c) the coordination of the issues of social assistance (cooperation with a social worker).

In the course of the pilot project, family physicians may need to cooperate with hospitals in order to better monitor the course of the treatment of the patients on their list.

At the final stage, a project evaluation will be carried out in order to obtain feedback on the possible applicability of the project in all the family health organizations in Estonia.

What is Treatment Management?

Treatment Management is a means of improving the coordination of the treatment of the patients with complex and increased medical needs, both between the various levels of the health care, the social system, and between various providers of health care and social services. Treatment Management includes directional and preventive actions to a small portion of patients who are at high risk of health deterioration, or the risk of the increased use of health care services. Such actions may include, for example, patient monitoring after hospitalization, monitoring of referral to a medical specialist, and the results of the examinations; monitoring of the performance of the goals described in the family physicians’ quality system; ensuring the drug compatibility control and the usage; and monitoring of patients between scheduled appointments. Treatment Management is designed to address the needs of complicated patients in order to improve their health outcomes and reduce their need for more extensive health care services.  

Upon developing the evidence-based model of risk patients, targeted especially for Estonian family physicians, the Estonian Health Insurance Fund and the WorldBank used international studies and international experience, linking it to the Estonian studies and experience.

Why is Treatment Management necessary?

All over the world, those who have a difficult socio-economic background make up only a small part of primary care patients, whereas the disease burden and health care costs of the people with lower socio-economic backgrounds account for a disproportionately large percentage. Many of these patients have multiple chronic diseases at one time, and they are confronted with major socio-economic problems, and/or simultaneously, they also have behavioral health comorbidities. They are likely to consume many different medications, visit several different medical specialists, and/or have significant functional restrictions.  Such characteristics may make coordination of the patient’s care difficult for primary health care providers, but failure to do so could lead to serious problems including unnecessary deterioration of health, duplication of examinations, mutual conflicts of the medication prescribed for treatment, and treatment errors. Treatment Management programs have a great potential for the improvement of  treatment coordination and patient’s treatment outcomes, and these programs are increasingly used by many different national health care systems.

The objectives of this pilot project are:

a.     To assess the applicability of the risk patients’ Treatment Management model developed under the pilot project;

b.    To understand the impact of the pilot project on the Treatment Management processes, and on the treatment results of patients enrolled in the program;

c.     Based on the experience gained, to develop risk patients’ Treatment Management models and solutions that will function in Estonia, and their application.

The ultimate goal of the Treatment Management program is to improve the health outcomes of patients with chronic diseases and complex needs and to reduce their need for health care services.

Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabileUuringu eesmärk on mõõta Eesti elanike hinnanguid Eestis pakutavale arstiabile ning tervishoiukorraldusele.  Uuringu abil saab on igal aastal ülevaate Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest

2023, 202220212020201920182016



usaldusväärsus ja kuvand

Uuringut on läbi viidud alates 2014. aastast. 2018. aastal uuringut uuendati ja selle laiem eesmärk on edaspidi koguda elanikkonna tagasisidet tervishoiusüsteemiga rahulolu ja ootuste osas, samuti koguda tagasisidet haigekassa tegevusele ja usaldusväärsusele ning hinnata inimeste tervisekirjaoskuse taset ja teadlikkust ravikindlustussüsteemist.

Uuringut tehakse kord kvartalis.

2023: I kv, II kv, III kv

2022: I kv, III kv

2021: I kv, II kv, III kv

2020: I kv, II kvIII kv

2019: I kv, II kv, III kv

2018: IV kv

2017: 02/05 09/ 10

2016: 02/05/09/10

2015: 03050810

2014: 08/ 10/

Uuringu eesmärgiks on mõõta partnerite rahulolu ja hinnanguid koostööle Eesti Haigekassaga ning võrrelda tulemusi varasemate uuringutega. Küsitleti partnereid üldarstiabi, eriarstiabi, hambaravi, apteekide ja hooldusravi valdkonnast. Uurimisalusteks teemadeks on hinnang partnerlussuhtele Eesti Haigekassaga üldiselt, täpsemad hinnangud koostöö erinevates valdkondades ningkoostööle haigekassa kontaktisikuga; haigekassa trükiste saamine ja nende vajalikkus; esinenud probleemid ja positiivsed kogemused jne.201320122010/20092008200720062005/200420032002
Rinnavähi alase teadlikkuse uuringUuring on läbi viidud 2020. aasta veebruarist aprilline OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis on põhjus, miks naised ei osale rinnavähi sõeluuringul. Uuringu sihtrühmaks olid 50-69 aastases Eesti naised.2020

Raviteekonnapõhine tasustamine ägeda isheemilise insuldi ravis - hinnang ja soovitused Eesti HaigekassaleEesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsis Maailmapank Eesti Haigekassa poolt planeeritavat raviteekonnapõhist tasustamist ägeda isheemilise insuldi ravis.2020
Maailmapanga projekt masinõppestProjekti eesmärgiks on kasutada masinõppe võimalusi kõrge riskiga patsientide tuvastamiseks (perearstide nimistutes). Samuti leida erinevaid võimalusi masinõppe abil esmatasandi võimestamiseks. Projektis kasutas Maailmapank haigekassa raviarvete andmeid.2019
Hiiumaa haigla näitel analüüs väikesaare haigla rahastamisest Eestis. Rahvusvaheline kogemus ja soovitusedEesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis.



Soovitused erakorralise meditsiini osakondade rahastamismudeli edasiarendamiseksEesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruanne on jätkuks 2017. aasta analüüsile, millises Maailmapank analüüsis Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakkus välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis.2019
Analüüs strateegilise ostmise arendamisest EestisEesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös valminud aruandes analüüsitakse Eesti tervishoiuteenuste erinevaid rahastusmudeleid ja pakutakse välja valikud uute meetodite rakendamiseks lähi- ning keskpikas perspektiivis. Analüüs on jätkuks 2015.aastal alanud koostööle Maailmapangaga, mil vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel.

2017. a materjalid:

Inglise keeles: aruanne

Konverentsi ettekanded

Ravi juhtimine: suurenenud ravivajadusega patsientide ravi koordineerimine Eestis2015. aastal alustasid Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts koostöös Maailmapangaga kõrge riskiga patsientidele suunatud ravi juhtimise mudeli väljatöötamist. Ravijuhtimise mudeli eesmärk on patsiendi kaasamine tema enda tervisega seotud küsimuste lahendamisse, samuti suurendada perearstiabi, eriarsti ja sotsiaalteenuste integreeritust. Ravijuhtimise pilootprojekti keskmes on perearst ja tema meeskond. kelle ülesandeks on pakkuda senisest paremini tuge oma nimistu kroonilistele haigetele nende terviseprobleemidega toime tulekul

Inglise keeles: aruanne

Eesti keeles: aruanne

Konverentsi ettekanded:

Krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel

Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs, milles vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel.

Unikaalne uuring keskendub krooniliste haiguste ennetusele ja ravile pöörates erilist tähelepanu esmatasandi arstiabi rollile ja toimimisele ning erinevate elanikkona rühmade võrdse kohtlemisega seotud küsimustele. Uuringu tulemused põhinevad Eesti Haigekassa raviarvete andmete analüüsil ning  tehtud intervjuudel ja fookusrühmade aruteludel, mis olid osa Eesti Haigekassa ja Maailmapanga Grupi ühise projekti tegevuskavast.

Maailmapanga uuringu materjalid 2015:

Eesti keeles: aruannelühikokkuvõte

Inglisekeeles: aruanneettekannekvaliteedi aruanne

emori uuringud (fookusgrupi aruanne)  &

süvaintervjuudtulemusedmetoodika käsiraamat

Konverensti ettekanded:

WHO, Tamas Evetovits, Purchasing

WHO, Tamas Evetovits, Sustainability

WHO, Anne Johansen, Opportunities

WHO, Taavi Lai, Anne Johansen. Conclusions

WHO, Taavi Lai. Interventions

WBG, Christoph Kurowski. Innovations

WBG, Christoph Kurowski. Study Summary

Konverentsi kokkuvõte, Tanel Ross

Eesti üle 35-aastaste täiskasvanute suutervise seisukorra kaardistamine (2022)Uuringu peamiseks eesmärgiks on registreerida Eesti täiskasvanud elanikkonna suutervise seisund, kaariese ja hambutuse levimus seotuna enesehinnangute ja suu röntgenoloogiliste uuringute tulemustega. Saadav info suutervise seisundist ja hügieeniharjumustest võialdab täpsemalt kavandada ja planeerida edaspidiseid suutervise edendamise projekte.Raport
Digitaalsete tervisetehnoloogiate hindamisraamistiku töötoadDigitaalsed tervisetehnoloogiad on rakendused, programmid ja tarkvara, mida kasutatakse tervisesüsteemides ning mis võivad toimida eraldiseisvalt või olla kombineeritud muude lahenduste või toodetega. Need lahendused on leidnud kasutust erinevates tervisesüsteemi valdkondades, alustades inimeste heaolu ja elustiili toetamisest kuni keeruliste diagnostiliste- ja raviprotseduurideni. Selliste lahenduste hindamisega tegeleb kogu Euroopa. Käesoleva raporti eesmärk on töötada välja sobiv raamistik digilahenduste hindamiseks Eestis.Raport
Emakakaelavähi sõeluuringu teekonnaprojekti raport (2021)Teekonnaprojekti eesmärk on anda terviklik ülevaade võimalikest EKV sõeluuringu teekondadest, probleemidest ja võimalustest, mis toetavad ühiskonnas terviseteadlikkuse suurenemist. Raportis on kirjeldatud ja visualiseeritud praegune EKV sõeluuringu teekond. Välja on toodud võimalikud arengusuunad ja erinevad parendusvõimalused, millest edaspidiste tegevuste planeerimisel lähtuda.Analüüs
Eelanalüüs „Kodulähedaste analüüside võimaldamine“ Autor Trinidad Wiseman OÜ Eelanalüüs
Juhtumianalüüs „Kaugteenuste näidisprojektide protsessi analüüs: I vaheraport“ Autor Tallinna Tehnikaülikool, E-meditsiini keskus Juhtumianalüüs
Kaugteenuste arendamine esmatasandilEelanalüüsi eesmärk on kaardistada kaugteenuste rakendamise võimalusi lahendamaks kitsaskohti Eesti esmatasandi meditsiinis. Töö raames tuuakse välja tänased probleemid, antakse ülevaade maailmas kasutusel olevatest kaugteenustest ja nende rahastamisest, kirjeldatakse perearstide- ja õdede seniseid kogemusi kaugteenuste pakkumisel ja jõutakse järeldusteni, kuidas valdkonna arendamisega jätkata.Eelanalüüs
Juhtumianalüüs „Kaugvastuvõttude rakendamine eriolukorras“Haigekassa kogus eriolukorra ajal kaugvastuvõtu kohta tagasisidet nii patsientidelt kui tervishoiutöötajatelt. Poliitikauuringute keskus Praxis koondas ja analüüsis kogutud andmed, täiendas neid osapoolte intervjuude põhjal ning võrdles maailmakogemusega. Töö tulemusel sõnastati järeldused ja soovitused teenuse parendamiseks tavaolukorras.Juhtumianalüüs

Eelanalüüs: „Kliiniliste psühholoogide poolt läbiviidavad kaugteraapiad“

Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugpsühhoteraapiale. Kaugpsühhoteraapia on teraapia, mis toimub kliinilise psühholoogi ja patsiendi vahel distantsilt turvalisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutades. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada psühhoteraapiat puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.Eelanalüüs

Eelanalüüsid: "Logopeediliste teenuste kaugvastuvõtud";

„Kaugvastuvõtt logopeedias“

Käesolevad eelanalüüsid keskenduvad telemeditsiini valdkonnast logopeedi kaugvastuvõtule. Logopeedi kaugvastuvõtt on vastuvõtt, mis toimub logopeedi ja patsiendi vahel distantsilt turvalisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutades. Tööde eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada logopeedi kaugvastuvõtte puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.

Eelanalüüs - EKLS


Eelanalüüs - ELU

Eelanalüüs: "Kaugfüsioteraapia rakendamine Eestis ja näited rahvusvahelisest praktikast" Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugfüsioteraapiale. Kaugfüsioteraapia on kaugteenuste alaliik, mille käigus füsioteraapia teenust osutatakse olukorras, kus füsioterapeut ja patsient ei asu füüsiliselt samas kohas. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugfüsioteraapiat puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.Eelanalüüs
Eelanalüüs: "Kaugvastuvõttudest eriarstiabis – rahvusvaheline praktika ja näiteid Eestist" Käesolev eelanalüüs keskendub telemeditsiini valdkonnast kaugvastuvõttudele eriarstiabis. Selle all peetakse silmas konsultatsioone, mis toimuvad tervishoiutöötaja ning patsiendi vahel distantsilt erinevate telekommunikatsiooni vahendite vahendusel. Töö eesmärk on anda põgus ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugvastuvõtte puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.Eelanalüüs
Eelanalüüs: "Kaugmonitooring. Teaduskirjanduse ülevaade, rahvusvaheline praktika ja näited Eestist"Eelanalüüs keskendub kaugteenuste valdkonnast kaugmonitooringule. Kaugmonitooring ehk kaugjälgimine on patsiendi terviseseisundi jälgimine tervishoiuspetsialisti poolt distantsilt kasutades selleks turvalist IKT lahendust. Töö eesmärk on anda ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest, kaardistada kaugmonitooringut puudutav rahvusvaheline praktika ja kirjeldada olukorda Eesti kontekstis.Eelanalüüs
Digitervise lahenduste tasustamist toetav raamistik ja ettepanekud

Tallinna Tehnikaülikooli koostatud töö eesmärk on luua Haigekassale digitervise lahenduste puhul tasustamismudeli valikut toetav raamistik ja ettepanekud digitervise lahenduste kasutuselevõttu soodustavate stiimulite loomiseks või suurendamiseks erinevates Haigekassa tasustamismudelites.

Töö analüüsib digitervise lahendusi Haigekassa tasustamismudelite kontekstis ning teeb ettepanekud, kuidas toetada tasustamismudeli valikut erinevat tüüpi digitervise lahenduste puhul.


Täispikkuses analüüs

Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus
Haigekassa teeb ettevalmistusi tervikliku raviteekonna ja patsiendi tulemuste keskse ehk väärtuspõhise tervishoiu lähenemise piloteerimiseks Eestis. Uue lähenemise eelduseks on erinevate osapoolte ühine arusaam insuldihaige patsiendi tänasest ja soovitud raviteekonnast ning olulisematest arendusvajadustest, millest ülevaate leiate raportist ja selle lisadest. Materjalid sisaldavad teenusedisaini kokkuvõtet ja sisendit patsiendikeskse ja tervikliku raviteekonna juhtprojektile


Lisa 1, lisa 2

3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste tervisliku seisukorra kaardistamine Uuringu peamisteks eesmärkideks on:
• hinnata kaariese levikut 3-, 6- ja 12-aastaste laste seas;
• määrata hügieeniindeksid ehk katu hulk hammastel;
• uurida hambumusanomaaliate esinemissagedust;
• hinnata kaarieseriski ehk kaariese arengut soodustava käitumise olemasolu.
E-konsultatsiooni rakendumise barjäärianalüüsSotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta aprillis läbi üleriigilise internetiküsitluse Eesti perearstide, eriarstide ja haiglate juhatuse liikmete seas. Kvantitatiivuuringu eesmärgiks oli selgitada välja e-konsultatsiooni teenuse kasutamise peamised kitsaskohad perearstiabi, eriarstiabi ning eriarstiabi osutajate administratsiooni (juhatuse) hulgas ning sellest lähtuvalt teha ettepanekuid teenuse arendamiseks ja kasutamise suurendamiseks. Uuring annab ülevaate teenuse teadlikkusest, teenuse mittekasutamise peamistest põhjustest, e-konsultatsiooni ja selle osutajate info kättesaadavusest ja infoallikatest, teenuse rahastamise süsteemi toimimise arusaadavusest, tehnilistest takistustest teenuse rakendamiseks, olemasoleva süsteemi tugevustest ja nõrkustest ning ettepanekutest e-konsultatsiooni teenuse arendamiseks.Barjäärianalüüs (2016)
Esmatasandi tervishoiu arengumudel lähima 10 aasta perspektiivis TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koostatud analüüs esitab esmatasandi tervishoiu arengusuundade stsenaariumi. Haigekassa tellimusel valminud uuring kaardistab olemasoleva olukorra, esitab parima rahvusvahelise praktika ning analüüsib, mida ja millises ajalises perspektiivis on vajalik ja võimalik muuta, selleks et tagada kättesaadav kvaliteetne esmatasandi arsti- ja õendusabi, tõhus ennetustegevus ja krooniliste haigete jälgimine ning koostöö eri tasandite vahel.Toimemudeli uuring (2016)
Esmatasandi vastutusala tervishoiusüsteemis: saatekirja nõude analüüs võrdlusriikidesEsmatasandi vastutusala ja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule pöördumise tingimused günekoloogilise ja psühhiaatrilise abi puhul ning traumade, tuberkuloosi, silmahaiguste, naha- või suguhaiguste ravis. Valitud riikides kasutatavate põhimõtete võrdlev analüüs.

RAKE analüüs (2015, est)

RAKE analüüs (2015, eng)


Eesti tervishoiusüsteem rahvusvahelises võrdlusesOECD tervisestatistika kogumik "Health at a Glance".OECD raport: 2019

Tervisekassa efektiivsuse analüüs2023. aastal koostatud efektiivsuse analüüs on poliitikaanalüüsi „Tervishoiusüsteemi jätkusuutliku toimivuse tagamiseks 2024–2060 kuluvajaduse ja rahastamisvõimaluste detailanalüüs” jätkuks. Analüüsi eesmärk on anda ülevaade tervisesüsteemi efektiivsuse komponentidest ja hinnata, millised tegevusi on efektiivsuse suurendamiseks Eesti tervisesüsteemis (v.a. tervishoiuteenuse osutajate endi poolt) tehtud selleks, et tõsta süsteemi tõhusust ning tuua välja edasised arenguvajadused. Raporti koostamist koordineeris tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse töögrupp, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ning Tervisekassa eksperdid. Samuti kaasati analüüsi koostamisse kõik Tervisekassa teenusejuhid, kes andsid käesoleva töö valmimisse omapoolse väärtusliku panuse.
Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoosPRAXIS viis 2014. aastal läbi uuringu, mille raames loodi ravikindlustuse tulude ja kulude prognoosimise mudel, mis võimaldaks hinnata nii pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust kui ka testida erinevate stsenaariumite mõju jätkusuutlikkusele. Tegemist on juhtimistööriistaga tervishoiu korraldajatele, kes saavad informeeritult analüüsida erinevate meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule.

Uuringuaruanne ja mudeli tutvustus (2014)

Uuringuaruande lühiversioon (2014)

Tervisesüsteemi rahastamise 
jätkusuutlikkuse uuring
2009. aastal tellis haigekassa koos sotsiaalministeeriumiga Eesti tervisesektori rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsi, mis hindab tervisesüsteemi rahastamise korraldust riigi majandus- ja eelarvepoliitika taustal. 
Abi paluti Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO). Analüüs käsitleb nii ravikindlustust, riigieelarvest 
rahastatavaid teenuseid ning erasektori osalust, sh isikute omaosalust. 2009. aasta lõpuks valmis aruanne tervisesüsteemi rahastamise pikaajalisest jätkusuutlikkusest. 
eesti keeles
inglise keeles
Did you find what you were looking for?

Did you find what you were looking for?

If you have any questions, please write to our client service Thank you!