Tulemused
Tervisekassa jaoks on oluline tagada terviseteenuste pidev areng, et teenused vastaksid tervishoiuspetsialistide ja inimeste muutuvatele vajadustele nii kvaliteedi, kasutusmugavuse kui ka kulutõhususe poolest.
Kaugteenuste konkursi korraldamise oodatav kasu oli (1) suure kasupotentsiaaliga kaugteenusmudelite leidmine; (2) kaugteenuste mõjuhindamise praktika loomine; (3) kaugteenuste tasustamismudelite arendamine.
Neli toetust saanud projekti esitasid 2023. aastal mõju-uuringu tulemused ja konkursi hindamiskomisjon leidis, et kolme (Eelvisiit, OTT, OnKontakt) projekti uuringu tulemused ei ole veel piisavad, et teha tervishoiuteenuste loetelu komisjonile ettepanek lisada need teenused loetelusse ja hakata neid kogu Eestis rakendama. Vaja on täiendavaid uuringuid, et aru saada uute teenuste tervikmõjust.
Psoriaasi ravi kaugjälgimise projekti mõju-uuringu tulemused olid piisavad, et esitada psoriaasi projekt tervishoiuteenuste loetelu komisjonile otsustamiseks. 17.01.2024 toimunud komisjoni koosolekul otsustati, et uue teenuse lisamiseks põhipeatükki on vaja teha jätku-uuring, et koguda täiendavaid andmeid uue teenuse efektiivsuse kohta ja teha kuluefektiivsuse analüüs.
Kõikide uute kaugteenuste siht on pääseda tervishoiuteenuste loetellu, et saada püsiv rahastus. Kuigi pärast näidisprojektide konkurssi ühtegi uut teenust loetellu ei lisatud, siis kogunes tulemusi ja saavutusi, mida siin lehel jagame.
Huvi ja kasutus sihtrühma seas
Kõigi kaugteenuste konkursil osalenud näidisprojektide puhul oli üks oluline järeldus uute teenusmudelite kasutatavus ja huvi uute teenuste järele.
Näiteks projektis OnKontakt kasutas 85 patsienti Kaiku platvormi. Patsiendid ja tervishoiutöötajad hindasid platvormi kasutatavust kõrgelt ning 77% patsientidest vastas, et IT-lahendus aitas neil raviga seotud vaevustega iseseisvalt toime tulla. Keskmiselt vastas üks patsient Kaiku platvormil küsimustikele kuue kuu jooksul 20,7 korda ehk 3,5 korda kuus. Küsimustikele antud vastuste põhjal määrati raskusaste kokku 22 436-le ravimist tingitud kõrvaltoimele.
Projekti Eelvisiit lõpus pidas veerand patsientidest MinuDoc-i oma kõige sagedasemaks kanaliks perearstikeskusesse pöördumisel ja vähenes telefoni teel kontakti võtmine. Suuremat rolli hakkasid täitma pereõed. 2022. aastal pöördusid patsiendid MinuDoc-i kaudu 32 071 korda, sealhulgas täideti uue terviseprobleemi korral 10 441 sümptomiküsimustikku. See teeb ühe patsiendi kohta keskmiselt ühe pöördumise aastas ja 0,37 korral sümptomiküsimustiku täitmise.
Projektis OTT kasutas 168 patsienti uut digitaalset terviseplaani, et oma tervist jälgida. Kokku saatis 168 patsienti 13 kuu jooksul 755 sõnumit. Patsiendid said perearstikeskuse töötajalt vastuse keskmiselt 4 tunni ja 31 minuti pärast. Tänu kaugteenusele paranes sekkumisgrupi patsientide kliendikogemus ja uuringu lõpus saavutas sekkumisgrupis 43% rohkem patsiente endale eesmärgiks seatud vererõhuväärtuse kui kontrollgrupis. Tervelt 91% sekkumisgrupi patsientidest hindas uuringuperioodi lõpus, et terviseplaan aitab saavutada nende jaoks soovitud tulemit.
Psoriaasi ravi kaugjälgimise projektis kasutatud rakenduse kasutajamugavust hindasid kõrgelt nii patsiendid kui ka tervishoiutöötajad. Piisavalt patsiente (77,15%) kasutas kaugjälgimise lahendust, nii et tervishoiutöötajad võisid kaugjälgimise teel saadud info põhjal teha otsuseid ravi või suunamise kohta. Samuti oli kasutusaktiivsus piisav, et hinnata selle projekti teenusmudeli teostatavust ja mõju võrreldes tavaraviga. 87% kaasatud patsientidest väljendas rahulolu uue teenusega ja 85% soovitaks või pigem soovitaks teenust lähedastele. 68% projektis osalenud patsientidest väljendas soovi kaugjälgimisega jätkata – 70% olid jälgimisel ka pärast näidisprojekti jälgimisperioodi lõppu. Uuringus leiti, et patsientide valmisolekut kasutada kaugjälgimist võib mõjutada tervishoiutöötajate aktiivsus patsientide raviteekonnale kaasamisel, jooksval toetamisel ja julgustamisel, kuivõrd nimetatud soov ning vajadus tulid välja nii patsientide fookusrühmast ja tagasisidest kui ka kasutusaktiivsuse analüüsist seoses raviasutuse tööprotsessidega.
Teekond püsirahastuseni
Teekond püsirahastuseni on pikem, kui näidisprojektide konkurss esialgu eeldas. Digitaliseerimise kiire kasvu tõttu on erinevates riikides viimastel aastatel hoogustunud regulatsioonide väljatöötamine, mis võimaldaks digitaalseid tervisetehnoloogiaid ühtsetel alustel hinnata ja rahastada. Oma õigusraamistiku on loonud näiteks Saksamaa, Belgia ja Ühendkuningriik. Näidisprojektide konkursil saadud kogemus on alus Eestis sarnase raamistiku ja rahastamismudeli loomiseks, et suurendada uute teenusmudelite püsirahastuse saamise teekonna läbipaistvust ja luua selgust.
Konkursi käigus sai Tervisekassale selgeks, et digilahendusi sisaldavate teenuste puhul on enne tõenduspõhisuse ja majandusliku kasu hindamist vaja veenduda digilahenduse (1) efektiivsuses ja turvalisuses; (2) hinnata infoturbe ja andmekaitsega seotud aspekte; (3) läbi viia teostatavusuuring; (4) välja selgitada positiivne tervisekasu inimesele. Rahastamisotsuse tegemiseks on vaja digilahenduse mõju tõenduspõhiseid andmeid võrrelda senise praktikaga. Näidisprojektide kogemus näitas, et piisava tõenduse saamiseks ei piisa ainult ühest uuringust. Joonisel on välja toodud erinevad etapid. Tegu on juhisega, mitte lõpliku materjaliga. Kõik abimaterjalid leiad siit lehelt.
Innovatsioonitoetus
Uute tervishoiu teenusmudelite loomiseks ei piisa ühekordsetest konkurssidest, vaid vaja on püsivaid meetmeid. Tervisekassa innovatsioonitoetus on püsiv meede, mis kasvas välja näidisprojektide konkursi kogemustest. Innovatsioonitoetuse abil on võimalik uute teenuste mõju uurida ja tõendada uue teenuse paremust, et teha häid otsuseid raviraha kasutamisel. Mõju-uuringute toetamise eesmärk on saada usaldusväärset teavet uute teenuste rakendamise efektiivsuse, kulutõhususe ja kasutusmugavuse kohta võrreldes senise parima praktikaga. Rohkem infot leiad siit.
Mõju-uuringud
Uute (digi)teenusmudelite mõju uurimine on valdkonnana veel välja kujunemas. Rahvusvaheliselt ei ole tervishoiutehnoloogiate uurimiseks ühtseid standardeid, mille alusel kõige paremini uue lahenduse mõju mõõta. Digilahendused on tooted, mis on pidevas muutumises ja sõltuvad väga palju lõppkasutajast. Näiteks on võimalik tarkvara pidevalt muuta nii kliinilise toimivuse kui ka huvirühmade sisendi alusel. Samuti saab pidevalt sekkumist kohandada vastavalt indiviidi vajadustele ja muutuvatele oludele. Digilahenduste paindlikkuse tõttu on aga väga raske mõõta nende kliinilist mõju ja efektiivsust.
Tervishoius on kuldstandard kliiniline randomiseeritud uuring, aga sellise uuringu ülesehitusega võib digilahendusi sisaldavatel teenusmudelitel olla oma eripärade tõttu keeruline oma väärtust näidata. Tervisekassa püsirahastuse saamiseks on oluline veenduda, et inimene saab parimat võimalikku ravi, arvestades ravi tõenduspõhisust, meditsiinilist efektiivsust ja kulutõhusust. Seniks, kuni ei ole konkreetseid kokkuleppeid ja häid näiteid digilahenduste uuringute läbiviimisest, siis juhindume ka digilahenduste uuringute puhul randomiseeritud kliinilise uuringu heast tavast.
Näidisprojektide mõju-uuringute disainimisel lähtuti Inglismaal välja töötatud ja kasutusel olevale NICE’i raamistikule. Konkursi kogemus näitas, et tegu on hea abimaterjaliga, et teha esimesi teostatavusuuringuid, aga püsirahastuse saamiseks ei piisa ainult ühest uuringust. Kindlama tõendusmaterjali saamiseks on vaja teha rohkem uuringuid.
Joonisel on välja toodud erinevad etapid. Tegu on juhisega, mitte lõpliku materjaliga. Kõik abimaterjalid leiad siit lehelt.
Tasustamismudelite katsetamine
Uued lahendused vajavad ka uusi viise rahastamiseks. Eesti tervishoiuteenuste rahastus on suuresti vastuvõtupõhine ja ei toeta kõige paremini integreeritud patsiendikäsitlust.
Näidisprojektide raames katsetati integreeritud tasustamismudeleid. See tähendab, et tasustamisel seoti omavahel tehnoloogiline komponent ja tervishoiutöötaja tööaeg, mitte ei lähtutud tehtud vastuvõttude arvust. Lisaks katsetati konkursil ka patsiendi tervise- ja kogemusnäitajatega seotud tulemustasu, mis tähendas, et tulemustasu maksmisel lähtuti sekkumiste lõpptulemusest ja mõjust patsiendile, mitte tehtud protseduuride arvust. Tegu on oluliste katsetusega, kuna selliste tasustamismudelite kasutamisel teevad tervishoiuteenuste osutajad tihedamat koostööd ja nad on motiveeritud tegema organisatoorseid ümberkorraldusi, sh e-teenuste kvaliteedisüsteemis ja koolitustes, et tagada patsiendile abi tema jaoks parimal viisil.
Kliinilise assistendi ja raviplaani koostamise rahastamine tervishoiuteenuste loetelu kaudu
Näidisprojektides katsetatud tasumudelid sisaldasid lisaks digilahendustele ka tervishoiutöötajate uute rollide ja tegevuste tasustamist, mis on osaliselt tervishoiuteenuste loetellu lisatud ehk neid rahastatakse püsivalt kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele.
Eelvisiidi projekti üks oluline osa oli kliiniline assistent/terviseanalüütik, kes toetas perearstikeskuste tööd pöördumiste lahendamisel ja haldamisel. Alates 01.07.2023 on tervishoiuteenuse loetelusse lisatud esmatasandi kliinilise assistendi tasustamine, mis võimaldab esmatasandile tuua lisatööjõudu, et suureneva koormuse juures arstiabi pakkuda. Perearstil on võimalik keskenduda arstitööle ja meeskond tema ümber toetab haldus- ja tugitegevustega.
Proaktiivse terviseteekonna digidisaineri projekti teenuse üks osa oli raviplaani koostamine patsiendile. Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostas motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldas patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll oli võimestada patsiente oma tervisega tegelema. Raviplaani koostamist rahastatakse samuti alates 01.07.2023 tervishoiuteenuse loetelu kaudu.
Perearstiabi digiteenindusplatvormid
Näidisprojektide konkursist kasvas välja perearstiabi digiteenindusplatvormide projekt. Selle eesmärk on toetada perearste digiteenindusplatvormide kasutuselevõtus, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik perearstikeskusesse pöörduda digiteenindusplatvormi kaudu. Tervisekassa seab digiteenindusplatvormidele konkreetsed nõuded, hindab nõuetele vastavust ja tasustab nõuetele vastavaid digiteenindusplatvorme tervishoiuteenuste loetelu kaudu. Perearstid saavad ise valida nõuetele vastavate digiplatvormide seast endale sobivaima.
Rohkem saab lugeda siit.
Koostöö
Tervishoius saab edukas innovatsioon toimuda ainult avatud koostöös teiste süsteemi osapooltega. Ravikindlustusasutused on tavapäraselt innovatsioonist ja ettevõtlusest kaugel seisnud ja Tervisekassa on näidisprojektide korraldamise ja juhtimisega võtnud endale uue rolli. Näidisprojektide konkurss ühendas Tervisekassa juhtimisel omavahel algusest peale erinevad osapooled – tervishoiuteenuse osutajad, teaduse, ettevõtluse, ravikindlustuse, poliitikakujundajad.
Paremini integreeritud tervishoiuteenused on tulevikus hädavajalikud ning uute rollide tekkimisel ja võtmisel on oluline, et kommunikeeritakse läbipaistvalt ja arusaadavalt, kuhu panustatakse ja missuguseid rolle võetakse.
27. märtsil 2024 toimus Erinevate Tubade Klubis konkursi tulemusi tutvustanud üritus, kus projektimeeskonnad jagasid infot tehtud töödest, tulemusi ja õppetunde. Siit leiad ürituse ettekannete salvestused.
Videod:
Tervitussõnad – Karl-Henrik Peterson, Tervisekassa
Näidisprojektide konkursi protsessi analüüsi tulemused - Maarja-Liis Elland, TalTech
OnKontakt - vähipatsiendi e-tugi – Dr. Helis Pokker, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja
Eelvisiit – Heidi Ait, Terviseagentuur OÜ
Psoriaasi patsiendi terviklik jälgimine raviteekonnal ja haiguse ägenemiste ennetamine – Priit Kruus, Dermtest OÜ
Proaktiivne terviseteekonna digidisainer – Dr. Diana Ingerainen, Järveotsa Perearstikeskus OÜ
Tervisekassa tagasivaade konkursi tulemustele ja saavutustele – Jaarika Järviste, Tervisekassa
Päeva kokkuvõttev diskussioon „Kuidas saada kindlus, et senise sekkumise asendamine uuega meile ka parema tulemuse toob?“- Jaarika Järviste (Tervisekassa), Priit Kruus (OÜ Dermtest), Peeter Ross (TalTech), Katrin Kaarna (Tartu Ülikooli Kliinikum), Nele Labi (Sotsiaalministeerium)
Modereeris Liis Kruus (Tervisekassa)
Näidisprojektide konkursi analüüs kutsuti ellu paralleelselt konkursi tegevustega, et konkurssi kirjeldada, jäädvustada selle käigus omandatud kogemusi ja õppetunde ning hinnata konkursi tulemuslikkust püstitatud eesmärkide täitmisel. Analüüs jaotub kolmeks etapiks. Esimene neist keskendus konkursi ellukutsumisele ning selle esimesele poolaastale, mille ajal sõeluti välja konkursi järgmistesse voorudesse pääsenud projektid. Teises etapis käsitleti perioodi, kui valituks osutunud projektid tegid ettevalmistusi piloteerimiseks. Kolmas etapp kirjeldab kaugteenusmudelite piloteerimist, mõju hindamist ja konkursi tulemusi.
„Kaugteenuste näidisprojektide protsessi analüüs: Lõppraport" valmis Tallinna
Tehnikaülikooli ja Tervisekassa vahel sõlmitud hankelepingu raames. Lõppraport, mis koondab analüüsi vaheetappide olulisemaid järeldusi ja soovitusi, on leitav siit.