Arstiabi Euroopas töötajale
Kui Tervisekassas kindlustatud inimene töötab Eesti tööandja heaks mõnes teises Euroopa riigis või viibib seal üle kuue kuu kestvas töölähetuses, siis jääb tema kindlustajariigiks siiski Eesti. See tähendab, et teises riigis elades hakkab ta saama seal igasugust arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile tema ravikulude eest.
Välisriigis arstiabi saamiseks peab inimene või tema tööandja taotlema tõendi S1, olenevalt sellest, kas tegu on piirialatöötaja, Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi lähetatud töötaja või mitmes riigis töötajaga. Samuti saab inimene taotleda S1 vormi Ühendkuningriiki elama asudes.
- Piirialatöötaja – Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes töötab Eestis, kuid kes naaseb oma Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis või Ühendkuningriigis asuvasse elukohariiki vähemalt üks kord nädalas.
- Lähetatud töötaja – Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes saadetakse pikaajalisse lähetusse (üle kuue kuu) teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki.
- Mitmes riigis töötaja – Eestis kindlustatud inimene, kes töötab Eesti tööandja heaks kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis või Ühendkuningriigis kuid kes ei tööta elukohariigis.
Tõendi S1 saamiseks tuleb inimesel või tema tööandjal esitada Tervisekassale avaldus, mille blanketid leiab Tervisekassa kodulehelt.
Nende tõenditega on töötajal ja vajadusel ka tema pereliikmetel võimalik saada arstiabi teises riigis viibides võrdselt selles riigis elavate inimestega.
Tervisekassa liitus 2019. aastal ühena esimestest liikmesriikidest sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise infosüsteemiga (EESSI). EESSI aitab sotsiaalkindlustusasutustel kogu ELis vahetada kiiremini ja turvalisemalt teavet kohaldatavate õigusaktide, haiguste, kutsehaiguste ja tööõnnetuste kohta, nagu on nõutud ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjades. Rohkem infot EESSi kohta on võimalik lugeda Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Lähetatud töötaja
Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad
Lähetatud töötaja on Eesti tööandja poolt kindlustatud inimene, kes saadetakse pikaajalisse lähetusse (üle kuue kuu) teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi. Samuti saab inimene taotleda S1 vormi Ühendkuningriiki elama asudes.
Eestist teise Euroopa riiki lähetatud töötajad peab tööandja eelnevalt registreerima sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet väljastab iga töötaja kohta tõendi A1 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Töötaja pikaajaliste lähetuste korral, mis kestavad kauem kui kuus kuud, saab töötaja ise või tema tööandja taotleda Tervisekassast tõendi S1 – avalduse blanketid.
See tõend annab töötajale õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi ja pärast tõendi registreerimist on lähetatud töötajal õigus saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt kohe vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel). Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik – Eesti.
Näide: töötaja lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle – tema kindlustajariigiks jääb Eesti, kuna inimese tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab Prantsusmaale Eesti.
Tõend S1 saadetakse avalduses näidatud aadressile. Alla kuue kuu kestva lähetuse puhul tõendit S1 ei väljastata. Sellisel juhul peaks lähetatu tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (omaosalustasud tuleb endal maksta). Ka tõendi S1 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.
Pereliikmed
Kui pikaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa enda ülalpeetavad pereliikmed siis on eespool nimetatud pereliikmetel õigus tõendile S1. Uue elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks ning kellel on õigus hüvitistele. Teise riigi pädev asutus otsustab, kas ta registreerib pereliikmele väljastatud tõendi S1 või mitte. Tõendit S1 taotleb iga isik endale ja oma pereliikmele eraldi. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile samadel tingimustel sealsete kindlustatutega.
Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?
Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Teistest Euroopa riikidest Eestisse lähetatud töötajad (tõend S1)
Eestisse pikemaks ajaks tööle lähetatud inimestel, kes elavad siin elamisõiguse alusel, on õigus saada Eestis igasugust arstiabi võrdselt Tervisekassas kindlustatutega juhul, kui neil on kaasas oma koduriigist väljastatud tõend S1.
Tõend S1 tuleb Tervisekassas registreerida. Selleks tuleb tõend tuua või saata postiga Tervisekassa klienditeenindusbüroosse. Tõendite juurde palume lisada täidetud avalduse " Avaldus teises EL-i liikmesriigis kindlustatud isiku ja/või tema pereliikmete registreerimiseks".
Pereliikmed
Eesti seadusandluse kohaselt loetakse pereliikmeks, kes saavad koos lähetatud töötajaga Eestis ravikindlustuse:
- alla 19-aastased lapsed;
- ühte alla 8-aastast või kolme alla 16-aastast last kasvatav mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaaslane;
- abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on pensionieani vähem kui 5 aastat.
Kui tõend S1 on registreeritud ning ravikindlustus kehtiv, teavitatakse inimest sellest kirjalikult. Eestis arsti juures käies tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti, millel on Eesti isikukood. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastab inimesele tema kindlustajariik ja kaardi alusel saab ta vajaminevat arstiabi teises Euroopa riigis, kuhu ta ei ole tõendiga S1 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.
Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?
Töövõimetushüvitist jääb maksma inimese koduriik ehk riik, mis on väljastanud tõendi S1.
Töötaja alalise elukohaga teises EL liikmesriigis
Piirialatöötaja
Piirialatöötaja on inimene, kes töötab või tegutseb FIE-na ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis või Ühendkuningriigis ja elab mõnes teises eelnimetatud riigis, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas.
Selleks, et piirialatöötaja saaks Eestist tõendi S1, tuleb esitada Tervisekassale avaldus. Avalduse menetlemisel võib Tervisekassa üksikasjade väljaselgitamiseks küsida inimese töölepingu koopiat, piletite koopiaid vms, mis võib tõendada tema iganädalast piiriületust.
Näiteks kui inimene töötab Eestis, kuid vähemalt korra nädalas sõidab Soome oma pere juurde, siis jääb tema kindlustajariigiks Eesti, kuna ta tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse.
Tervisekassa väljastatud tõend S1 annab inimesele õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et piirialatöötajal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel sealsete kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).
Tõendi S1 omanikel on võimalik taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaarti. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.
Pereliikmed
Kui piirialatöötajaga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.
Kes maksab piirialatöötajale töövõimetushüvitist?
Piirialatöötaja, kes töötab Eestis, kuid elab teises liikmesriigis, kuulub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ja tema kindlustajariik on Eesti. Sellest tulenevalt maksab haigus- ja sünnitushüvitist piirialatöötajale Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem, kes elab teises Euroopa riigis
Inimesel, kel on Eesti tööandjaga sõlmitud tööleping, kuid kes viibib alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja kes on perekondlikel põhjustel alaliselt asunud elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki on võimalik taotleda Tervisekassast tõend S1. Selleks tuleb saata Eesti Tervisekassale avaldus.
Näide: Annal on sõlmitud tööleping Eesti tööandjaga. Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust jääb Anna lapsehoolduspuhkusele ja kolib alaliselt elama oma lapse isa juurde, kes töötab Prantsusmaal. Selleks, et saada Tervisekassast tõend S1, peab Anna alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel olema teises EL-i liikmesriigis ja tema ravikindlustus tööandja poolt peatatud.
Tervisekassa väljastatud tõend S1 annab Annale õiguse registreerida end elukohariigi ehk selle näite puhul Prantsusmaa ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et tal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel elukohariigi kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).
Tõendi S1omanikel on võimalik taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.
Pereliikmed
Kui inimesega elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.
Töötaja ja pereliikmed eri riikides
Eestis elava ja töötava isiku pereliikmed, kes elavad teises EL liikmesriigis
Kui inimene asub elama ja tööle Eestisse (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma Eestisse ning ta saab siin töötajana ravikindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad elama mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki, kus neil puudub ravikindlustus, siis saab töötaja oma pereliikmete jaoks taotleda Tervisekassast tõendit S1.
Selleks, et pereliikmed saaksid oma elukohariigis tõendi S1 alusel ravikindlustuse, tuleb toimida järgmiselt:
- Töötaja esitab Eesti Tervisekassale avalduse tõendi S1 saamiseks. Igale pereliikmele esitatakse eraldi avaldus tõendi S1 saamiseks.
- Pärast kindlustuse ja elukohaandmete kontrollimist edastab Tervisekassa tõendid töötaja pereliikmetele ning viimased peaksid tõendid registreerima oma koduriigi ravikindlustusasutuses.
- Euroopa ravikindlustuskaardi saavad Tervisekassalt tõendi S1 saanud pereliikmed Tervisekassast. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavate hüvitiste ja kaardi tellimise kohta saab lähemalt lugeda meie kodulehelt.
- Pawel, kes on pärit Poolast ja kelle pere jäi sinna elama, asus tööle Eestis ning tal on siin ka ravikindlustus. Tema abikaasa, Marta, elab Poolas, kuid ei tööta seal. Juhul kui Pawel töötaks Poolas, oleks Martal seal õigus ravikindlustusele. Sellest tulenevalt on Martal õigus vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 saada Poolas ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava inimese ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Pawel pöörduma Tervisekassa poole ja taotlema tõendit S1. Tõend S1edastatakse Martale, kes peab sellega pöörduma Poola ravikindlustusasutuse poole, kes registreerib tõendi. Kui Marta soovib minna reisima mõnda teise EL-i liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Marta kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi, mille ta saab tellida Tervisekassast.
Kui inimene läheb tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki (tema sotsiaalmaks hakkab laekuma teise riiki ja ta saab teise riigi kindlustuse), kuid tema ülalpeetavad pereliikmed jäävad Eestisse, siis saavad pereliikmed Tervisekassas kindlustuse pärast uue töökohariigi väljastatud tõendi registreerimist. Selleks peab töötaja oma töökohariigi pädevalt asutuselt taotlema Eestisse jäänud pereliikmete jaoks tõendi S1, mis tuleb saata registreerimiseks Tervisekassasse. Pärast tõendi registreerimist saavad pereliikmed ravikindlustuse. Tervisekassa saadab pereliikmetele ka sellekohase teate.
Ülalpeetavaks pereliikmeks on ravikindlustusseaduse mõistes järgmised inimesed:
- kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani vähem kui 5 aastat;
- kindlustatud inimese ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni I klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle abikaasa või registreeritud elukaaslane on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kindlustatu.
Euroopa ravikindlustuskaardi saavad vormi S1 alusel kindlustatud inimesed asutuselt, kus töötav inimene kindlustatud on. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saadavatest hüvitistest saab lähemalt lugeda meie kodulehelt.
Näidis
Toomas asus tööle Soomes ja tal on seal ka ravikindlustus. Tema abikaasa, Maarika, elab Eestis. Maarika ei tööta, vaid kasvatab nende viieaastast last. Seetõttu on Maarikal õigus vastavalt Euroopa Liidus kehtivale määrusele 883/2004 saada Soomes ravikindlustus Euroopa Liidu liikmesriigis töötava inimese ülalpeetava abikaasana. Selleks peab Toomas pöörduma Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitose (edaspidi KELA) poole ja taotlema sealt tõenditi S1. Tõend S1 tuleb koos Tervisekassa kodulehel oleva avaldusega edastada Tervisekassale.
Tervisekassa registreerib tõendi ja teavitab Toomast sellest kirjalikult. Kui Maarika soovib minna reisima mõnda teise EL-i liikmesriiki, siis selleks, et tõendada oma õigust saada seal viibimise jooksul vajaminevat arstiabi, peab Maarika kaasa võtma Euroopa ravikindlustuskaardi. Selle saab Maarika tellida KELA-st.
Arstliku läbivaatuse vastus
Kui Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustus asutus hakkab Eestis vajaminevat ravi saanud või plaanilisel ravil viibinud patsiendile haigushüvitist välja maksma, võib asutus vajada lisainfot.
Arstliku läbivaatuse vastuse saamiseks peab patsient:
- Palume teda Eestis ravinud arstil täita Arstliku läbivaatuse vastus, mille leiab siit.
Arstil tuleb dokument välja printida, allkirjastada ning anda patsiendi kätte. Patsient pöördub ise antud dokumendiga oma tööandja või oma kindlustajariigi hüvitist maksva asutuse poole.
- Arstliku läbivaatuse vastusel, peab arst ära täitma nõutud väljad. Arstliku läbivaatuse vastus täitmise juhend on leitav siit.
- Juhul kui patsient soovib, et Tervisekassa edastab andmed elektrooniliselt kindlustajariigi hüvitist maksvale asutusele, toob ta avalduse koos originaaldokumentidega Tervisekassa klienditeenindusse või saadab selle posti teel.
Välisriigis väljastatud töövõimetusleht
Tervisekassa maksab Eestis ravikindlustatud inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.
Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab sinna tööandja tõendi.
Tervisekassas on igal kindlustatul hüvitise saamiseks ainult üks arvelduskonto, mida saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või klienditelefonil. Kõik ülekanded tehakse viimati esitatud arvelduskontole.
Tervisekassa nõudmisel tuleb välisriigi arsti väljastatud tõendile lisada vandetõlgi kinnitatud tõlge eesti keelde. Tõendi tõlkimise kulud kannab kindlustatu.
Kindlustusperioodide tõendamine - vorm E104
Vorm E104 väljastatakse inimesele avalduse alusel.
- Avaldusega saab taotleda Tervisekassas kehtivate kindlustusperioodide tõendit.
- Avaldusega saab taotleda Tervisekassas lõppenud kindlustusperioodide tõendit.
Tähelepanu!
Avalduse esitamisel saab Tervisekassalt taotleda kindlustuste lõpetamist. Kindlustuse lõpetamine ühes riigis on vajalik, et kindlustus saaks alata teises. Inimesel võib olla ainult üks kindlustajariik.
Tervisekassa lõpetab järgnevatel alustel kindlustusi:
- laps
- pensionär
- ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane
- rase
- välisriigi üliõpilane
Tervisekassa ei lõpeta muul alusel kindlustusi (nt töötaja, lapsehooldustasu saav inimene). Sellisel juhul peab inimene pöörduma kõigepealt selle asutuse poole, kes on ta kindlustanud ja taotlema sealt oma kindlustuse lõpetamist. Nt töötaja tööandja, puudega isiku hooldaja kohaliku omavalitsuse ja lapsehooldustasu saav inimene sotsiaalkindlustusameti poole.
Avaldus tuleb saata või viia klienditeenindusbüroosse, kus sellele märgitud inimeste ravikindlustus vajadusel lõpetatakse. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele tuleb teise Euroopa riiki elama asumise korral oma uuest elukohast teavitada ka rahvastikuregistrit.
Tervisekassa ei saa ülaltoodud ravikindlustusi lõpetada enne, kui vastavasisuline märge on rahvastikuregistris olemas!
Klienditeenindusbüroo saadab vormi E104 avalduses märgitud aadressile.
Oma ravikindlustuse kehtivust saad kontrollida, helistades Tervisekassa klienditelefonile 669 6630 (E, T 8.30-16.30; K, N, R 8.30-14.00).
Avaldus vormikohase tõendi E104 saamiseks.
