Viirushooaeg peegeldub töövõimetuslehtede numbrites
Sügis- ja talvekuud on traditsiooniliselt viirushaiguste, sealhulgas gripi kõrghooaeg. Ka tänavu näitavad töövõimetuslehtede väljastamise numbrid, et haigestumine on tõusuteel. Võrreldes eelmise aasta sügis-talvise perioodiga on aga selge erinevus – gripp sai sel aastal hoo sisse märksa varem.
2024/2025 sügis-talvisel perioodil väljastati gripi diagnoosiga töövõimetuslehti enim jaanuarist aprillini, kokku ligi 8200. Tänavu on aga juba detsembri kuu jooksul väljastatud ligi 3500 gripi diagnoosiga töövõimetuslehte. See näitab ilmekalt, et haiguste levik ei kulge igal aastal sama mustrit pidi.
Kas pühade ajal väljastatakse haigus- ja hoolduslehti rohkem?
Avalikkuses kerkib aeg-ajalt küsimus, kas töövõimetuslehti kasutatakse ka puhkuse pikendamiseks, eriti pühade eel ja aastavahetuse paiku. 2025. aasta detsembrikuus on töövõimetuslehtede väljastamine küll kasvanud, ent kui võrrelda detsembrikuu teist poolt esimesega, siis pühade perioodil on töövõimetuslehti väljastatud tuhande võrra vähem. Detsembri esimesel kahel nädalal väljastati ligikaudu 31 000 ning teises pooles umbes 30 000 töövõimetuslehte.
Töövõimetusleht avatakse alati arsti otsusel
Töövõimetusleht ei avane ega lõppe automaatselt – selleks tuleb võtta ühendust arstiga. Kehtiv seadus lubab perearstil töövõimetuslehti avada ja lõpetada ka telefoni, e-kirja või muude digilahenduste teel. Nakkushaiguste perioodil on see eriti oluline, sest ägedate sümptomitega patsienti ei ole mõistlik vastuvõtule kutsuda.
Kui haigestutakse nädalavahetusel, on digivahendite või perearsti nõuandeliini 1220 teel ühenduse võtmine sageli ainus võimalus arsti teavitada. Seda kinnitavad ka andmed: reeglina avatakse just esmaspäeviti kõige rohkem töövõimetuslehti.
Digitaalne suhtlus perearstiga on Eestis laialt levinud – 94% perearstidest on loonud patsiendiga digitaalse kontakti võimaluse. Kantar Emori värske uuring toob välja, et 45% vastanutest on seda võimalust ka kasutanud.
Küll aga ei ole põhjendatud, et haiguslehte pikendataks pikema aja jooksul ilma patsiendi terviseseisundit vahetult hindamata. Arstil tuleb inimese seisundit jälgida ning vajadusel ravi korrigeerida.
Haigestumisest tuleb tööandjat teavitada esimesel võimalusel
Tööandja teavitamine ja töövõimetuslehe avamine on kaks eraldi sammu. Ka siis, kui haigusleht ei ole veel avatud, peab tööandja teadma, miks töötaja tööl ei viibi. Õigeaegne teavitamine aitab vältida arusaamatusi ning tööandja saab tööd ümber planeerida.
Kui tööandjal tekib põhjendatud kahtlus, et töötaja viibib töövõimetuslehel ilma selge meditsiinilise põhjenduseta, on tal võimalik pöörduda Tervisekassa poole, kes kontrollib asjaolusid järelevalves. Töövõimetuslehe avamine on tervishoiutöötaja otsus. Tervisekassa hindab töövõimetuslehe väljastamise ja töövabastuse pikkuse põhjendatust tuginedes dokumentatsioonile ja tervishoiutöötaja sissekannetele.
Selleks, et töövõimetushüvitis jõuaks sinuni õigeaegselt ja probleemideta, palume veenduda, et Tervisekassale on edastatud kehtiv arvelduskonto number.
- Arvelduskonto andmeid saab lisada ja muuta terviseportaalis või riigiportaalis.
- Soovi korral saab kontomuutmise avalduse esitada ka digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile info [at] tervisekassa.ee.
- Paberil avalduse saab saata postiga.