Innovatsioon tervishoius – murrame piire ja loome võimalusi
Näidisprojektide konkurssi lõpuüritus. Foto: Rene Lutterus
Äsja lõppes Tervisekassa juhtimisel kolm aastat kestnud kaugteenuste näidisprojektide konkurss, mille käigus toetas Tervisekassa nelja uue kaugteenuse väljatöötamist, rakendamist ja mõju hindamist, et luua uusi tervishoiuteenuseid.
Tervishoid vajab uusi lahendusi, et ka tulevikus tagada inimestele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja rahaliste hüvitiste kättesaadavus. Näidisprojektide raames saadud kogemused soosivad innovaatiliste teenuste tempokamat arengut ning konkurss tõi kokku erinevad osapooled – tervishoiuteenuste osutajad, teadusasutused ja ettevõtted, kelle koostöös on võimalik leida lahendus ka kõige keerulisematele tervishoiu probleemidele.
„Kaugteenused võimaldavad pakkuda inimestele rohkem terviseteenuseid, suurendamata oluliselt koormust tervishoiusüsteemile. Vananeva rahvastiku tõttu vajadus kaugteenuste järele aina kasvab,“ ütles Tervisekassa innovatsioonispetsialist Kristin Kuusk. Tänaseks on näidisprojektide konkurss lõppenud – konkursi käigus ellu viidud projektid toetasid nii perearstikeskuste tööd kui ka panustasid eriarstiabiteenuste inimestele lähemale toomisesse.
Teekond oli kui ameerika mäed
„Tervishoiutehnoloogiate valdkonna arendamisega tegelevad tervishoiusüsteemid üle maailma. Tänapäeval otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas toetada tervishoiutehnoloogiaid sisaldavate teenusmudelite loomist, kuidas mõõta uute lahenduste mõju tervisetulemitele ja kindlustaja eelarvele. Näidisprojektide konkurss on Eesti tervishoiusüsteemis esimene katsetamise kogemus, millega olemegi nendele küsimustele vastuseid leidmas,“ rääkis Tervisekassa arendusosakonna juhataja Jaarika Järviste eelmisel nädalal toimunud näidisprojektide konkursi lõpuüritusel.
Konkursi lõpukonverentsil esinenud Itaalia Bocconi Ülikooli professori Rosanna Tarricone sõnul on Eesti tervishoiu digilahenduste kasutuselevõtul Euroopa parimatega samas liigas koos Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgiaga. „See tähendab, et ka Eestis on tekkimas selgus kaugteenuste regulatsioonide ja hüvitamise osas,“ selgitas Tarricone.
Konkursil osalenud projektide seas jäid silma mitmesugused saavutused ja tulemused. „Alates eelmise aasta keskpaigast rahastame ka kliinilise assistendi teenust, millel on keskne roll digilahenduse Eelvisiit teenuste osutamisel. Samal ajal asusime rahastama ka raviplaani koostamist, mis on üks keskne komponent riskipatsientide jälgimisel. Lisaks toetab Tervisekassa alates selle aasta 1. jaanuarist digiteenindusplatvormide kasutuselevõttu perearstikeskustes, mis laiendab samuti inimeste jaoks perearstiga ühenduse saamise võimalusi,“ lisas Järviste.
Tänu näidisprojektide konkursi läbinud psoriaasi kaugjälgimise teenusele on keskmise või raske psoriaasiga patsientidel võimalus mugavalt kaugteenuse abil oma haigust jälgida. Järviste sõnul on esialgne prognoos tervishoiukulude kokkuhoiuks hinnanguliselt kuni 2000 eurot patsiendi kohta aastas (täpne kuluefektiivsus selgub tänavu andmete analüüsi käigus) ja juba praegu on sihtrühmale teenuse osutamine võimalik.
Kokkuvõttes tehti Järviste sõnul üheskoos julge hüpe tundmatusse, sest nii Tervisekassal kui ka partneritel oli projekti alguses palju teadmatust. „Teekond on nii projektimeeskondade kui ka Tervisekassa jaoks olnud nagu ameerika mäed – saatjaks kord võidurõõm ja teinekord pisarad, aga praegu oleme targemad kui kunagi varem ja koos valmis vallutama järgmiseid mägesid,“ võttis Järviste kogemuse kokku.
Seda, et uuendused tervishoius on keerulised, nentis ka Järveotsa Perearstikeskuse üks asutajatest perearst Diana Ingerainen. „Digitaliseerimine algas meie jaoks 2001. aastal, kui hakkasime olulisemaid dokumente arvutisse skaneerima. See muutus oli niivõrd suur, et oli lausa õudne. Kui toona oli argument, et arvutiga toimetamine võtab liiga kaua aega, siis nüüd peame ennast tänama, et sellega pihta hakkasime,“ meenutas Ingerainen.
„Me teame väga hästi, kui raske oli jõuda olukorrani, et perearstikeskuses töötaks telefon või arvuti. Nüüd aga teame ka seda, kui keeruline on jõuda selleni, et keskuse poole on võimalik pöörduda mõne e-keskkonna kaudu,“ nentis ta. Tabavalt võttis näidisprojektide kogemuse kokku ka Dermtesti asutaja, psoriaasi kaugjälgimise teenuse välja töötanud ettevõtja Priit Kruus: „Kui innovatsioon tervishoius oleks lihtne, oleksime kõik surematud!“
Konkursi kohta saab lähemalt lugeda Tervisekassa kodulehelt.
Kaugteenuste neli näidisprojekti
- Psoriaasi kaugjälgimine keskendus psoriaasipatsientide raviteekonna terviklikule jälgimisele eri- ja perearstiabis ning rõhus kaasuvate haiguste ärahoidmisele. Lahendus võimaldas patsiendil teatud aja tagant täita spetsiaalselt selle haiguse jaoks välja töötatud küsimustikke, millega hinnati haiguse raskusastet ja inimese elukvaliteeti. Süsteem võimaldas patsiendil üles laadida fotosid, et arstil oleks selge ja ajakohane ülevaade patsiendi raviteekonnast.
- Vähipatsiendi tugisüsteem võimaldas inimesel jagada ravimeeskonnale infot esile kerkinud kõrvaltoimete kohta ja saada kiiret nõu nende leevendamiseks. Tehisintellekt andis inimesele esmased juhised, kuidas kõrvaltoimetega toime tulla, ja kui patsiendil oli küsimusi, sai ta oma ravimeeskonnaga ühendust võtta, kasutades rakendusesisest suhtluskanalit.
- Eelvisiit vähendas perearstide koormust. Lahendus võimaldas inimesel detailselt kirjeldada oma tervisemuret, misjärel leitakse perearstikeskuses kõige sobivam raviteekond vastavalt sellele, kui kiireloomulist ravi inimene vajab.
- Proaktiivne terviseteekonna digidisainer võimaldas perearstikeskusel koostada mugavalt raviplaane, seada patsiendi ja perearsti koostöös ravieesmärke ning jälgida nende täitmist.