Viimased uudised
Eelmisel aastal kasutasid Eesti inimesed 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetel kasutasid Eesti inimesed 2024. aastal enam kui 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel, ent ligi 95 000 korral jäeti paraku see võimalus kasutamata. Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringul osales 65% ning soolevähi sõeluuringul 62% kutsutud inimestest. Iga viies emakakaelavähi sõeluuringus osaleja võttis proovi ise kodus.
2024. aastal tõusis enim soolevähi sõeluuringu osalusmäär
Kuni eelmise aastani kutsuti soolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta järel. Alates 2025. aastast on uuringule oodatud lisaks ka 58-aastased.
2024. aastal oli soolevähi sõeluuringus osalejaid üle 50 000 ning võrreldes aasta varasemaga tõusis osalusmäär enim soolevähi sõeluuringus, ulatudes 62%-ni. Kui meeste osalusmäär püsis 55% lähedal, siis naiste osalusmäär tõusis 2% võrra 65%-lt 67%-ni. Seega suurenes lõhe meeste ja naiste osaluse vahel veelgi.
Maakondadest oli kõrgeim osalusmäär Võru (72%), Jõgeva (72%), Hiiu (71%) ja Tartu (71%) maakonnas ning madalaim Ida-Viru (53%) ja Valga (54%) maakonnas. Hiiumaal tõusis meeste osalusmäär aastaga lausa 11% võrra 67%-ni, mis oli maakondadest kõrgeim. Naisi osales soolevähi sõeluuringus kõige rohkem Jõgeva maakonnas (78%) ja osalusmäär tõusis enim Põlva maakonnas (5% võrra).
Analüüs: infosüsteemid tervishoius oleks mõistlik ühendada
Täna on tervishoiuteenuse osutajatel nii haiglates kui perearstikeskustes üle Eesti kasutusel kokku kaheksa erinevat infosüsteemi, mis toob endaga kaasa dubleerivaid töid ja arendusi ning tõstab kokkuvõttes raviasutuste kulusid.
Aprillist laienevad eriõdede õigused erakorralise meditsiini osakondades
Alates selle aasta 1. aprillist antakse Eesti erakorralise meditsiini osakondades (EMO) töötavatele eriõdedele õigus vastu võtta kergemate tervisemuredega ehk rohelisse või sinisesse triaažikategooriasse kuuluvaid patsiente.
Koolides teostatavad vaktsineerimised: miks on oluline need enne suvevaheaega ära teha?
Koolide tervishoiutöötajad uuendavad riikliku immuniseerimiskava järgi 13-aastastel õppuritel õppeaasta jooksul kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. 15-16-aastastele noorukitel on võimalus uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu.