Viimased uudised

2. tüüpi diabeet – kasvav terviseprobleem Eestis

Tervisekassa usaldusarst Liina Vassil

Tervisekassa usaldusarst Liina Vassil. Foto: erakogu

Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 5600 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ja diabeeti põeb iga kuueteistkümnes inimene. Tegu on elustiilihaigusega, millele on küll geneetiline eelsoodumus, aga mis on tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega suuresti ennetatav. Kui haigus on kord juba välja kujunenud, on selle kontrolli all hoidmine eluliselt oluline. 

2. tüüpi diabeet tekib siis, kui keha rakud muutuvad insuliini suhtes resistentseks. See tähendab, et insuliini toime nõrgeneb ja vere glükoosi ehk veresuhkru tase tõuseb. Insuliin on hormoon, mida toodab kõhunääre, ja selle ülesanne on aidata glükoosil siseneda rakkudesse, et anda neile energiat. Kui rakkude insuliinitundlikkus väheneb, peab kõhunääre tootma rohkem insuliini, et hoida veresuhkur normi piires.

Diabeedi diagnoosimine ja ravi on perearsti meeskonna ülesanne, kes määrab ravib ja nõustab patsienti. Väljakujunenud diabeedi korral süveneb haigus aeglaselt, mistõttu tuleb ravi regulaarselt üle vaadata.

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks on oluline järgida arsti soovitusi, võtta ravimeid ettenähtud viisil ja kontrollida regulaarselt veresuhkru taset. Veresuhkru taseme jälgimine toimub glükomeetri või glükoosisensori abil. Tervisekassa poolt kompenseeritud glükomeetri testribade ja lantsettide (torkevahendid vere võtmiseks) abil saavad diabeedihaiged oma veresuhkru taset ise kontrollida.