Uudised
Mullu nõuti alusetult makstud töövõimetushüvitist tagasi 674 korral
Töövõimetushüvitisi saanutelt nõutakse raha tagasi, kui inimene on saanud hüvitist alusetult ehk tal puudus selleks õigus. Ühes aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise töövõimetuse hüvitistega seotud tagasinõuet.
2022. aastal esitas Tervisekassa inimestele alusetult makstud hüvitiste eest 584 tagasinõuet 112 348 euro väärtuses. Samal põhjusel tehti ka 39 nõuet tööandjatele 11 880 euro eest ja 51 nõuet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku nõuti aluselt makstud töövõimetushüvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest.
Tervisekassa järelevalve osakonna juhataja Jelena Konti sõnul on tagasinõuded kõige enam tingitud valeandmete esitamisest, nt valesti märgitud töövabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal tööl käimine või puhkusel viibimine.
„Tavaline on ka olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,“ selgitas Kont.
Tervisekassa on kahe aasta jooksul nõudnud lepingupartneritelt tagasi miljon eurot
Viimase kahe aasta jooksul on Tervisekassa tervishoiuteenuste osutajatelt nõudnud tagasi ligi miljon eurot valesti või põhjendamatult osutatud tervishoiuteenuste ja välja makstud hüvitiste eest.