Uus kaugtöö juhis annab soovitusi töötervishoiu ja -ohutuse kohta

Sotsiaalministeerium töötas välja juhise, mis annab soovitusi töötajatele ja tööandjatele, kes kasutavad kaugtöö võimalusi. On oluline, et kaugtöö kokkulepet sõlmides peetaks kinni ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, mille eest vastutab tööandja.

„Kaugtööl on mitmeid positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, töötaja ja tööandja kulude kokkuhoid, töökohtade loomine maapiirkondades ning vähenenud töövõimega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu,“ ütles sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder. „Kaugtööl olles ei tohi unustada tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid, mille eesmärk on kaitsta töötaja tervist. Näiteks tuleb arvutiga töötajat nõustada töökoha kujundamise, tööasendite vaheldumise ja liikumispauside tegemise vajalikkusest, et oleksid maandatud kaugtöökeskkonnaga seotud ohud ning välditud võimalikud tervisekahjustused. Tööandja peab hindama ka kaugtööl tekkivaid riske ning pakkuma võimalusi nende maandamiseks.“

Tänavu kaugtööd toetava juhi tunnustuse pälvinud Rain Laane sõnul pakub haigekassa tööaja- ja koha paindlikkust, sest inimestel on üha suurem ootus töö- ja eraelu ühildamiseks just neile sobival viisil. „Paindlikud töövõimalused pole enam privileeg, vaid osa tänapäevasest töökultuurist ja toetame haigekassas seda mõtteviisi igati,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. „Meil on olemas erinevad IT-tehnilised lahendused, mille abil saab tööd teha erinevatest asukohtadest. Samas ei ole tehnika see, mis kaugtööd soosib – seda teevad ikka juhid, kes näitavad kaugtööd tehes eeskuju ja toetavad inimestele võimaluste loomist“.

Sotsiaalministeeriumi koostatud juhend annab soovitusi, mida rääkida töötajaga läbi enne kaugtöö tegemist. Näiteks peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab kaugtöö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonnatunnetuse säilimise ja ohutu töökeskkonna. 

„Kaugtöö toimib edukalt vaid siis, kui tööandja ja töötaja on töötamise reeglites kokku leppinud. On tänuväärne, et kaugtöö korraldus saab selgepiirilise juhise, mis aitab tööandjatel süsteemsemalt töökorraldust läbi mõelda ja arvestada erinevate riskifaktoritega. See julgustab organisatsioone kaugtöö võimalusi senisest rohkem kasutusele võtma,“ ütles Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kärt Kinnas.

Juhendis on tööandjate abistamiseks koostatud kaugtöökeskkonnas töötava isiku riskianalüüs, mis toob esile info- ja kommunikatsioonivahendite abil tehtava kaugtöö põhilised ohud nagu töö kuvariga, sundasend, psühhosotsiaalsed ohud, nende ohtude tervisemõjud ning võimalikud riskide maandamismeetmed, nagu töötaja juhendamine, tihe koostöö ja infovahetus.  

Kaugtöö võimaldamisel peavad tööandjad arvestama, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult ning kaugtöö tegemine ei välista töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisest. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja jälgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu ei teadvusta tööandjad ning töötajad sageli, millised kohustused ja õigused selle töövormi kasutamisega kaasnevad ega aima, mida peaksid kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel omavahel läbi rääkima.