Tervisekassa sihib 2030. aastaks eelarve tasakaalu
Tervisekassa nõukogu kiitis heaks riigieelarve läbirääkimisteks Tervisekassa 2027. aasta eelarve projekti ning sai ülevaate järgmise nelja aasta finantsprognoosist. Järgmiste aastate eesmärk on tagada, et Eesti inimesed saaksid vajalikke tervishoiuteenuseid nii täna kui edaspidi ning eelarve liiguks järk-järgult tasakaalu. Praeguste prognooside kohaselt väheneb Tervisekassa puudujääk järgmisel aastal ligi poole võrra ning 2030. aastaks jõuab eelarve tasakaalu.
2027. aasta Tervisekassa eelarve kulude prognoos on ligi 2,7 miljardit eurot, mis tähendab ligikaudu 90 miljonit eurot investeeringuid kogu tervishoiusüsteemi rohkem kui tänavu. Samal ajal on siht vähendada puudujääki võrreldes 2026. aasta prognoosiga ligi 90 miljonilt eurolt 44 miljoni euroni.
Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on järgmiste aastate eesmärk taastada Tervisekassa finantsiline jätkusuutlikkus, säilitades samal ajal inimestele vajalike teenuste kättesaadavuse.
„Tervisekassa eelarve jõuab praeguste prognooside kohaselt 2030. aastaks tasakaalu ning loodetavasti isegi ülejääki. Minu eesmärk on tuua Tervisekassa finantskriisist välja ning viia eelarve taas jätkusuutlikule rajale,“ ütles Joller.
„Tervisekassa meeskond on teinud head tööd eelarve tasakaalu suunas liikumisel. Selle saavutamine eeldabki keerulisi valikuid. Minu jaoks on oluline, et me ei lähe vähendama inimestele vajalikke tervishoiuteenuseid, vaid teeme tarku otsuseid, mis muudavad raviteekonnad sujuvamaks.
Kui suudame ellu viia juba algatatud reformid, mille tulemusena kasutame senisest rohkem digi-, andme- ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi, laiendame e-konsultatsioonide kasutamist ning tugevdame esmatasandit ja ennetust, on Tervisekassa eelarve tasakaalu saavutamine realistlik,“ ütles sotsiaalminister.
Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul on järgmise nelja aasta eelarve koostatud põhimõttel, et iga tervishoidu suunatud euro looks võimalikult suurt väärtust inimese tervisele.
„Me investeerime tervishoidu vastavalt võimalustele ehk sellele, kui palju süsteemis raha on. See tähendab, et peame leidma tasakaalu erinevate vajaduste vahel. Oluline on siduda raviraha senisest rohkem ravi kvaliteedi ja tulemustega,“ selgitas Lahe.
Lahe sõnul keskendub Tervisekassa järgmistel aastatel arengukava eesmärkide elluviimisele, mille keskmes on Eesti inimene ja tervena elatud aastate suurendamine.
„Iga tervishoidu suunatud euro peab toetama tervena elatud aastate kasvu. Arengukava eesmärkide elluviimise taustal keskendume tervishoiusüsteemi tõhusamale korraldamisele. Vabanevad vahendid suuname uute teenuste ja ravimite rahastamisse. Meie eesmärk on, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus inimestele ei väheneks ning iga inimene saaks vajaliku abi õigel ajal ja õiges kohas.“
Tervisekassa järgmise nelja aasta prognoos arvestab jätkuvalt tervishoiutöötajate palgatõusudega lähtuvalt Eesti keskmise palga prognoositavast tõusust. 2027. aasta eelarve on koostatud olemasolevate rahaliste võimaluste alusel. Praeguses finantsprognoosis on tervishoiuteenuste hindades sisalduva palgakomponendi järgmine uuendus lükatud edasi 9 kuu võrra ja teenuste hindu on palgakomponendi kasvuga planeeritud senise 1. aprilli 2027 asemel tõsta alates 1. jaanuarist 2028. Tegemist on eelarve planeerimise eeldusega, mille üle toimuvad arutelud tavapärases otsustusprotsessis. See tähendab, et tervishoiutöötajate palkade alammäärad lepitakse kokku kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus ametiühingute ja tööandjate vahel.
Arenguseire Keskuse raport toob välja, et kuigi Eesti on tervishoiu rahastamises üks efektiivsemaid Euroopa riike, eeldab tervishoiusüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus nii kulukasvu pidurdamist kui ka suuremat rahalist panust tervishoidu. OECD andmetel moodustavad tervishoiukulud Eestis 7,5% SKP-st, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on veidi alla 10%.