Tervisekassa 2026. aasta eelarve on prognoositust väiksema miinusega
Tervisekassa nõukogu kinnitatud Tervisekassa 2026. aasta eelarve miinus on võrreldes varasemate prognoosidega oluliselt väiksem, aga teenuste varasemal tasemel hoidmine nõuab möödunud aastatel kogunenud reservide kasutamist. Võrreldes aastataguse riigieelarve seadusega on paranemine ligi 73 miljonit eurot ehk 177,6 miljoni asemel on eeldatav negatiivne tulem 104,9 miljonit eurot. Seeläbi väheneb varasemate aastatega kogutud Tervisekassa reservide maht ligi 17%.
Tervishoiuteenuste lepingumahud ei vähene ning patsientide jaoks tähendab see, et ravijuhtude arv ja teenuste kättesaadavus jäävad 2026. aastal eelmise aasta tasemele. Tervishoiuteenuste eelarve kasvab võrreldes 2025. aasta eelarve täitmise prognoosiga 87,1 miljonit eurot. Positiivsemat eelarvelist prognoosi tingib tulude eeldatav parem laekumine ning konservatiivsem lepingute juhtimine koos tõhustamistegevustega, nagu näiteks järjepidev teenusehindade viimine vastavusse tegelike kuludega.
Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on selge, et Eesti tervishoiusüsteem vajab lähiaastatel raha juurde, ent selleks on vaja täpsemalt teada, kus see loob kõige enam lisaväärtust. Samuti tuleb enne leida kohad, kus on võimalik tegutseda tõhusamalt, lõpetada dubleerimine ja kohatine ülemaksmine. “Peab lõppema olukord, kus osasid teenuseid rahastatakse teiste arvel, meie haiglad koostöö asemel hoopis konkureerivad ning perearstiabi ebaühtlane kvaliteet sunnib inimesi EMO-sse pöörduma,” tõi Joller näited.
“Tervisekassa alustas eelmisel aastal süsteemi korrastamisega ning jätkame sellega tänavu. Näiteks laboriuuringute piirhindade muudatus võimaldab investeerida täiendavalt 11,4 miljonit erakorralise meditsiini valdkonda, nüüdisajastada mitmeid erialasid, laiendada sõeluuringute sihtrühma ning juurutada perearstiabis uus, kvaliteeti toetav rahastusmudel,” lisas sotsiaalminister.
„Eesti tervishoiukulud moodustavad OECD 2024. aasta andmetel 7,8% SKP-st, mis jääb märgatavalt alla Euroopa Liidu keskmisele 9,3%-le,“ selgitab Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe.
Tervisekassa reservide prognoositav jääk on 2025. a lõpu seisuga ligi 626,6 miljonit eurot, millest 440,5 miljonit moodustab jaotamata tulem.
Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul on järgmiste aastate peamine eesmärk liikuda eelarve tasakaalu suunas. „Iga tervishoidu suunatud euro peab toetama tervelt elatud aastate kasvu. Eeloleval aastal peame kriitiliselt hindama, mis ulatuses on võimalik teenuseid targalt optimeerida ning millal ja kui palju on vaja tervishoidu täiendavalt rahastada,“ ütles Lahe.
Lahe rõhutas, et tegemist on valdkonnaga, kus tänane nõudlus ületab võimalusi, samal ajal kui teenuste ja ravimite valik on ajas märgatavalt laienenud ning laieneb ka edaspidi. „Samas Eesti tervishoiukulud moodustavad OECD 2024. aasta andmetel 7,8% SKP-st, mis jääb märgatavalt alla Euroopa Liidu keskmisele 9,3%-le,“ lisas ta.
Arenguseire hiljutise analüüsi kohaselt on Tervisekassa üks autonoomsemaid ja strateegilisemalt tegutsevaid tervishoiuteenuste ostjaid Kesk- ja Ida-Euroopas.
„Meie eesmärk on liikuda samm-sammult tükipõhiselt tasustamiselt patsiendi tervisetulemustel põhineva rahastamise poole. Uute ja innovaatiliste lahenduste kasutamine on tervishoius möödapääsmatu, kuid tuleb arvestada, et enamik arendusi ei too rahalist kasu kohe, vaid pikemas perspektiivis,“ lisas Lahe.
Tervisekassa 2026. aasta eelarve on veidi üle 2,6 miljardi euro, millest valdava osa moodustavad tervishoiuteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud.