Täpsustus perearstikeskuste rahastusmudelite teemal ilmunud artiklile

Foto: Unsplash

4. veebruaril ilmus Postimehe veergudel artikkel pealkirjaga „Perearstindus on äri, kus keerlevad miljonid eurod“. Kuna artiklist on ajakirjanikule saadetud infost välja jäänud palju, avaldame Tervisekassa poolt saadetud kommentaari täismahus, millega soovime anda Eesti inimestele laiema vaate perearstikeskuste rahastusmudelitest. 

Kommentaari avaldame muutmata kujul, kuid täpsustusena lisame, et kogu tervishoiuteenuste mahust moodustas üldarstiabi rahastus 14,8%. Parandusena toome veel välja, et kommentaaris mainitud juhtimiskomponendi tasu kehtib ainult tervisekeskuste puhul ning tasu on osa tervisekeskuse baasrahast. 

Lisame ka seda, et perearsti sissetulek ei sõltu sellest, kui palju ta kasutab uuringu- ja ka teraapiafondi. Lubatud uuringute maht on piiratud ning uuringute tegemisel on rahaline ülempiir. Tegemata uuringute summad jäävad haigekassa eelarvesse. 

Millises summas Haigekassa 2022. aastal tervishoiuteenuseid rahastas ja kui suur osa sellest rahast läks perearstidele? 

Tervisekassa rahastas 2022. aastal tervishoiuteenuseid kokku 1,38 miljardi euro eest, millest üldarstiabi moodustas 205 miljonit eurot. 

Kui palju on Eestis haigekassas kindlustatud nimistupatsiente? 

Meie andmebaasi alusel on tänane kindlustatute arv ligemale 1 273 845 inimest. Neid, kes on kindlustatud ja kuuluvad perearsti nimistusse, on ühtekokku pea 1 247 000 inimest. Kuna kindlustatute arv ja perearsti nimistusse kuuluvus muutub ajas tihti ning andmed jõuavad meieni viitega, saame arvud pakkuda suurusjärkudena. 

Kui palju perearste Eestis 2022. aasta lõpu seisuga oli ja kui suur on defitsiit ehk palju peaks veel olema? 

Eestis oli detsembri seisuga 1074 perearsti, kellest nimistu omanikud on 749 perearsti.  

Täna töötab meil pensioniealisena ~30% nimistuga perearstidest ning kui siia juurde arvestada Tartu Ülikooli Peremeditsiini residendid, siis vajame tulevikus juurde ligikaudu 200 nimistut võtta soovivat perearsti. Sellise varuga saaksime toetada meie seeniorarstidest nimistu omanikke ja teisalt katta ajapikku vabanevaid nimistuid. 

Kui suur on pearaha ja kui palju see kõigub sõltuvalt patsiendi vanusest? 

Pearaha hind selgub läbi referentsasutuste – võtame nende reaalsed kulud ja teeme hinnaarvutuse. Perearstikeskuste rahastus ei ole siinkohal fikseeritud ning sõltub perearsti nimistu vanuselisest struktuurist ja on vanusegrupiti erinev. 

Pearaha ühe alla 3-aastase kindlustatud isiku kohta (3044) - 11,27 eurot 

Pearaha ühe 3- kuni alla 7-aastase kindlustatud isiku kohta (3045) - 8,29 eurot 

Pearaha ühe 7- kuni alla 50-aastase kindlustatud isiku kohta (3046) - 4,93 eurot 

Pearaha ühe 50- kuni alla 70-aastase kindlustatud isiku kohta (3047) - 6,96 eurot 

Pearaha ühe 70-aastase ja vanema kindlustatud isiku kohta (3048) - 8,50 eurot 

Kui suure osa (kui seda on analüüsitud) moodustavad perearstide tuludest pearaha ja muud haigekassalt saadavad eraldised? 

Tervisekassa maksab perearstile erinevaid tasusid: pearaha, mis kujuneb vastavalt perearsti nimistu vanuselisele struktuurile ning baasraha, mis on erinev sõltuvalt sellest kas perearsti nimistu kuulub tervisekeskusesse või mitte. Pearaha sees on arsti, õe palk ning abilise tasu. 

Kõik teenused sisaldavad lisaks palgakomponendile ka mitmeid teisi komponente. Palgakomponendi aluseks on meditsiinitöötajate palgakokkulepe. Haigekassa maksab tervishoiuteenuse osutajale, see kuidas toimub rahastus asutuse siseselt, otsustab ikka tervishoiuteenuste osutaja. 

Perearsti tulusid võivad mõjutada seega erinevad asjaolud, näiteks perearstikeskuste ruumid, vajalik tehnika, inventar ning töötajad, sh ka vajadus keskuse juhi järele. Viimase osas on perearstil võimalik valida, kas ta soovib keskust juhtida ise või palgata selleks juhi. Selleks on keskustele ette nähtud juhtimiskomponendi tasu, mis on osa tervisekeskuse baasrahast. 

Lisaks sellele on perearstil võimalik võtta appi õdesid. Esimese õe tasu on perearsti pearaha sees, kuid teise õe eest maksab haigekassa lisaks. 

Peale selle eraldatakse keskustele korra aastas ka kvaliteeditasu lisapädevuse ja tulemusliku töö eest. 2021. aastast on perearstide kvaliteedisüsteemis kasutusel Õiglase tasu metoodika, mille üks suurim põhimõte seisneb selles, et iga teenuseosutaja on eeldavalt keskmisel tasemel ning tal on võimalus tõestada vastupidist – nii positiivselt kui ka negatiivselt. 

Perearstid saavad kasutada uuringu- ja ka teraapiafondi, tänu millele on võimalik patsientidele vajadusel määrata uuringuid ja analüüse või saata neid teraapiasse. See tähendab, et haigekassa maksab selle eest ainult juhul, kui inimene on käinud uuringul või teraapias. Fondide puhul mängib rolli ka see, kui haiged või terved on ühe nimistu patsiendid – suurem uuringufondi kasutus tähendab rohkem analüüse ja uuringuid patsientidele. Terved patsiendid ei pruugi aga uuringuid vajada. 

Lisaks tasume väljaspool suuremaid keskusi tegutsevatele perearstidele kaugustasusid, mille eesmärk on motiveerida perearste tööle asuma maapiirkondadesse. 

Seoses COVID-19 vastase vaktsineerimisega oleme tasunud perearstidele ka vaktsineerimise lisatasusid, mis olid mõeldud perearstide täiendavaks motiveerimiseks vaktsineerimise edendamisel. 

Täiendava komponendina on perearstide baasrahasse lisatud ka kõnekeskuse tasu. 

Ehk nagu näha, saavad perearstid sõltuvalt töö olemusest mitmeid tasusid, mis võivad kokkuvõttes mõjutada nende tulusid. Peame ka meeles pidama, et perearstid on ettevõtjad ning igal ettevõttel on võimalik oma kulusid optimeerida. Teisisõnu võib perearstide tulu sõltuda tema majanduslikest otsustest, sest perearstil on valida, kuidas oma keskust juhtida. 

Kui suures ulatuses tohivad perearstid pakkuda patsientidele tasulisi teenuseid? Kas esineb ka negatiivseid näiteid, kus on pakutud ”uhuu-meditsiini” teenuseid või küsitud raha teenuste eest, mis peaks olema nimistupatsiendile tasuta või prioritiseerinud tasulisi patsiente? 

Tervisekassa ei ole tasuliste teenuste osakaalu fikseerinud, kuid info tasuliste teenuste kohta peab olema kättesaadav perearstikeskuses kohapeal ning ka kodulehel. Perearsti nimistus on nii kindlustatud kui kindlustamata isikud, haigekassa tasub perearstile kindlustatud isikute eest, kindlustamata isikutele on teenus tasuline v.a vältimatu abi. 

Tasume hinnakirja alusel ning puudub ülevaade tasulistest teenustest. Need ei tohi olla teenused, mille eest juba tasume. 

„Uhuu-meditsiini“ näiteid pole seni ette tulnud. 

Milliste kriteeriumitega mõõdetakse (tooge palun mõned näited) perearsti poolt osutatava raviteenuse kvaliteeti? Millises ulatuses see võib kõikuda? 

Kvaliteedi jälgimise indikaatorid on kokku lepitud Eesti Perearstide Seltsi ja haigekassa koostöös. Süsteem võimaldab jälgida eesmärgi täitmist, seada uusi eesmärke ja ka rahaliselt tunnustada neid, kes eesmärke täidavad. Indikaatorite kirjeldused on leitavad haigekassa kodulehel.

Kõikides perearstikeskustes peab olema tagatud patsientide käsitlus vastavalt nõuetele, mis tulenevad õigusaktidest. Teeme ka kaebuste korral ise järelevalvet. Juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse, et raviarve on haigekassale esitatud põhjendamatult või ebaõigesti, töövõimetusleht või soodusravimi retsept on välja kirjutatud põhjendamatult või kui puuduvad vajalikud ravidokumendid, siis esitatakse raviasutusele tagasinõue haigekassale kahju hüvitamiseks. 

Kui kiiresti peab olema tagatud perearstikeskuselt vastuse saamine või arsti vastuvõtule saamine? 

Seadusega on paika pandud, et üldarstiabiteenuse osutaja peab ägedate haigusnähtude korral tagama patsiendile vastuvõtu samal päeval ja kõikidel muudel juhtidel viie tööpäeva jooksul 

Milliseid meetmeid Haigekassa saab perearstide suhtes võimalike rikkumiste puhul rakendada ja kui sageli seda ette tuleb? 

Perearstiteenuse järelevalvega tegeleb Terviseamet, kelle kohustus on tagada, et õigusaktides nõutav on täidetud. Terviseameti kodulehel on leitav näidis, kuidas toimub Eesti tervishoiuteenuste järelevalve.

Millisest momendist mõjutab perearsti majanduslikke tulemusi (kasumit) see, kui ta suunab patsiente edasi eriarstidele või tellib neile uuringuid? Kuidas on see täpsemalt reguleeritud? 

Eelnevalt on juttu olnud teraapia- ja uuringufondist, mille mahud sõltuvad nimistu pearaha suurusest. 

Uuringufond on 39% pearahast või perearsti kvaliteedi süsteemis tulemuste saavutamisel 45% pearahast. Teraapiafondi suurus on 10% pearahast. Mõlema fondi puhul tasub haigekassa vastavalt osutatud teenuste mahule. Kui perearst osutab teenuseid üle talle planeeritud fondi mahu võtab haigekassa tasumaksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,7. 

Kui palju perearste 2022. aastal tööd alustas ja kui palju oma nimistust loobus? 

Alates 01.07.2022 korraldab avalikke perearstikonkursse Tervisekassa. 

Kokku toimus 26 PA konkurssi vahemikus 01.07.2022 kuni 31.12.2022. 

• 4 nimistust loobumise otsust tühistatud. Perearst jätkab.​ 

• 1 nimistuga töö pikendamine.​ 

• 9 nimistut kinnitatud uuele perearstile  

• 10 nimistut ajutise asendusega ​ 

• 1 luhtunud 0-nimistu (nimistu tuleb uuesti konkursile 2023, huviline nimistule olemas)​ 

• 1 nimistu liidetud külgneva nimistuga (väike nimistu)​ 

Mis on peamised põhjused, mida perearstid nimistust loobumise avalduses esile toovad? Kas mõni perearst on ka läinud pankrotti või viidanud, et töö ei võimalda normaalselt ära elada? 

Peamine põhjus, miks perearstid loobumise avalduse esitavad on nende vanus. Teine põhjus seisneb asendaja leidmises – paljud arstid kurdavad, et ei saa oma tavapuhkust välja võtta, kuna lihtsalt ei ole võimalik selleks perioodiks leida asendajat. Lisaks mõjutas seda ka COVID-kriisi aegne pidev valmisolek, suurenenud töökoormus ning sellest tingitud läbipõlemine. 

Meie teada pole perearstid viimasena välja toodud põhjusel oma tööst loobunud. 

Kui perearst nimistust loobub, siis kes peab tagama, et nimistus olevad patsiendid arstita ei jää? 

Õigusakt näeb ette, et reguleerimata juhtudel või ettenägematul ja vältimatul vajadusel korraldab perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist haigekassa. Leiame sellistel puhkudel nimistule ajutise asendaja ning läbi perearstikonkursside proovime leida nimistule ka püsiva arsti. Mõnel juhul võib see aga luhtuda ning sellistes olukordades oleme sunnitud jagama nimistu ümber teiste piirkonna perearstikeskuste vahel, sest tekkida ei tohi olukorda, kus inimesed jäävad ilma perearstita.