Ravivõimalused Euroopa Liidus

Kadri Eisenschmidt, haigekassa välissuhete spetsialist

Euroopa Liidus liikumine on reisijate jaoks tehtud võimalikult lihtsaks. Õnnetuste ja ootamatute terviseprobleemide eest ei ole aga keegi kaitstud. Reisi planeerides tasub seega aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada kulusid, mis võivad terviserikkega kaasneda.

Euroopa ravikindlustuskaart on esimene abimees vajamineva arstiabi korral välisriigis

Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, näiteks luumurd jne. Lisaks on veel üksikud teenused, mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Need on hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta üldse reisida. Sellisel juhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et selles haiglas oleks võimalik seda teenust patsiendile sobival ajal osutada. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte erakliinikusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes.

Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus, ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Seda, kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab sealne raviarst. Arst tugineb otsustamisel inimese tervislikule seisundile ning võtab arvesse ka seda, kui kaua inimene riigis viibib.

Jäta meelde!

• Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaart saadetakse soovi korral isiku kodusele aadressile ja see on tasuta.
• Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga.
• Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Ravikindlustus ei võrdu kodakondsusega! Kui ravikindlustus ei kehti, kuid kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist.
• Iga liikmesriik väljastab Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.
• Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.
• Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav enne reisile asumist vormistada reisikindlustus, kuna haigekassa ei hüvita seal tekkinud ravikulusid.
• Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630. Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Miks on reisides vaja ka erakindlustust?

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Seetõttu soovitab haigekassa enne reisile minekut alati lisaks ka erakindlustuse vormistada. Erakindlustus katab üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata. Sel juhul ei ole patsiendil vaja mingeid kulusid katta, vaid ta saab omaosalustasude arve esitada kindlustusfirmale. Erakindlustus tuleks kindlasti hankida ka liikmesriikidest väljapoole reisides, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning kus toimunud õnnetuse korral tuleks patsiendil ka ravikulude eest ise tasuda.

Patisent võib valida, kas soovib ravi Eestis või välismaal

Alates 25. oktoobrist 2013 on võimalik taotleta haigekassalt hüvitist uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel. Ravikindlustatutele tähendab see, et neil on võimalik minna välisriiki eesmärgiga saada seal ravi, nagu käidaks eriarsti juures Eestis. Sellel võimalusel on aga omad tingimused.

Patsiendiõiguste direktiiv tähendab, et pärast teenuse saamist on võimalik taotleda haigekassalt teenuste kompenseerimiseks rahalist hüvitist. Esialgu tuleb kindlustatul kõik kulud ise kanda ning seejärel on võimalik taotleda Eesti Haigekassalt kulude hüvitamist.

Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb hinnavahe patsiendi kanda. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil olema kindlasti ka eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis.
Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada taotlus koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee ja klienditeenindusbüroodes.

Haigekassa hüvitab ravi ka väljaspool Euroopa Liitu, kui seda ei ole võimalik saada Eestis

Kõiki tervishoiuteenuseid ei ole võimalik Eestis pakkuda. Seetõttu on tavapärane, et mitmeid teenuseid osutatakse kindlustatutele välismaal. Kui patsiendil on tarvis minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida ei ole talle võimalik Eestis osutada ja millele puuduvad alternatiivid, kuid mis on talle meditsiiniliselt näidustatud ja mis on tõendatud meditsiinilise efektiivsusega, võib taotleda haigekassalt eelnevalt luba plaaniliseks välisraviks. Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Eelloa alusel on võimalik minna ravile ka EL liikmesriikidest väljapoole.

Plaanilise välisravi rahastamise otsuse langetab Eesti Haigekassa arstliku konsiiliumi otsuse alusel, kuhu kuuluvad vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi Eesti raviarst. Ravile minnes peab kindlustatu ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud ning haigekassa katab välisriigis tehtud ravikulud. Loa saamiseks vajalike kriteeriumitega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.