Ravijuhendite nõukoda kiitis heaks uue ravijuhendi ärevuse ja paanikahäire käsitlusest perearstiabis

Ravijuhendite nõukoda kiitis 9.septembri koosolekul heaks uue ravijuhendi ”Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis“ koos rakenduskavaga. See on teine juhend, mis on valminud rahvusvaheliste ekspertide ja arstiteaduskonna koostöös uuendatud uue käsiraamatu kohaselt, mis arvestab nii parima rahvusvahelise praktika kui ka Eesti oludega.  Ravijuhendite nõukoda, mida juhatab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, valis antud teema rahastamiseks 2012 aastal. Teemaalgatuse valikut põhjendati sellega, et algatus puudutab paljusid patsiente, seisundiga puutuvad kokku suur hulk erinevaid arste ja diagnoosini jõudmine võib osutuda keerukaks.

Ravijuhend aitab ühtlustada generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire diagnoosimist ning ravi perearstiabis, mille tulemusel paraneb ülemäärase ärevusega patsiendi tervis ja igapäevane toimetulek. Ravijuhend ei hõlma laste ärevushäire  diagnostikat ja ravi, küll aga käsitleb ülemäärasele ärevusele viitavate sümptomite äratundmist lastel ja noorukitel.

Ravijuhend „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis“ valmis koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatriaõdede Seltsi, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi, patsiendi esindaja ning Eesti Haigekassaga. Ravijuhendi veebilehel on võimalik leida teavet ravijuhendi töörühma ja sekretariaadi liikmete, ravijuhendi käsitlusala ja teiste seotud dokumentide kohta. Ravijuhendi veebiversioon koos trükisega valmib oktoobris 2014. Hea tava kohaselt kirjutavad töörühma kaasjuhatajad koos sekretariaadi juhatajaga ülevaateartikli ravijuhendi koostamisest ning valminud juhendist. Valminud ravijuhendi soovitusi arvestades koostatakse patsientidele juhendmaterjal. Patsiendijuhendid aitavad tõsta patsiendi teadlikkust ja loovad talle eelduse raviprotsessis aktiivselt osaleda. See tähendab ka, et inimene võtab ise vastutuse kokkulepitut järgida, näiteks võimelda või kasutada ravimeid.  

Juhendi koostamise aluseks on võetud uusim teaduslik teave: süstemaatilised ülevaated, kliinilised uuringud ja olemasolevates ravijuhendites summeeritud teadusandmed. Samuti arvestati soovituste koostamisel patsiendi eelistuste ja kulutõhususe näitajatega. Ravijuhendit uuendatakse 5 aastat pärast selle kinnitamist või uute asjakohaste teadusandmete ilmnemisel.

Eesti Haigekassaja ravijuhendite nõukoja liikmed tänavad ravijuhendite koostamise protsessis osalenuid. Ravijuhendi koostajad on: Ülle Võhma, Vanda Kristjan, Innar Tõru, Anu Susi, Anu Aluoja, Pille Ööpik, Peeter Jaanson, Anneli Uusküla, Sirje Sammul, Siiri Tera, Olev Ojasoo, Kaie Mõtte, Kadri Suija, Jakov Shlik, Irina Sahnjuk, Madli Pintson, Teelia Rolko, Tatjana Meister, Helen Marie Lillo, Jane Alop, Anneli Truhanov

Ärevushäired on levinud psüühikahäired kogu maailmas. Eestis on perearsti poole pöördujate hulgast üldistunud ärevushäire sümptomitega 10,2% naisi ja 5,5% mehi ning paanikahäire sümptomitega 8,0% naisi ja 5,5% mehi. Kroonilise kulu ja sageli kaasuvate psüühiliste ja kehaliste haiguste tõttu halvendab ärevushäire sageli isiku elukvaliteeti. Vaatamata sellele, et ärevushäirete all kannatajad on sagedased erakorralise meditsiiniabi kasutajad ning perearsti ja teiste eriarstide juures käijad, on ärevushäired aladiagnoositud ja alaravitud (King et al., 2008). Ärevushäirete varasema diagnoosimise ja adekvaatse raviga esmatasandi arstiabis on võimalik parandada patsientide elukvaliteeti ning vähendada tervishoiukulutusi.