Rahulolu tervishoiusüsteemiga kerkis ligi kümnendiku võrra

Eelmisel aastal oli Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 72% Eesti elanikest ja arstiabi kättesaadavusega 62% elanikkonnast, selgus Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust. Rahulolu tervishoiusüsteemiga on aasta jooksul kasvanud 8%.

Uuringust selgub, et varasemaga võrreldes on suurem hulk Eesti elanikke rahul ka perearstiteenusega, riikliku tervishoiuteenusega ja arstiabi kättesaadavusega.

Tervishoiusüsteemiga rahulolu on eelmise kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud. 2018. aasta uuringu tulemused näitasid, et 58% Eesti inimestest on tervishoiusüsteemiga rahul, aasta hiljem oli neid 64% ja viimase aastaga on rahulolu tervishoiusüsteemiga veel 8% võrra kasvanud.

Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul oli keeruline koroonapandeemia algusaasta meie tervishoiusüsteemi jaoks suur proovikivi. „Raske aasta pani kindlasti meid kõiki enam mõtlema tervishoiutöötajatele, nende igapäevastele väljakutsetele ja pingelisele tööle, samuti hindama nende tööd vääriliselt. Haigekassa meeskonnal on ainult hea meel näha, et see kajastub ka rahulolu-uuringu tulemustes,“ ütles Laane.

Uuringust selgus ka hinnang arstiabi kättesaadavusele. Seda peab heaks või pigem heaks 62% Eesti elanikest, mis on kõrgeim tulemus alates 2011. aastast. Võrreldes mullusega on rahulolu tõusnud 4%. Keskmisest enam (62%) on rahulolevaid meeste, eestlaste, 15‒24-aastaste ja vanemate kui 75-aastaste seas, samuti Lääne-Eesti elanike hulgas. Kriitilisemad on naised, muu rahvuse esindajad, 35‒49-aastased inimesed ja Põhja-Eesti elanikud.

Uuring käsitleb teiste teemade seas ka rahulolu riikliku tervisekindlustusega. Sellega on rahul kolm neljast Eesti elanikust ehk 75%. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu märgatavalt paranenud – võrreldes 2019. aasta uuringuga on rahulolu kasvanud 9%. Rain Laane hinnangul on selle põhjus kindlasti ravirahastuse läbipaistvus, avatud suhtlus ja uued teenused. „Eelmine aasta tõi meile näiteks kaugvastuvõtud, uued patsiendisõbralikumad raviteekonnad ja laiema digiregistratuuri kasutuse,“ loetles Laane. „Meile on suur tunnustus, et neid tegevusi märgatakse ja inimesed selle tulemusel ka üha enam abi saavad,“ lisas ta.

Viimase 12 kuu jooksul on ühel või teisel moel Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud 96% Eesti elanikest. Kõige sagedamini on inimesed ostnud retseptiravimeid ja külastanud perearsti või -õde ‒  seda on teinud üle 70% inimestest. Üle poole küsitletuist oli aasta jooksul käinud ka hambaarsti juures või eriarsti vastuvõtul. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu on 23% elanikest saanud arstiabi kaugvastuvõtu teel.

Perearsti või pereõde on viimase 12 kuu jooksul külastanud 70% küsitlusele vastanutest. Nende seas on rahulolu perearstiabi kättesaadavusega tugevalt seotud teenuse saamiseks kulunud ajaga. 71% elanikest on saanud oma perearsti või -õega nõu pidada kuni kolme päeva jooksul pärast pöördumist ja see kajastub ka rahuloluküsitluse tulemustes: enamik neist (84%) jäi perearstiabi kättesaadavusega rahule. 83% inimestest on veendunud, et nende perearst suudab neid enamikus terviseküsimustes aidata.

Viimase aasta jooksul on eriarsti külastanud 52% uuringus osalenutest. Neist 48% pidi eriarsti vastuvõttu ootama enam kui kuu aega pärast broneeringu tegemist. Sealjuures õnnestus 28% küsitletutel vastuvõtule pääseda seitsme tööpäeva jooksul. Vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 59% patsientidest.

Eesti elanikud peavad haiguste ennetamisel kõige olulisemaks aktiivset ja liikuvat elustiili ning tervislikku toitumist. Neid märksõnu nimetas küsitletuist vastavalt 92% ja 88%. Lisaks neile peetakse tähtsaks suitsetamisest loobumist, regulaarset tervisekontrollides käimist ja alkoholitarbimise piiramist.

Uuringus puudutati teiste teemade seas ka teadlikkust üleriigilisest terviseinfosüsteemist digilugu.ee. Infosüsteemist on kuulnud 83% Eesti elanikest. Vähemalt korra on seda külastanud 62% vastanuist. Nii teadlikkus infosüsteemist kui ka selle kasutamine on võrreldes mullusega suurenenud – teadlikkus 8% ja kasutamine 15%. Portaali kasutatakse eelkõige enda andmete vaatamiseks, tervisetõendi täitmiseks ja digiregistratuuris arstiaja vaatamiseks või broneerimiseks.

Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2020. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1288 inimest.

Tutvu lähemalt uuringu tulemustega siin.