Pressiteade: Haigekassa 2013. aasta I poolaasta majandustulemused

Eesti Haigekassa 2013. aasta esimese poolaasta majandustegevuse tuludeks kujunes 416 miljonit eurot.  Ravikindlustuse kuludest suurima osakaalu moodustavad kulutused eriarstiabile. Võrreldes möödunud aastaga on enim  kasvanud  kulutused hooldusravile.

Haigekassa tuludest moodustab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 99,1%. 2013. aasta kuue kuuga on sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulubaasina laekunud 412,5 miljonit eurot ning maksu laekumine  on jõudnud kriisieelse tasemeni, ületades üle mitme aasta 400 miljoni piiri.

Eesti Haigekassa poolt rahastatav ravimaht jääb 2013. aastal üldjoontes eelmise aasta tasemele. Olulisel määral on suurendatud ressursse hooldusravi finantseerimiseks. Teisalt on toetatud ennetustegevust ja esmatasandi arstiabi tugevdavaid suundi – alates sellest aastast rahastatakse perearsti teise õe tegevust ja perearsti ning eriarstiabisüsteemi suhtlemise võimalusi e-konsultatsiooni näol. Kasvanud on perearsti infotelefoni 1220 kasutus. 

Eriarstiabi rahastamise kogumaht oli I poolaastal 238,8 miljonit eurot, mis on 6% suurem kui 2012. aasta samal perioodil. Kulude kasvu peamine põhjus on uue tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnenud tervishoiuteenuste hinnatõus alates 1. märtsist, mille abil tagatakse tervishoiutöötajate ja raviasutuste vahelise kollektiivkokkuleppe tingimuste  täitmine.

Ravijuhu keskmise maksumuse tõus oli planeeritust kõrgem (5,8%). Oluliselt kõrgem oli ravijuhu keskmine maksumus võrreldes planeerituga ambulatoorses eriarstiabis - planeeritud kasv 4,8%, tegelik 7,9%.

Hooldusravi eelarve oli selle aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmisel aastal samal perioodil kulutatuga 23% suurem, mis  on kolm korda kiirem kasv, kui muude tervishoiuteenuste osas. Kiire eelarvekasvu põhjuseks oli eelkõige uute kaasaegsete hooldusravivõimaluste teke Euroopa struktuurfondide toel renoveeritud ja juurdeehitatud hooldusravivoodikohtade valmimisest. Samuti kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koduõenduse visiitide arv 8% ning inimesi teenindati 11% enam.

Kokkuvõttes kasvas hooldusravi kättesaadavus oluliselt – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ostis haigekassa 12%  rohkem hooldusravi juhte.

Ambulatoorsete eriarstiabi esmavisiitide ravijärjekord 1. juuli seisuga on vähenenud võrreldes 1. aprilliga 16%. Ravijärjekord on lühenenud nii haiglavõrgu arengukava haiglates kui valikupartnerite juures kõigis haigekassa piirkondades ja ravitüüpides.

2013. aasta I poolaastal oli üldarstiabi rahastamise maht 37,8 miljonit eurot. Sellest suurima osakaaluga on kulu pearahale – 62%, uuringute fond moodustab üldarstiabi kogukulust 22%  ja baasraha 12%.

Üldarstiabi rahastamine on suurenenud 8% võrra, mille peamiseks põhjuseks on 2013. aasta märtsikuust kehtivad uued teenuste piirhinnad. Kulu on suurenenud ka 2013. aasta jaanuarist lisandunud II pereõe eest makstava lisatasu tõttu, mille tegelik kasutus on osutunud planeeritust oluliselt suuremaks. Planeeritud 70 asemel on perearstidele lisatasu makstud 148 teise õe eest. Samas tähendab suurem hulk pereõdesid kindlustatutele paremat üldarstiabi kättesaadavust, mis on haigekassa oluliseks eesmärgiks.

Perearsti nõuandetelefoni 1220 kasutus on eelarves planeeritust suurem 20% võrra. Kõnede arvu oodatust suurem kasv tulenes esimese kvartali oluliselt suurenenud teenuse kasutusest seoses elanikkonna teadlikkuse tõusuga ning ägedatesse viirushaigustesse haigestumise perioodiga. I poolaastal tehti perearsti infotelefonile 131 tuhat kõnet.

Hambaraviteenuste eest tasus haigekassa 2013. aasta I poolaastal  9,8 miljonit eurot.

2013. aasta I poolaastal kompenseeris haigekassa kindlustatute eest retseptiravimeid  51,3 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hüvitistele kulunud summa kasvanud 2,1 miljoni euro võrra ehk 4%.

Kindlustatu omaosalus on langenud 4% võrra. Keskmise soodusretsepti eest tasus 2013. aasta esimesel poolaastal haigekassa 13,3 eurot ja kindlustatu 6,4 eurot. Seega on kindlustatu omaosalus langenud alla kolmandiku 32,4%-le. Suhteline omaosalus on kasvanud enim 100%-liselt kompenseeritavate ravimite osas. Selle põhjuseks on piirhinnast kallimate ravimite eelistamine.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulu oli 2013. aasta I poolaastal 53,2 miljonit eurot, mis on 6,5 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil, ületades selleks ettenähtud eelarvet 15%.

Aruande täisversiooni saab lugeda haigekassa kodulehelt.  

Lisainfo:

Katrin Romanenkov
Avalike suhete juht
Eesti Haigekassa
+372 521 5655