Pille Banhard: praegused terviseotsused toovad esimesed tulemused aastate pärast

Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard räägib intervjuus, kuidas eelmine aasta oli rahalisest vaatevinklist tervisekassa jaoks omamoodi tuleproov, sest koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangud tõid majanduslanguse ja oodatust tagasihoidlikuma maksulaekumise. Samas on tööjõumaksudel põhinev tervishoiu rahastamise süsteem üks peamisi tervisekassa tuluallikaid ning proovikive jagub rahastuse jätkusuutlikkuse teemal ka sel ja järgnevatel aastatel.  

Kuidas sa iseloomustad möödunud aastat, mille poolest see varasematest erines?

Eelmine aasta oli meie kõigi jaoks koroonaaasta, mil vaatasime esimest korda otsa eelarvele ja majandusprognoosidele, kus ennustati, et lõpetame 2020. aasta 200-miljonilise negatiivse tulemiga ehk kahjumiga. Koostame ja korrigeerime igal aastal järgnevaks neljaks aastaks finantsprognoose ning tugineme neis rahandusministeeriumi majandusprognoosidele. Võib öelda, et 2020. aasta kevadel oli seis väga tõsine. Sellist negatiivset numbrit pole ma riigi ametlikus majandusprognoosis oma siinsete tööaastate jooksul näinud. Jah, meie pikaajalistes prognoosides oleme jõudnud selliste numbriteni kümnekonna aasta ettevaates ja teatud eeldustel. Ametlikult oleme esitanud nõukogule kinnitamiseks paarikümnemiljonilise negatiivse tulemiga nelja aasta finantsprognoosi aastal 2013. Pärast seda oleme tegelenud väga tõsiselt rahastamise jätkusuutlikkusega ja finantsprognoosid koostasime tulude-kulude tasakaalu tingimustes. 2020. aasta lõpus kinnitatud riigieelarves arvestati aga, et järgneval neljal aastal ületavad tervishoiukulud tulusid kümnete miljonite eurode võrra.    

Kuna meie põhitulu ehk sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumise prognoosid järgnevateks aastateks on järsult langenud, aga tervishoiukulud kasvavad, siis selleks, et ravijärjekorrad kordades ei kasvaks, lubas valitsus koostada eelarve, kus kulud ületavad tulusid. Kasutame kahjumi katmiseks oma eelnevatel aastatel kogutud reserve. Selguse huvides täpsustan, et kuna tervisekassa eelarves on väga palju niinimetatud avatud kohustusi, mida peame inimestele hüvitama hoolimata tulude laekumisest või majandussituatsioonist, siis vajadusel saame kärpida vaid teenuste kättesaadavust. Teisisõnu ‒ peame vähendama tervishoiuasutuste poolt inimestele pakutavaid tervishoiuteenuseid. Sellist olukorda ei tohiks tekkida, et meie ühine raviraha on otsas ja inimesed ei saa näiteks arsti määratud retseptiravimeid ilma meie hüvitiseta või keeldume tasumast haigena kodus oldud aja eest haigus- ja hoolduslehti.  

200-miljonilise puudujäägi katmine on aga isegi meie 1,7-miljardilise eelarve juures väga suur summa, millele on keeruline katteallikat leida. Eelnevatel aastatel kogutu on meil praegu üsna samas suurusjärgus, aga kui me ühel aastal reservid ära kulutame, siis järgnevatel keerukatel hetkedel pole meil enam kusagilt raha võtta. Mullu alguse saanud tervishoiukriisi ajal mõisteti, et teenuseid kärpima minna ei oleks mõistlik ja arstiabi kättesaadavuse säilitamiseks andis valitsus meile lisaraha.

Kuidas samal ajal muutusid kulud, koroona esimese laine ajal oli ju plaaniline vastuvõtt osaliselt peatatud?

Tõesti, tagasi vaadates ei täitnud kõik meie tervishoiuteenuste lepingulised partnerid oma lepingumahtusid ‒ koroonaviiruse tõttu oli plaanilise arstiabi osutamine eelmisel aastal häiritud. Osaliselt tõesti sellepärast, et plaaniline ravi oli mõnda aeg paljudel erialadel peatatud, teisalt andsid mõned meie eriarstiabi vastuvõtte ja ravi pakkuvad partnerid teada, et ka patsiendid kadusid ära. Inimesed kas ei julgenud raviasutustesse tulla, abi saadi oma perearstidelt või polnud vajadus nii suur. Eks suur osa plaanilisest ravijärjekorrast on ka selline, kus tervisemurega kannatab veidi oodata. Samas on järjekordadega alati oht, et arstiaega oodates muutub tervis halvemaks ja vaja on vältimatut arstiabi. See tähendab, et inimese seisund on raskem, taastumine võtab rohkem aega ja tema ravimine meie ühise raviraha eest on tunduvalt kallim.

Kui tervishoiuteenustele kulus meil plaanitust vähem vahendeid, siis samas haigus- ja hoolduslehti hüvitasime suuremas mahus. Koroonapuhangu esimese laine ajal muudeti haiguslehtede hüvitamise korda nii, et me tasusime ka esimese kolme haiguspäeva eest, mis tavaolukorras on inimese enda kanda ehk ta nende eest hüvitist ei saa. See võimaldas inimestel ka kergemate haigusnähtude korral julgemalt koju jääda ja niimoodi viiruste levikut pidurdada. Kuigi saime esimeste haiguspäevade hüvitamiseks riigieelarvest lisaraha, võeti möödunud kevadel haiguslehti nii palju rohkem, et meie kulu osutus planeeritust ikkagi suuremaks.

Tänu riigieelarvest saadud vahenditele saime tervishoiusüsteemi toetada nende kulude katmisel, mida me tavaliselt ei hüvita või mille katmiseks meil pole õiguslikku alust. Eelmisel aastal oli hea näide isikukaitsevahendid. Tavaliselt on meil isikukaitsevahendi hind arvutatud teenuse hinna sisse, aga kuna selle viiruse puhul kulus meditsiinitöötajatel nii enda kaitsmiseks kui ka patsientidele jagamiseks kordades rohkem isikukaitsevahendeid, siis oli vaja täiendav kulu katta. Valitsuse eraldatud lisaraha eest hüvitasime teenuseosutajatele neid kulusid ligi 33 miljoni euro eest. Alates möödunud sügisest lisasime täiendavad isikukaitsevahendid oma hinnakirja ja 2021. aastaks planeerisime neid oma eelarvest rahastada juba ligi 40 miljoni euro eest.

Eelmise aasta lõpus avaldas Arenguseire Keskus analüüsi, mis viitas, et lähima paarikümne aasta jooksul tekib tervishoiu rahastuses väga suur miinus, ligi miljard eurot. Mis edasi saab?  

Olin selle analüüsi valmimise juures, samuti oleme sel teemal aastaid diskussioone pidanud. Ühelt poolt oleme me ka tervisekassas igal aastal pikaajalisi finantsprognoose koostanud ja üritanud oma analüüsidega tervishoiu rahastamise jätkusuutmatusele tähelepanu juhtida. Positiivne on, et see teema saab rohkem avalikku tähelepanu.

Teisalt, lihtsaid lahendusi ei paista. Tervishoiukulud suurenevad, ja isegi siis, kui teenuste hinnad ei kasvaks, oleme ainuüksi demograafiliste muutuste tõttu varsti suures puudujäägis. Ainult raha juurde lisamisega ostame juurde mõned aastad ja siis seisame jätkuvalt samade probleemide ees. 

Pikaajalises perspektiivis on kõige suurema mõjuga inimeste enda käitumine. Tervisliku mõttelaadi ja käitumise suure mõju tõi välja ka Arenguseire Keskuse analüüs.

Seega on igaühe vastutus oma tervise hoidmisel see võluvits, mis aitaks tulevikus kulusid kokku hoida?

Viimasel ajal olen palju hakanud kasutama sõna „tervisekirjaoskus“ ‒ mil moel suurendada inimeste  teadlikkust sellest, kuidas ise oma tervist saaksime hoida, seda ka teeksime ning elaksime seetõttu tulevikus kauem ja tervena. Aga kahjuks pole see valdkond, kus täna räägime, homme tegutseme ja ülehomme näeme tulemusi. Inimese tervisele avaldub positiivne mõju loodetavasti veidi kiiremini, aga tervishoiukulusid ja meie eelarvet mõjutab positiivne tervisekäitumine ilmselt alles kümnekonna aasta pärast.

Näen oma 11-aastase lapse pealt, milline on tema teadlikkus tervisekäitumisest ja oma tegevuste mõjust. See on hoopis teistsugune kui minuealiste lapsepõlves. Üha rohkem räägitakse nii kodudes, aga ka lasteaias ja koolis, mida laps saab oma tervise hoidmiseks ära teha.

Rahastuse seisukohast on väga oluline ka tervishoiu koostöö sotsiaalvaldkonnaga. Näiteks kui maapiirkonnas on inimesel raskendatud arsti juurde pääsemine, olgu põhjuseks logistiline, majanduslik või inimese tervislikust seisundist tulenev probleem, siis tuleb küsida, kuidas kohalik omavalitsus sellest teada saab ning mil moel on võimalik aidata. Samuti on oluline, et pärast raviasutusest naasmist jääks inimene vajadusel sotsiaalvaldkonna jälgimisele. Lisaks vaatame üle ravikindluse valdkonda kui tervikut ehk kes ja kuidas on Eestis ravikindlustatud ning kas kõik praegu pakutavad teenused on ka edaspidi kindlustatutele kättesaadavad.  

Riik saab inimeste tervisekäitumisele kaasa aidata maksusoodustuste abil. Näiteks ettevõtete toetus töötajate sportimisel, kohalike omavalitsuste loodavad ja hallatavad terviserajad ning vaba aja tegevuste toetamine. Sõnumid tervise hoidmise ja toetamise kohta peaks tulema mitmest kohast.  Kunagi lubatud ja tänapäeval mõeldamatu siseruumides suitsetamine on ilmselt hea näide, kuidas ühiskondlik käitumisnormide muutumine mõjutab tervist positiivselt.

Öeldakse, et ennustamine on tänamatu tegevus, kuid mida ennustad 2021. aastaks? Millised on nii vanad kui ka uued proovikivid?

2020 oli erakorraline aasta. Prognoosid 2021. aastaks on võrreldes eelmisega pessimistlikumad.  Ravikindlustatutele võiks selleks aastaks anda turvatunde riigieelarvest meile eraldatud lisaraha, millega saame hoida ravijärjekordi pikenemast.

Kindlasti panustame sel aastal tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusse, analüüsides erinevaid võimalusi nii tulubaasi laiendamiseks kui ka tervishoiukulude efektiivsemaks kasutamiseks.

Me oleme teel tervisekassaks muutumise poole. See ei ole mitte ainult nimemuutus, vaid on meie jaoks mõttemaailma muutus. Tervise hoidmise tähtsuse teadvustamine on igaühe jaoks kindlasti samm ka parema tervisekirjaoskuseni ja sealt edasi tervislikumate valikute tegemiseni, mis viib meie kõigi ühise raviraha parema kasutamiseni.