Perearstide neljas mentorlusprogramm sai piduliku lõppakordi
Perearstide mentorlusprogramm 2025 grupipilt. Foto: erakogu
Nelja aasta jooksul on perearstide mentorlusprogramm kujunenud oluliseks arenguvõimaluseks nii alustavatele kui ka kogenud arstidele. 5. juunil 2025 jõudis järjekordne, juba neljas mentorlusprogramm eduka lõpuni. Lõpuüritusel vaatasid 15 perearsti koos oma mentoritega tagasi seitsmekuulisele arenguteekonnale, mis pakkus vajalikke oskusi, väärtuslikke kohtumisi ja uusi vaatenurki igapäevasele tööle.
Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada perearste nende professionaalsel arenguteel. Perearstidest mentorid ja menteed alustasid koostööd 2024. aasta oktoobris ja tegutsesid koos kuni 2025. aasta juunini. Programmi käigus osaleti töötubades ja toimusid kohtumised, kus mentori ülesanne oli toetada menteed ja aidata tal seatud eesmärkideni jõuda. Mentoritele õpetati võtteid, millega ka edaspidi ametikaaslastele toeks olla nende tööalaste murede lahendamisel, olgu selleks siis inimeste juhtimine, tööprotsesside muutmine oma praksises või midagi muud.
Eesti Perearstide Seltsi juhi Elle-Mall Sadraku sõnul on mentorlusprogramm algusest peale toetanud suuremat eesmärki – et Eestis oleksid maailma parimad perearstid. Ta usub, et programmis osalenud arstid said sellest rohkem kui nad oskasid oodata. Tema sõnul annab mentorlus hea võimaluse õppida kogenud arsti abil ja tema kõrval.
„Varasemate aastate kogemus on näidanud, et selline süsteemne toetamine aitab kaasa nii enesearengule kui ka töömotivatsiooni hoidmisele, samuti läbipõlemise ennetamisele perearstikeskuses. Koolitatud mentor suudab luua oma tervisekeskuses usaldusliku ja toetava suhte, aidates kolleege nii isiklikke pingeid tekitavates olukordades kui ka tööalaste väljakutsetega toimetulekul. Lisaks saab mentor olla toeks ka teiste tervisekeskuste perearstidele, pakkudes tuge tööalaste dilemmade lahendamisel ning praktiliste oskuste arendamisel ja rakendamisel,“ ütles Tervisekassa perearstiabi teenuse peaspetsialist Silja Vanaisak.
Pikaaegne perearst ja mentor dr Le Vallikivi rõhutas üritusel koostöö tähtsust: „Oleme saanud inspiratsiooni, kuidas nutikalt rakendada perearstide erinevaid oskusi – julgustada nõrgemaid ja inspireerida tugevamaid. Programmi abil on laienenud meie seljatagune võrgustik.“
Hiljuti välismaalt Eestisse perearstitööle naasnud ja programmis osalenud dr Paul-Matis Türnpuu sõnul oli mentee-mentor tandemina töötamine kasulik, kuna programmist sai häid ja universaalseid tööriistu, millega lahendada nii töös kui ka eraelus ettetulevaid keerukamaid olukordi.
Perearstide mentorlusprogrammi raames toimunud kompetentside kaardistamine tõi selgelt esile, et perearstid tunnevad end kindlalt empaatia, suhtlemise ja kuulamisoskuse valdkondades. Nende oskuste kõrge tase peegeldab selgelt perearsti rolli usaldusväärse ja inimkeskse esmatasandi tervishoiutöötajana.
Samal ajal kerkisid esile mitmed murekohad, millele seni on jagunud vähem tähelepanu. Juhtimisväljakutsed, probleemilahendus, digitaalsed oskused ja tööprotsesside juhtimine osutusid valdkondadeks, kus vajatakse rohkem teadlikkust ja praktilist tuge. Eriti olulise tähelepanekuna tuli välja, et paljudel perearstidel puudub ülevaade süsteemselt juhitud kovisioonide toimimisest ning tihti pole selgust, kes ja kuidas pakub mentorlust.
Just nendes valdkondades nähakse tulevikus olulist arengupotentsiaali – mitte ainult oskuste tasandil, vaid ka selge toetussüsteemi ja tugistruktuuride loomises. Perearst ei ole vaid ravija, vaid ka meeskonna eestvedaja, süsteemne mõtleja ja enesearengule avatud spetsialist.
Mentorlusprogramm näitas, et tugev vundament on olemas – nüüd on aeg ehitada sellele nüüdisaegne ja toetav raamistik, mis aitab arstil kasvada nii spetsialisti, kolleegi kui ka juhina.
Sel aastal korraldas Tervisekassa mentorlusprogrammi koostöös Eesti Perearstide Seltsi ja mentorluse arengupartnerite Monika Pritsi, Reet Neemoja, Haide Antsoni ja Enn Saarega.